Epl.delfi.ee: Sven Sester: Tallinnas vohab munitsipaalkapitalism. Keskerakondlastest koosnevad nõukogud kadugu

25.09.2021Meediakajastus

Tallinna eesmärk ei tohiks olla üksnes raha ümber jagamine. Eesmärgiks peab olema lisaväärtuse ja jõukuse loomine, et Tallinnast saaks Läänemere majanduskeskus.

Tihti arvatakse, et raha tuleb eelarvest, olgu selleks siis riigi- või linnaeelarve. Tegelik pilt on hoopis teine. Raha ei tule mitte eelarvest, vaid eelarvesse ja tuleb ta ettevõtlusest, töökohtade loomisest ja majanduskasvust. Järelikult tuleb poliitikutel teha maksimaalne pingutus, et Tallinnas oleks hea ettevõtluskliima, et oleks põhjust ettevõtteid luua ning et majandus kasvaks.

Isamaa jaoks on Tallinn arenev ja ettevõtlik kodulinn, kus on toimiv koostöö ettevõtjate, linnaelanike ning riigi- ja linnajuhtidega. Meie eesmärk on kujundada Tallinnast konkurentsivõimeline ärikeskus.

Selleks oleme välja töötanud eraldi Tallinna majanduskasvu plaani, mis näeb ette spetsiaalse kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute fondi loomist, mille abil tuua pealinna suurettevõtete tegevust ja peakortereid. Eraldi tähelepanu alla võtame alustavad ja start-up ettevõtted. Selleks loome spetsiaalsed kiirendid ja inkubaatorid, mis peavad kaasa aitama uute ükssarvikute ehk miljardifirmade tekkimisele. Süsteemse ja järjepideva tööga on võimalik kujundada pealinnast ükssarvikute farm.

Õigeks merelinnaks saame koos Helsingiga

Tallinna üks suur trump on merelähedus ning seda potentsiaali tuleb ära kasutada. Panustame oluliselt rohkem mereturismi ja merega seotud äritegevuse arendamisse. Tallinn saab siin kaasa aidata ka kaldateenustele keskkonna loomisel. Eesmärk peab olema üks – kõik need tegevused peavad aitama kaasa eduka rahvusvahelise merelinna tekkele.

Merelinna kontseptsiooni lahutamatu osa on Talsinki kaksiklinna idee ellu viimine. Kui ühelt poolt teeme analüüse pikemas perspektiivis tulevase kahe riigi ja pealinna ühendamisse merealuse tunneli näol, siis lühiajalises perspektiivis otsime võimalusi kahe linna teenuste ühildamisele ja omavahelise sünergia tekitamisele.

Erilist tähelepanu väärib Tallinnas vohav munitsipaalkapitalism. Kui riigi tasemel saime käima mitme riigiettevõtte täieliku müügi (Andmevara, Eesti Teed) või erakapitali juurde toomise (Tallinna Sadam, Enefit Green), siis Tallinnas tekib endiselt küsimus, kas meil on vaja keskerakondliku mõttemaailmaga juhitud linnaettevõtteid koos 100% Keskerakonna poliitikutest koosnevate nõukogudega. Meie arvame, et see peaks muutuma ja toome sisse erakapitali, eraettevõtluse mõtteviisi ja maksumaksja raha efektiivse kasutamise. Lihtne samm selles suunas on nimetamiskomitee loomine, mis võimaldaks ettevõtete etteotsa tuua valdkonna eksperdid, mitte parteilased.

Aitab korruptsioonist

Võrrelgem Tallinna nn kuldset ringi pealinnaga. Kui Harku, Rae või Saue vallas liiguvad planeeringud, teenused ja asjaajamine kiiresti, siis Tallinnas pole mingi ime, et ühte planeeringut menetletakse mitte aasta, vaid 10 aastat. Seetõttu tuleb vähendada bürokraatiat ja luua algoritmipõhised ja digitaliseeritud teenused. Kehtestada tuleb kiiremad menetlusajad avalduste ja planeeringute menetlemisel, et tagada kiirem majanduskasv.

Lõpetuseks mõned sõnad ausast linnajuhtimisest. Korruptsioonijuhtumite arv Tallinnas on pannud peast kinni hoidma kõik, kes linnast natukenegi hoolivad. Tegemist on nagu vähkkasvajaga, mis sööb linna nii seest, kui väljast. Lõpetame selle ajajärgu ja teeme platsi puhtaks!

Oleme oma plaani välja töötamisse ja rakendamisse kaasanud erinevate majandusvaldkondade eksperdid ja praktikud. Kui saame mandaadi seda plaani ellu viia, siis Isamaa majanduskasvu ja investeeringute plaan Tallinnas toob keskmist palka saavale perele nelja aasta jooksul täiendavad 2000 eurot tulu.