Epl.delfi.ee: Sven Sester eelarvest: maksukoormus peab langema

25.09.2019Meediakajastus

Valitsus leppis lõplikult kokku 2020. aasta riigieelarve. Nagu ikka, ei lähe sellised kokkulepped partnerite vahel libedalt.Selles ei ole midagi imelikku, sest erakondade poliitilised prioriteedid on tihti erinevad. Samas paneb koalitsioonileping paika pikemaajalised eesmärgid ja rahaline võimekus paneb paika võimalused nende eesmärkide elluviimiseks. Loomulikult oleks Isamaa soovinud eelarves näha ette mitmeid täiendavaid muudatusi. Kindlasti olid samad mõtted ka meie koalitsioonipartneritel. Kui soove on rohkem kui võimalusi, siis tuleb mängu oskus ja tahe teha poliitiliste partnerite vahel kompromisse ning leida ühisosa. See tahe on tänasel koalitsioonil olemas.

Isamaa näeb Eestit vaba ja kaitstuna. Me soovime Eestit, kus peredes kasvab palju lapsi, kes räägivad eesti keelt. Me soovime Eestit, kus kõigil on võimalused eneseteostuseks. Turumajandus, aus konkurents ja madalad maksud annavad võimaluse pingutada enda ja oma lähedaste parema elu nimel. Nende põhimõtete alusel kasvab majandus, saame panustada rohkem ka hariduse, teaduse ja kultuuri arengusse ning tagada inimestele parema arstiabi.

Isamaa poolt vaadatuna markeerin järgmise aasta eelarvega seoses mõningad märksõnad:

Esiteks maksurahu, maksurahu ja veelkord maksurahu!

Stabiilne ja etteaimatav maksukeskkond aitab lähiaastatel Eesti majanduse arengule rohkem kaasa kui läbikaalumata muudatused maksusüsteemis. Maksurahu oli meie erakonna üks olulisemaid maksupeatüki sõnumeid valimiste ajal. Hoidsime sellest kümne küünega kinni ka koalitsiooniläbirääkimistel ning nagu on näha järgmise aasta riigieelarves:
– ühtegi uut maksu ei ole tulemas;
– ühegi olemasoleva maksu määr ei ole tõusmas.

Teiseks, maksukoormus väheneb lähiaastatel!

Ma ei ole täpselt aru saanud, mis maksudebatti peaminister soovib alustada, kuid meie erakonna eesmärk on maksukoormuse jätkuv vähendamine. Me ei toeta maksukoormuse suurenemist läbi olemasolevate maksude tõusu või läbi uute maksude kehtestamise ning pigem oleme maksude parema laekumise korral valmis jätkuvaks maksude alandamiseks, peaasjalikult tööjõumaksude vallas.

Kolmandaks täiendav tulumaksuvabastus kolmandast lapsest!

Isamaa on läbi aegade soosinud töötamist ja suunanud suurema tähelepanu lastega peredele. 2021 aasta kevadel on kõigil vähemalt 3 lapselistel peredel võimalik tuludeklaratsiooni täites saada kätte täiendav tulumaksuvabastus. Selleks tõstame järgmisel aastal maksuvaba tulu pere 3-ndast lapsest nii, et täiendavalt on 1200 euro ulatuses aastatulu vabastatud tulumaksust. Kusjuures kui järgnevate aastate riigi rahalised võimalused lubavad, siis Isamaa ambitsioon on selles vallas tunduvalt suurem.

Neljandaks, eesti keel ja meel.

Isamaa on aastaid suunanud riigieelarvesse eesti keele majade jaoks finantsvahendeid. Ka järgmiseks aastaks on kokku lepitud täiendavad 2 miljonit eurot eesti keele majade finantseerimiseks. Lisaks täiendav rahastus keelekümblusele, eesti keele õpetajatele lasteaedades ja põhikooli I astmes ning rahalised vahendid globaalsele eestlusele.

Viiendaks, kaitsekulud üle 2% SKP-st!

Järgmisel aastal näeme läbi aegade suurimat rahalist eraldist kaitsekuludele. Lisaks kokkulepitud 2% SKP-st lisanduvad liitlaste vastuvõtmise kulutused ning täiendavad kaitseinvesteeringud. Riik tugevdab sõjalist võimekust mahukate varustushangetega – osta on plaanis suurekaliibrilist lahingumoona, varustusse jõuavad uued käsitulirelvad, alustatakse jalaväebrigaadide tankitõrjesüsteemide väljavahetamist ja täiendatakse mereolukorrateadlikkust. Kokku on kaitsekulutused 615 miljonit eurot.

Lisaks näeme järgmise aasta eelarves nii teadus-arendustegevuse täiendavat rahastamist, haigekassa saab täiendavalt juurde 140 miljonit eurot, omavalitsuste tulud kasvavad ning prioriteetsete avaliku sektori töökohtade (õpetajad, kultuuritöötajad, sotsiaaltöötajad ja siseturvalisuse töötajad) palgafond suureneb. Kõige suuremat positiivset mõju tulevastele riigieelarvetele alates 2021. aastast avaldab aga pensioni teise samba reform.