Epl.delfi.ee: Uus eesmärk: haigekassa aastane miinus on „kõigest” 9 miljonit eurot (Teele Tammeorg)

27.01.2016Meediakajastus

Märtsis peaks valitsus töörühmalt teada saama, kas tulevikus tuleb patsientidel ravi eest ise juurde maksta.

Uue eelarve järgi lõpetab haigekassa 2016. aasta pisut üle üheksa miljoni euro suuruse miinusega. Haigekassa nõukogu alles mullu augustis kinnitatud nelja aasta prognoos nägi ette veelgi suuremat, 15 miljoni euro suurust puudujääki. Selge on see, et seni igal aastal kasvanud miinust on hakatud koomale tõmbama. Põhjus on pragmaatiline: kogutud reservid, millega seni on negatiivset aastatulemit kaetud, saavad samal viisil jätkates otsa.

„Kuna elanikkond vananeb ja elanikkonna struktuur muutub, siis baasstsenaarium on endiselt selline, et struktuurne puudujääk võib tekkida ja süveneda 2020.–2022. aastast,” tõdes haigekassa juht Tanel Ross.

„Eelarve on pingeline,” kordas haigekassa juhatuse liige Kuldar Kuremaa möödunud nädalal eelarvet ajakirjanikele tutvustades. Mahu poolest ei vähene eelarve sugugi, vaid ületab esimest korda ühe miljardi euro piiri.

Vähem ravikordi

Mis on eelarve arvude taga? Ühest küljest suurenevad tervishoiuteenustele kulutatavad summad mulluse eelarvega võrreldes 6% võrra. Perearsti- ja eriarstiabile, hambaravile jms on kokku arvestatud ligi 741 miljonit eurot. Teisalt jääb ravijuhte võrreldes sellega, kui palju neid mullu tegelikult oli, ligi 86 000 võrra vähemaks. Ravijuht on eriarstiabi pakkuja (nt haigla) arve haigekassale, kus on kirjas ühele patsiendile haigusjuhu käigus tehtud uuringud, ravi jms. Ravijuhtude vähenemine tähendab seega, et vastu saab võtta ka vähem patsiente. Mullu kirjutati kokku välja ligi 3,3 miljonit eriarstiabi raviarvet. Kuid see pole ka midagi üllatuslikku, sest haigekassa on varemgi rõhutanud, et statistika järgi ei käi eestlased eriarsti juures liiga vähe ja ravijuhtude arvu kasvu ei ole ette nähtud.

Kulude suurenemise taga on nii teenuste hinnatõus kui ka tervishoiutöötajate palgatõus. „Selle, et me olemasoleva ravikindlustuse rahaga hakkama saaksime, eeldus on, et meil on selged põhimõtted, kuidas lisame oma loetellu tervishoiuteenuseid, ja teenuste hinnad peegeldavad tõepoolest kõiki mõistlikke ja õigeid kulutusi – et hinnad poleks liiga kõrged ega ka liiga madalad,” ütles Ross.

Nii Maailmapank kui ka haigekassa ise on aastaid rõhutanud, et haigekassale ei piisa ainult sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast. Eelmise aasta lõpus sai kokku töörühm, mille ülesanne on teha juba märtsis valitsusele ettepanekuid, kuidas tervishoidu lisaraha leida.

Ühe laua taga käivad koos nii sotsiaal- kui ka rahandusministeeriumi ametnikud, aga ka haigekassa juhtkond, WHO eksperdid ja Eesti haiglate esindaja. Muu hulgas on töörühma ülesanne analüüsida, kui suure koormuse paneks eri patsiendigruppidele omaosaluse kehtestamine. Teisisõnu: kas ja kui palju jaksaksid ravikindlustusega inimesed ise ravile juurde maksta. „Kas ma arvan, et tervishoidu võiks suunata lisaraha? Loomulikult arvan. Selle ettepanekuga lähen ma kevadel kindlasti valitsuskabinetti,” kinnitas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esmaspäeval riigikogu ees.

Umbes kümnendik haigekassa eelarvest kulub haiguslehtede hüvitamiseks. Tõenäoliselt on üks töörühma ettepanekuid viia see u 118 miljoni suurune kulu töötukassa eelarvesse, mis teenib kasumit. Rossi sõnul võidaks selle käiguga tervishoiu miinuse lahendamiseks aega juurde, kuid ei rohkemat. „See vähendaks meie kulubaasi, aga iseenesest struktuurset probleemi ei lahendaks, kui kõik muud tingimused jäävad samaks. Elanikkond vananeb, ravikindlustusmakse maksete arv väheneb ja meil seetõttu puht matemaatiliselt tulebki suurem puudujääk,” märkis ta.

UUED MÕTTED

Tervishoiusüsteem vajab rohkem konkurentsi?

Rahandusminister Sven Sester on Eesti Päevalehele haigekassa miinuse kohta öelnud, et soovitab ravijuhtude jagamise puhul pikemas perspektiivis kaaluda n-ö turu avamist. Juba aastaid kehtinud põhimõtte järgi eelistab haigekassa eriarstiabi ravijuhtude jagamisel haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglaid. „Kui valikupartneritelt [tervishoiu-teenuse pakkujad, mis pole HVA haiglad] on võimalik osta samadele kvaliteedinõuetele vastavat teenust soodsamalt, siis tuleks seda võimalust kasutada,” ütles Sester mullu septembris.

Haigekassa juht Tanel Ross aga viitas, et valitsuse senine suund on olnud teistsugune. „Usun, et on oluline vaadata, mis on selle kohta kirjas valitsuse tegevuskavades, rahvastiku tervise arengukavas ja tervishoiupoliitika suundades ning mis on arvanud üksikud valitsusliikmed,” sõnas ta. Tasub meenutada, et 2014. aastal kaebas mitu erakliinikut haigekassa just HVA haiglate eelistamise tõttu kohtusse.

Tervishoidu lisaraha leidmise vajadust rõhutas ka eilse Eesti Päevalehe juhtkiri, mis kommenteeris artiklit, kus räägiti pikkadest ravijärjekordadest. Sellele reageeris peaminister Taavi Rõivas Twitteris nii: „Kirjeldatud tervishoiumurede lahendamiseks ei aita ei peenhäälestus ega maksutõus, vaja on rohkem konkurentsi ja turgu.”

Haigekassa plussi lükkamise plaan sai sisse kõrgema käigu

Tänavuse eelarve järgi jääb haigekassa aasta lõpuks jälle miinusesse, kuid vähem, kui varem prognoositi. Eelarve ületab esimest korda ühe miljardi euro piiri, kuid näiteks eriarsti juures käimisi peab mullusest vähem olema.

Allikas: haigekassa, graafika: Maret Müür