Epl.delfi.ee: Uus valitsus, vana stiil: maksumuudatused kobarasse kokku ja kiiresti hääletusele (Urmas Jaagant)

06.12.2016Meediakajastus

Koalitsioon kihutas maksumuudatuste kobareelnõu kolme tunniga rahanduskomisjonist läbi.

„Menetlusse antud maksupakett on lähemal uurimisel tõeline segapundar,” kurjustas kord üks poliitik. „Ma mõistan, et segaduse ja kiirustamise on tinginud valitsuse vajadus maksumuudatused enne esimest juulit läbi suruda, kuid selline kiirkorras tegemine on praagi tootmine, mille käigus lihtsalt sõidetakse opositsioonist üle.”

Ei, see tsitaat ei käi praeguse valitsuse plaanitavate maksu­muudatuste kohta ja selle autor ei ole keegi praegusest opositsioonilisest Reformierakonnast. Niimoodi ütles hoopis keskerakondlasest majandus- ja taristuminister Kadri Simson 2015. aasta mais, kui ta ise oli opositsioonis. Nende sõnadega pahandas ta Reformierakonna, SDE ja IRL-i­ valitsusega, kui need tahtsid ühes kobareelnõus muuta mitut maksuseadust korraga ja kiiresti.

Nüüd on uus valitsus Keskerakonna juhtimisel ise kokku pannud tõelise kobara, mis peaks ellu viima suured maksu­muudatused: tulumaksuvaba miinimumi astmeliseks muutmise, sotsiaalmaksu langetamise ärajätmise, lahja alkoholi aktsiisitõusud, kütuseaktsiiside muudatused jne.

Veelgi enam – pakett, mis teeb ümber üle viie seaduse, on esitatud muudatusettepanekutena tulu- ja sotsiaalmaksu eelnõu külge. Kümned ja kümned muudatused on surutud 12 ettepaneku alla. See tähendab, et igaühe puhul tuleb olla kas kõigi selle all olevate muudatuste poolt või kõigi vastu. Kui keegi tahaks toetada näiteks ainult autode registreerimistasu sisseseadmist, siis seda eraldi teha ei saa.

Peremeeseelnõu, mille küljes maksumuudatused parasiteerivad, on täna riigikogu suures saalis teisel lugemisel. Muudatuste paketi said rahanduskomisjoni liikmed kätte aga alles reede õhtul. Seega jäi uue koalitsiooni võtmeteemade ehk maksumuudatustega tutvumiseks kolm päeva ning eile neid komisjonis kolme tunni jooksul juba arutati ja hääletati.

Uus valitsus põhjendab maksu­kobarat ajasurvega. Nii mõnegi muudatuse tahab uus valitsus ellu viia juba uue aasta algusest.

Enne aasta lõppu valmis

„Valitsusliidul on soov kiiresti menetleda vaid neid maksumuudatusi, millega on jõustumise tähtajast tulenevalt tõepoolest kiire või mis ei nõua seaduste ulatuslikku muutmist,” ütles rahandusminister Sven Sester esmaspäeval. „Uue valitsuse tulumaksu­reformist on sisuliselt palju rohkem kasu kui sotsiaalmaksu määra 0,5% võrra langetamisest. Kuhugi ei saa edasi lükata ka majutusasutuste käibemaksu määra tõusu peatamist ja aktsiisitõusude tähtaegade edasilükkamist, mis samuti vastasel juhul jõustuksid (1. jaanuarist – toim).” Samal ajal pole senini selge, kas näiteks juba jõustunud sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine on ikka õiguspärane, kui arvestada, et maksumuudatustest tuleks ette teatada vähemalt kuus kuud.

Uue võimuliidu maksumuudatustega kiirustamine on kaasa toonud juba omajagu proteste. Tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda saatsid riigikogu esimehele ühispöördumise, kus seisis, et valitsus kiirustab ebamõistlikult ning rikub kaasamise head tava ja mitut õigusnormi.

