Epl.delfi.ee: Sven Sester: miski pole püsivam kui erakorraline ja ajutine. Kas nii läheb ka palgatoetustega?

29.03.2020Meediakajastus

Eriolukord vajab erakorralisi lahendusi.

Selle väitega on pea võimatu vaielda, sest ootamatutel hetkedel on vaja reageerida kiiresti ja otsustavalt. Seejuures räägitakse sageli ajutistest sammudest ja meedetest, mis kehtestatakse ainult erakorraliste sündmustega kohanemiseks.

Samas on ajalugu meile näidanud, et kord „ajutisena” planeeritud asjadel on oht jääda püsivateks. Isamaa Tallinna piirkonna endise juhina mäletan 2009. aastal Tallinnas loodud reisisaatjate programmi. Lühiajalise kriisimeetmena mõeldud linnapoolne ettevõtmine lõppes alles 2012. aastal. See tähendas maksumaksjatele kolm aastat täiendavaid kohustusi. Sama ajutiseks peeti 2009. aasta valitsuse otsust tõsta käibemaksu 18 protsendilt 20 protsendile. Sellest on möödas 11 aastat aga ometigi on Eesti käibemaksumäär jätkuvalt 20 protsenti.

Need on üksikud näiteid ning seda loetelu oleks võimalik kindlasti jätkata, kuid need näitavad, et kriisiolukorras vastu võetud ajutise loomuga otsused kipuvad meid veel aastaid saatma. Seetõttu on väga oluline, et me ei kordaks täna oma varasemaid vigu.

Valitsuse poolt välja pakutud majanduspakett näeb ette lühiajalist tuge meie ettevõtjatele laenude ja garantiide näol. Samuti on riik valmis pakkuma ajutist palgatoetust, et säilitada töökohti sektorites, mis on kriisist enim mõjutatud. Kindel on aga see, et sellised meetmed ei ole pikaajaliselt jätkusuutlikud.

Nii lühiajaline kui võimalik

Täna ei tea keegi, kui kaua kestab koroonaviirusest tingitud kaos Eesti ja Euroopa majanduses. Seetõttu on mõistlik säilitada paindlikkus ning teha juba täna plaane edasiseks. Kindel on see, et riigi toetus peab olema nii lühiajaline kui võimalik, sest iga toetus tähendab täiendavat kulu Eesti maksumaksjatele. Sama kindel on see, et me ei saa riigi ja rahvana elada pikaajaliselt üle oma võimete. Lühiajalise eelarveaugu saab katta reservide ja laenurahaga, kuid pikaajaline maksutulude vähenemine eeldab ka riigi kulude kärpimist. Nende põhitõdede meelde tuletamine on väga oluline.

See, et Eesti riik on eriolukorras valmis maksma palka erasektori töötajatele, saab olla ainult ajutine meede. Samamoodi saab olla ajutine riigi sekkumine eraettevõtlusesse. Pärast eriolukorda tuleb meil astuda võimalikult kiiresti samme selleks, et taastada tavaline olukord, sest turumoonutused teevad meie ettevõtetele pikas perspektiivis rohkem kahju kui kasu. Nagu varasemalt öeldud: ajutiste meetmete suurimaks probleemiks on see et neil on oht muutuda püsivaks. Õppigem varasematest vigadest.