Kas tõesti kummitempel?

20.11.2013Arvamus
Kas tõesti kummitempel?

Olete te kuulnud ühest seaduse eelnõust: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Aga paar aastat tagasi saatis valitsus rahanduskomisjoni just sellise nimega seaduse. Ei osanud nutta, ega naerda.

Saime rahanduskomisjonis aru, et selle eelnõu alateemad on seotud kohe-kohe vastuvõetava riigieelarvega ning mõjutavad selgelt nii kulude kui ka tulude poolt. Samas tõdesime, et meil pole kompetentsi tegeleda kunstliku viljastamise temaatikaga ning ega prokuratuuriseaduski polnud meie komisjoni tavapärane teemablokk. Lahutasime eelnõu osadeks, andsime igale valdkonnakomisjonile vastavalt oma oskusteabele eelnõu tükid arutada, saatsime märgukirja valitsuse, et selliseid asju rohkem ei juhtuks, tükid said eraldi seadusteks ning riigieelarvegi vastu võetud. Pärast märgukirja pole valitsus rohkem kobarseadusi saatnud.

Aastad möödusid ning hakkasid ilmnema uued probleemid ja jälle uue eelarveaastaga seoses. Nüüd tulid eelnõud ilusti eraldi, aga 24. tunnil. Eriti teravalt tõusetus teema üles tänavu. Vaid mõned kuud enne nn uue eelarveaasta algust saabus rahanduskomisjoni 5 valitsuse algatatud eelnõud, mis peaksid jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist. Nende hulgas ka mahukas ja põhjalikku debatti eeldav riigieelarveseaduse eelnõu ehk nn baasseadus, mis kujutab endast konstitutsioonilise seaduse reformi, uut tervikteksti, sh parlamendi pädevusi puudutavate sätete ümberkirjutamist.

Avalikkus, eriti ettevõtlusega seotud inimesed, teavad pigem nn firmaautode käibemaksu teemadega seotud eelnõusid. Sama käekirja järgivalt, kiirelt tulnult ja kohest jõustumist vajavad seadused. Rahanduskomisjoni 3,5 tunnisel avalikul istungil autodega seonduvat käibe- ja erisoodustusmaksu poliitikat lahates ning kümne ettevõtlusorganisatsiooni küsimustest pakatavaid nägusid vaadates said kõik komisjoni liikmed ühte moodi aru. See eelnõu oli Riigikogusse saabunud liiga tormakalt.

Huvigrupid on ärritunud, kaasamine olematu, küsimusi rohkem kui vastuseid. Ja isegi kui idee on õige ja õiglane maksuaugu vähendamise kontekstis, ausa ja võrdse ettevõtluskeskkonna loomise mõttes ning riigieelarve täiendavate vahendite laekumise näol, peab see ka näima õiglane. Hetkel see nii ei olnud.

Mis siis ikka. Lahutame eelnõust läbirääkimata ja rohkelt küsimusi tekitava osa ning palume rahandusministeeriumil teemaga täiendavalt tegeleda ja tagasi tulla, saadame märgukirja valitsusele juhtimaks tähelepanu kiirustamisele ning jälgime, et parlamenti tuleks tulevikus korralike mõjuanalüüside ja ajafaktorina heade tavade loogikast tulenevad seaduseelnõud.