Hiiu Leht: Maksuvaba tulu piiri saab tõsta

29.04.2013Meediakajastus

SVEN SESTER
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, IRL

Aprilli alguses avaldatud rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos annab kindluse, et Eesti majandus liigub õiges suunas, olles tõenäoliselt ka järgmistel aastatel üks kiiremini kasvavaid Euroopa Liidus. Prognoos ennustab majanduskasvu numbriteks sel aastal 3 ja järgmisel 3,6 protsenti, töötus alaneb tänavu 1,3 protsendi võrra ja keskmise palga nominaalkasv ulatub 6 protsendini.

Teisalt peame aga leidma lahendusi, kuidas saaksid majanduskasvust rohkem osa inimesed – et tööd tegev inimene ei peaks lootma toetustele, vaid elaks piisavalt hästi ära enda palgast. IRLi hinnangul tuleks selleks maksupoliitikas toetada meetmeid, mis kasvatavad inimeste sissetulekuid ja soodustavad töökohtade loomist.

Selle saavutamiseks on efektiivne meede maksuvaba tulu piiri tõstmine, mida tuleks teha juba tulevast aastast. Tõstes tulumaksuvaba miinimumi anname soodustuse eelkõige madalamatele sissetulekutele ühtlasi vähendades sellega elanikkonna kihistumist sissetulekute alusel.

Teisalt on oluline, et riigi maksupoliitika soodustaks ettevõtlust kui majanduse mootorit. Maksuvaba tulu piiri tõstes ei tõmba me majanduskasvule pidurit ega tõsta tööjõumakse, mida taotlevad sotsid tulumaksu üldise tõusu ja astmelise tulumaksu sisseviimisega. Vastupidi, julgustame ettevõtteid tööjõu maksukoormuse langetamisega looma uusi töökohti. Netopalga suurenemisel on positiivne signaal ka tööturul: kui inimene saab aru, et töö eest saadav tasu suureneb, on ka motivatsiooni rohkem tööd teha. Majandus on 70 protsenti psühholoogiat, ütles saksa majandusreformide üks elluviijaid, kunagine majandusminister Ludwig Wilhelm Erhard.

Maksuvaba tulu tõusis Eestis viimati aastal 2008. Inflatsiooni tõttu on selle ostujõud kahanenud ligi 18 protsenti üldise tarbijahinna indeksi muutusi arvestades. Praeguse 144eurose maksuvaba tulu ostujõud on aasta lõpuks püsivhindades võrrelduna sarnane 100eurose maksuvaba tuluga viis aastat tagasi. See väljendub eriti selgelt, kui võrrelda tulumaksuvaba

miinimumi suhet keskmisesse palka. Kui Eestis on tulumaksuvaba keskmiselt 16,1 protsenti keskmisest palgast, siis meie naabritel lätlastel 18,4, Soomes 40,9 ja Rootsis 42,5 protsenti. Ka OECD on kritiseerinud Eesti väikest tulumaksuvaba miinimumi määra võrreldes teiste ühenduse riikidega.

Erakonnakaaslane Tõnis Palts on käinud pikemaajalise maksupoliitilise eesmärgina välja mõtte tõsta maksuvaba tulu 500 euroni. Mida see tähendaks? Päevapealt rakendades hammustaks see riigieelarvest 600 miljonit eurot aastas. Kui võtame prioriteediks suurendada iga aasta maksuvaba tulu 15 protsenti, jõuaksime eesmärgini üheksa aastaga. Kui tõsta maksuvaba tulu iga aasta keskmiselt 20 protsenti, läheks 500eurose tulumaksuvaba miinimumini jõudmiseni seitse aastat.

Nimetatud mahus tulumaksuvaba miinimumi tõstmine aastas oleks majanduse hea käekäigu korral reaalne katta majanduskasvust ja kaudsete maksudega. Näiteks 15protsendine maksuvaba tulu tõus järgmisel aastal läheks maksma 35 miljonit eurot, millest osa laekub riigikassasse tagasi läbi paraneva käibemaksulaekumise.

Mida tähendaks 500eurone maksuvaba tulu töötajale? 2013. aastal maksab 500eurose palga saaja igas kuus tulumaksu 70,56 eurot. Seega kasvaks selle summa võrra iga inimese palk, mille ta saab koju viia ja kasutada oma pere ja iseenda vajaduste jaoks. Kahe töötava ja tavalist palka saava vanemaga pere jaoks tähendaks see aastas ligi 1700 euro võrra suuremat pere-eelarvet.

Teine aspekt on seotud pensionitega. Aprillist tõusis keskmine vanaduspension 335 euroni. Kuna praegu on mittetöötavatel eakatel tulumaksuvaba 336 eurot, tähendab see, et keskmine pension säilib sel aastal õige napilt maksuvabana. Arvestades, et pensionid tõusevad ka tuleval aastal, on hädavajalik tõsta järgmisest aastast tulumaksuvaba miinimumi. Vastasel juhul sööks tulumaks ära osa inimeste pensionitõusust, mis riivaks paljude eakate õiglustunnet.