Epl.delfi.ee: Sven Sester: oleks pensioniraha varem Eestisse jäetud, elaksid eakad paremini juba praegu

12.09.2019Meediakajastus

Pool aastat tagasi vallandunud pensionidebatt alles kogub hoogu. Ühel pool on vabaturumajandust ja inimeste valikuvabadust austav Isamaa ettepanek muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks. Teisel pool oponendid, kes väidavad, et inimesed on liiga rumalad, et oma raha üle ise otsustada.Valitsuse peatset heakskiitu saav pensionireform on suur samm edasi ja on uskumatu, et 2019. aastal inimestele rohkem vabadust ja vastutust andes selline kära tõuseb.

Miks on see reform vajalik?

Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist võib nimetada kapitaalremondiks. Tänase süsteemi kallal nokitsemine lihtsalt ei aita – 17 aastat kestnud praktiline kogemus näitab, et tänase pensionisüsteemi suurimad võitjad, pangad, ei ole piisavalt motiveeritud inimeste sääste kasvatama ning seetõttu tuleb suurendada konkurentsi.

Ma saan aru, miks pensionifondide juhid kaitsevad oma äri ja hirmutavad üldsust. Aga ma ei saa aru, miks mõned erakonnad siiamaani kaitsevad praegust süsteemi.

Viimastel aastatel on ligikaudu 90 protsenti meilt kogutud pensionirahast investeeritud väljapoole Eestit. See raha on paigutatud välismaale ja see ei aita kaasa meie majanduskasvule. Eesti majandusest on aastate jooksul välja viidud peaaegu neli miljardit eurot ehk viisteist protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust. Kui see raha oleks jäänud siia, oleks majandus kindlasti suurem olnud ja selle võrra oleksid suuremad ka tänased ja miks mitte ka tuleviku pensionid

Eriti veider ongi osade poliitikute väide, et nad muretsevad nn tavalise inimese pärast. Faktid näitavad tegelikult, et madalama palga saajale on esimene pensionisammas kasulikum kui teine, sest seal on suurem solidaarsuskomponent. Teine sammas soosib kõrgemapalgalisi. Ehk kui tõesti muretseda nn tavalise inimese pärast, siis peaks soovitama tal teise samba leping lõpetada ja taastama esimese samba taseme.

Valikuvabadus on see, mis toob parema tuleviku

Teine sammas ei kao ära, vaid muutub ainult vabatahtlikuks. Kõigil jääb alles võimalus tänase pensionisüsteemiga jätkata, kuid lisaks tekib võimalus ise investeerida. Investeering ei ole mingi kitsas mõiste. Investeering laiemalt võib tähendada panustamist eluasemesse, lastesse, haridusse, tervisesse. See võimalus oma elu ja tulevikku kujundada on oluline väärtus, mida tuleb inimestele võimaldada. Inimesed on harjunud sellega, et riik üritab meilt seadustega kogu aeg vabadust ja vastutust ära võtta. Eesti arengule on seni kasuks tulnud inimeste valikuvabadus. Just seetõttu olen kindel, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisest saavad Eesti inimesed ainult võita.