Epl.delfi.ee: Tiit Terik: Sven Sester eksib, Tallinn on juba tark linn
10.09.2021MeediakajastusTeenuse rahastamise loogikat ja haigekassa rolli riigikogu liikmele selgitama hakata on piinlik.
Valimiste eel on paraku tavapärane, et kandidaadid hakkavad midagi arvama asjades, milles nad liiga hästi ei orienteeru.
Eelseisvatel valimistel Tallinna linnavolikokku kandideeriv riigikogu liige on Eesti Päevalehes refereerinud mõnd aegunud uuringut ja ülevaadet (aastatest 2016 ja 2019) ning loomulikult jõudnud kohe järeldusele, et kõigis hädades on süüdlaseks ja meie juhitav linnavalitsus.
Olgu nendeks kitsaskohtadeks siis näiteks olukord eluasemeturul või tervishoiuteenused. Riigikogu liikmena võiks hoopis kohalike omavalitsuste pädevused ja mured endale paremini selgeks teha ning aidata riigi tasandil nende eest seista.
Lahmiv kriitika valimiseelsel ajal on muidugi mõistetav. Paraku on selles hulgaliselt asjatundmatust. Riigikogu liikmena pole tal olnud muidugi otsest vajadust end Eesti pealinnas toimuvaga kursis hoida, kuid seda võiks siiski ehk mõista, et Tallinna linnavalitsus ei saa ilmtingimata ergutada või pidurdada eluasemeturgu, see valdkond on eelkõige turu ja erasektori pärusmaa ning tervishoiuteenuste korraldamise reeglid paneb paika siiski riik.
Teenuse rahastamise loogikat ja haigekassa rolli riigikogu liikmele selgitama hakata oleks juba piinlik. Kohalikud omavalitsused ei saa isegi perearstinduses midagi öelda, sest nimistute jagamine on riigi käes. See, et omavalitsusel siin sõnaõigust ei ole, on tegelikult probleem, millega võiks tegeleda.
Tõsi, Tallinnal on mitu haiglat ning ka perearstikeskus mitme filiaaliga. Neis tehtavat tänuväärset tööd kitsaskohaks pidada on seal töötavate tublidele arstidele, õdedele, sanitaridele ja teistele meditsiinisfääris teenivate inimeste suhtes solvav.
Pigem on nad pälvinud nii patsientide kui valdkonna katusorganisatsioonide tunnustust. Näiteks viimati sai Eesti aasta arsti tiitli just nimelt Ida-Tallinna keskhaiglas töötav doktor Alice Lill. Aga see ei sobitu opositsiooni kriitika abimeheks.
Mis aga puudutab targa linna temaatikat, siis tuletan siis lihtsalt meelde, et intelligentsete kogukondade foorumi valis Tallinna 2020. aasta maailma intelligentseimaks kogukonnaks.
Märkimisväärne on, et Tallinn oli ainus Euroopa linn Austraalia, Ühendriikide ja Kanada kogukondade seas, mis jõudis mitmesaja kandidaadi seast seitsme kogukonna hulka, mille seast valik tehti. Vähetähtis ei ole ka Tallinna kui omavalitsuse roll keskkonna loomisel, kus luuakse rikkust, millest riigikassa oma osa saab. Omavalitsuse osaks jääb tükike üksikisiku tulumaksust. Käibemaks toidab aga keskvalitsust.
See pole lihtsalt meie endi kiidulaul, kui tublid ja toredad me oleme. Intelligentsete Kogukondade Foorum (Intelligent Community Forum) on New Yorgis resideeriv valitsusväline organisatsioon, mis korraldab 1999. aastast konkursse maailma intelligentseimate kogukondade väljaselgitamiseks.
Žürii on esinduslik. Tallinn on seitsme finalisti hulka jõudnud kokku kuuel korral. Valik tehakse rohkem kui 300 kogukonna hulgast. Tallinnale tõid tiitli just aastatepikkune pidev töö ja areng selles valdkonnas, mille puudumist ette heidab.
Ja tähele tasub panna ka seda, et kasulik on valida ikka neid näiteid, mis enda veendumisi aitavad esile tõsta, nagu on teinud
, kelle ainuke eesmärk on ilmselt poliitilistel eesmärkidel leida kohti tänase linnavõimu alavääristamiseks. Iga hinna eest.Nutikate linnade valitsemist uurinud Eedeni Strateegiakeskus on Tallinna asetanud 2020/2021 perioodil 12. kohale, kohe San Francisco ette (vt smartcitygovt.com). Seal toodud andmed näitavad, et Tallinn on oma tegemistes väga eeskujulik ning targalt arenenud.
On kurbnaljakas, et enne valimisi on kõik kanged kritiseerijad, eriti Isamaa, kes lubab platsi puhtaks lüüa ning
koalitsioonist eemale tõrjuda, püüdes moodustada varikoalitsioone. Olnuks tegelik tahe linna arengusse panustada, oleks võinud lugupeetud riigikogu liige asuda juba praeguses koosseisus täitma oma mandaati ning võtta aktiivselt osa linnavolikogu tööst, seda pole tehtud.