Rahanduskomisjoni liige Remo Holsmer (Reformierakond) saatis kirja õiguskantslerile, et saada hinnang, kas menetlusnorme on rikutud ja mis põhjustel selline kiirustamine õigustatud on. „Antud eelnõu menetlemisega on riigikogu liikmetelt võetud mõistlik aeg maksumuudatustega tutvumiseks ning seisukoha kujundamiseks. Muudatused on ulatuslikud ja omavad laia sisulist mõju,” kirjutas ta.

„Samuti pole esitatud muudatused läbinud tavapärast kooskõlastusringi valitsuses ja neid pole tutvustatud ka asjasse puutuvatele ettevõtlusorganisatsioonidele.”

Õiguskantsler taunis 2015. aastal eelnõudega kiirustamist

Kui õiguskantsler Ülle Madise 2015. aastal eelnenud tööaasta kohta riigikogu ees aru andis, puudutas ta ka toonase Reformierakonna juhitud valitsuse kobar­eelnõude teemat. „2011. aastal andis riigikogu valitsusele suunise: kõik seaduseelnõud tuleb nendega, kes asja tunnevad ja keda seadus puudutama hakkab, hoolikalt läbi arutada, seaduse mõju peab olema hinnatud ja riigikogule esitatud. Tundub, et seda otsust täidetakse peamiselt vähem oluliste seadusmuudatuste puhul ja siis, kui on aega. Tõeliselt oluliste, ühiskonda muutvate eelnõude puhul tavaliselt aega ei ole ja siis valitsus seda riigikogu otsust ei täida,” ütles ta.

„Selgi kevadel seadustati teatavasti maksutõusud, et rahastada senisest oluliselt tugevamat sotsiaalset turvavõrku, mida valimistel valijatele lubati ja mis valijate toetuse sai. Võimalik, et sellistele maksutõusudele alternatiive ei olnudki, ent liialt paljudele jäi tunne – ka meie poole pöördunud ettevõtjatele –, et valitsus eiras riigikogu suunist ja tegelikult neid ära ei kuulanud.”

Valitsuse olulisemad maksumuudatused

Rahanduskomisjonist kiiruga läbi hääletatud maksumuudatuste kobaras on andmeid lünklikult – mõne juures on mõju eelarvele, mõne juures mitte.

Maksuvaba miinimumi uus süsteem alates 2018. aastast

500 eurot on maksuvaba tulu kuni 1200 euro suuruse maksustatava kuusissetuleku korral. Vahemikku 1201-2099 eurot kuus jääva tulu puhul väheneb maksuvaba tulu järk-järgult ühtlaselt. Alates 2100 euro suurusest tulust maksuvaba tulu kasutamise õigust pole.
Kui palju see riigieerarvet koormab, ei ole muudatusettepanekutes esile toodud.

Majutuse käibemaksumäär

Ära jääb 2017. aasta 1. jaanuarist planeeritud majutuse käibemaksumäära tõus, jääb 9%  2017-2020 jääb igal aastal eelarvesse saamata 11 miljonit eurot.

Sotsiaalmaksumäära langetamine jääb ära

Sotsiaalmaksumäära langetamisel oleks sotsiaalmaksu laekumine vähenenud, seega jääb nüüd riigieelarvesse alles.
Ühtlasi suurenevad nüüd riigieelarvest makstavad tööjõukulud.

Maagaasi aktsiisi tõus

Maagaasi aktsiisimäär on 50,65 eurot 1000 m3, aktsiisimäär tõuseb 25% võrra ajavahemikul 2018-2020.

Kaugkütte soojuse hind tõuseb neile, kelle soojuse tootmises on maagaasi osakaal ligi 50-60%: 2018. aastal kuni 2,7%, 2019. aastal kuni 3,3% ja 2020. aastal kuni 4%.

Kütuste aktsiisitõusu edasilükkamine kuu võrra ja diislikütuse aktsiisitõusu ärajätmine 2018. aastal

Diislikütuse aktsiisitõusu ärajätmise mõju kütuse hinnale on -5,7% (umbes 6 senti kütuseliitri kohta).
Allikas: valitsuse maksumuudatuste ettepanekud