Epl.delfi.ee: Valitsuse suurelt välja hõigatud Ida-Viru päästepakett lendas uppi (Urmas Jaagant)

28.04.2016Meediakajastus

Saastetasude vähendamine põlevkivisektorile oleks suure tõenäosusega keelatud riigiabi.

Aasta alguse suurkoondamistele Ida-Virumaal reageeris valitsus väljasõiduistungiga Narva. Mindi kohale ja anti suur pressikonverents, kus teatati, et keerulise olukorra tõttu põlevkivisektoris vähendatakse oluliselt nii ressursi- kui ka saastetasusid, kokku valmib umbes 40 miljoni euro suurune päästepakett.

Nüüd selgub, et valitsus oli oma otsusega liiga tormakas – selliselt põlevkivisektorile keskkonnatasusid vähendada ei saagi. Seda näitab asjaolu, et eile esitati valitsusele ja kohe ka arutati eelnõu, millega saastetasusid ei alandata üldse, ressursitasusid aga vähendatakse tagantjärele ehk need makstakse firmadele tagasi või ei nõuta välja osa 2015. aastaks ja tänavuseks määratud tasusid.

Eesti Päevalehele teadaolevalt on põhjus lihtne: pärast Narva istungi otsuse väljahõikamist tehtud põhjalikumad analüüsid näitavad, et selliselt saastetasusid teatud sektorile vähendades on otsene oht rikkuda riigiabi reegleid. Kui see juhtuks, peaks niigi hädas energeetikafirmad tasudelt kokku hoitud raha koos intressidega riigile tagasi maksma. See võiks olla neile väga valus, kui mitte surmahoop, sest mäletatavasti lõppes ka Estonian Airi eksistents just nimelt riigiabi reeglite rikkumise tõttu.

Rahandusminister Sven Sester ütles eile riigieelarvestrateegiat esitledes ajakirjanike küsimustele vastates, et keskkonnatasude vähendamise idee ringitegemine ei tähenda ettevõtetele väiksemat toetust. „Mõju iseenesest on sama. Valitsus on seda disainimas, tähelepanu pööratakse rohkem ressursitasudele, mis tähendab, et saastetasusid ei vähendata,” ütles Sester. „Varasemalt vaadati nii saaste- kui ressursitasusid.”

Tema sõnul võetakse arvesse nüüd seda, millal kütuste maailmahinnad läksid väga madalale, mis praeguse probleemi tekitasid. Kuna probleem tekkis eelnevatel aastatel, oleks õiglane ka nende aastate keskkonnatasusid ettevõtetele vähendada.

„Saab toimuma ressursitasu alandamine tagasiulatuvalt ja saastetasud jäävad samale positsioonile, kus nad täna on,” sõnas ta ja möönis, et riigiabi aspekt oli üks põhjustest, mis sundis algset otsust ümber tegema. „Me pöörasime tähelepanu erinevatele aspektidele, kaasa arvatud riigiabi, aga ka keskkonnamõjud,” selgitas Sester.

Suur toetus varem

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu ütles Eesti Päevalehele samuti, et riigiabi on kindlasti üks aspekt selles asjas. Aga tema sõnul mitte põhiline. „Aastatevaheline jaotus riigiabi väga ei puuduta, pigem oli küsimus selles, kui suure toetuse ettevõtted peaks mis aastatel saama,” selgitas ta. „Võimalikult suur toetus võiks tulla võimalikult vara.”

Kui eelmises variandis oleks tasude vähendamine kehtima hakanud selle aasta juulist, tähendanuks see Kirsipuu sõnul, et põlevkivisektor oleks saanud väiksemad tasud ainult poole aasta eest. Tasude vähendamine tagantjärele toob aga suurema toetuse.

Kuna Sester kinnitas, et energeetikafirmadele lubatud toetus ei vähene, tähendab see, et ressursitasusid tuleb alandada – ka tagantjärele – nii palju, et see kompenseeriks selle, et saastetasusid vähendada ei saa. Küsimus on, kas see summa tuleb kokku. Igal juhul oleks valitsusel ülimalt keeruline kui mitte võimatu Narva istungil väljaöeldust taganeda.

IKKA HÄDA?

Ka uus toetusskeem ei pruugi sobida

Kuigi valitsus arutas eile uut eelnõu, kus riigiabi-hõngulist saastetasude alandamist enam sees ei ole, ei pruugi ka see lahendusvariant olla riigiabi reeglitega kooskõlas, selgub eelnõu enda seletuskirjast.

„Eelnõu menetlemisel on tõusetunud küsimus, kas maavara kaevandamisõiguse tasude süsteemi ümberkorraldamine võib sisaldada riigiabi,” seisab dokumendis. „Hetkeseisuga on eelnõu koostamisel lähtutud eeldusest, et eelnõu raames ei anta riigiabi, kuna vähemalt kaks neljast riigiabi kriteeriumist on täitmata. Keelatud riigiabi riski maandamiseks võib olla siiski vajalik esitada Euroopa Komisjonile mitteametlik riigiabi eelteatis, milles Eesti selgitab riigiabi puudumist antud olukorras.”