Kas tulumaksuvaba miinimumi tuleks tõsta?

09.05.2013Arvamus

Maksude ja nende määrade muutmisel võib olla erinevaid eesmärke. Kui maksureformi eesmärgiks on soov tagada maksukoormuse jaotuse neutraalsus, siis maksuvaba tulu mõju kompenseerimine teostatakse tänapäeval üldjuhul kaudse maksustamise abil. Maksusüsteemi puhul on tähtsad nii efektiivsuse kui ümberjaotuse küsimused. Maksureformi sisu ja mõtte kriitiline hinnang peab arvesse võtma ka sotsiaalseid eelistusi, mille taustaks on viimase tosina aasta jooksul toimunud muutused tulu jaotuses.

 

Füüsilise isiku tulumaksusüsteemid Euroopas on peamiselt progressiivsed, ent astmemäärad ning ümberjaotuse ulatus erinevad väga suures ulatuses. Kui hinnata füüsilise isiku tulumaksu (FIT) osakaalu kogutulus Euroopa Liidu kontekstis, kuulub Eesti kõige madalama tasemega (Ida-Euroopa) riikide sekka, kusjuures neljas riigis (Slovakkia, Tšehhi, Poola, Ungari) on FIT osakaal Eesti näitajast väiksem. Seejuures on Põhjamaadega võrreldes vastav indikaator erinev suisa mitu korda.

 

Majanduspoliitikas on töökohtade loomise ja säilitamise osas viimase paarikümne aasta jooksul rõhutatud tööjõuga seonduvate maksude (st otseste maksude) langetamise olulisust; maksutulude kaotuse kompenseerimiseks eelistatakse kaudsete maksude tõstmist. Siiski lahknevad arvamused muudatuse spetsiifilisema mõju osas majandusele. Euroopa Komisjon ja OECD jagavad seisukohta, et otseste maksude langetamine soodustab nõudlust tööjõu järele. Pakkumise olulisust pooldav seisukoht aga toob esile mõju netopalgale – kasutatava tulu kasv tekitab täiendavat tööjõu pakkumist ning soodustab hõivet. Järeldustes aga ollakse samal seisukohal: läbi kogunõudluse kasvu on positiivne mõju SKT-le garanteeritud.

 

Ehk siis tulumaks on majandusarengut enim takistav maksupoliitiline meede võrreldes muude, eeskätt laiaulatusliku baasiga tarbimismaksude ja mis seal salata, ka varamaksudega, nagu tõdeb ka Rahvusvahelise Valuutafond oma hiljutises uuringus.

 

Tarbija heaolu kahaneb kui netopalk langeb või hinnad tõusevad. Kui palgad ei muutu, ent hinnad tõusevad, on tarbija sarnases olukorras kui oleks netopalk kahanenud aga hinnad samad. Nendest muutustest tingituna reageerib nõudlus ja pakkumine majanduses tervikuna. Tulumaksu vähenemine või MVT suurenemine toovad kaasa kasvu netopalgas, kusjuures otseste maksude efekt kandub pea täielikult üle palkadesse. Meetmete vahe on samas selles, et täiendav euro madalama tuluga kodanikule tähendab palju enam kui kõrgemapalgalisele ning ühiskondlikud eelistused kujunevad selle alusel, milline on inimeste arusaam oma majandusliku toimetuleku erinevustest. Ehk siis MVT suurendamine jätab selgelt enam eurosid rahakotti just madalamas tuludetsiilis kodanikel.

 

Maksuvaba tulu suurendamise hind

 

Eesti 2013 a riigieelarve seletuskirjas on täheldatud, et „majanduspoliitika eesmärk on vähendada tööjõuga seotud makse“. See eesmärk on vastavuses nii maksuteemaliste uuringute, globaalse suundumuse kui makrotasandi seostega. Seetõttu võib ka maksuvaba tulu ja sellega seonduvate ettepanekute analüüsil teha järelduse, et võimalikud muudatused ei tohi suurendada ning peavad pigem vähendama tööjõuga seonduvate maksude kogumist (nii osakaaluna maksutuludes kui rahvatulus).

 

Rahandusminister ütles ühes oma intervjuus, et 10 euro võrra maksuvaba tulu (MVT) tõste tähendab riigi jaoks 20 miljonit eurot laekumata jäävat tulu. Samas ei arvesta selline järeldus netopalga suurenemisega kaasnevat mõju tarbimisele (positiivne) ning käibemaksu laekumisele (hoogustav). Lisaks veel ka tulumaksuga tekitatud moonutuse vähendamisest tekkiv efekt, mis on kogunõudlust soodustav. Esialgne ja lühiajaline negatiivne mõju otseste maksude osas saab kompenseeritud kaudsete maksude laekumise ja majanduse tõhususega pikemal perioodil.

 

Maksuvaba tulu on püsinud Eestis samal tasemel 2008. a alates ning selle reaalne ostujõud on kahanenud ca 18% üldise tarbijahinna indeksi muutusi arvestades (sh ostujõu vähenemine inimesele oluliste kuluartiklite – toit, eluase, energia, kütus – arvestuses ligi neljandiku võrra). Niisiis on MVT ostujõud 2013.a lõpuks püsivhindades võrrelduna sarnane 100-eurose maksuvaba tuluga viis aastat tagasi. Eurot kasutavates riikides on MVT ostujõud kõige enam langenud Eestis.

Esimeses etapis peaks MVT suurendamisega taastama selle ostujõud. Näiteks võib olla selleks suhtarv keskmisse palka, mis oli 18% lähedal 5 aastat tagasi. Kui Eestis on hetkel tulumaksuvaba keskmiselt 16,1 protsenti keskmisest palgast, siis meie naabritel lätlastel 18,4, Soomes 40,9 ja Rootsis 42,5 protsenti. Sisuliselt tähendab see vajadust MVT kehtestamist igakuise määra arvestuses 180euro juures (144→180 ehk siis kasvu praegusega neljandiku võrra). Netomõju maksude laekumises ei saa olla suurem argument kui tarbijate heaolu muutus – iga nihe otsestes maksudes allapoole loob (mitte ei kahanda) ühiskonnas heaolu.  MVT suurendamine tähendaks kas majanduskasvust tulenevate maksulaekumiste täiendavat suunamist maksutulude kogusumma kahanemise ulatuse katteks, kulutuste kärpimist samas ulatuses või kaudsete maksude abil nn neutraalse maksureformi teostamist. Valikute võimalused.

Kavandatavad MVT muudatused peavad olema reaalset mõju omavad majanduse kui terviku ja tööturu kui kitsama valdkonna suhtes. Rahandusministri poolt on selles kontekstis antud ühes intervjuus sõnum, et MVT suurendamisel „kindlasti ei vaja seda Eesti tervikuna“. Väide on väär, sest just Eesti majandus tervikuna on sellest võitja – mitte ainult pole tulumaks üks kõige raskemini mõistetavaid makse, vaid ka maksupoliitiliselt selgelt ebasoosingus olev vahend  kasvõi Eesti riigieelarve kavades („majanduspoliitika eesmärk on vähendada tööjõuga seotud makse“, RES 2013)

Netopalga suurenemisel on positiivne signaal tööturul: kui inimene saab aru, et töö eest saadav tasu suureneb, on ka motivatsiooni rohkem tööd teha. Majandus on 70% psühholoogiat ütles saksa majandusreformide üks elluviijaid, kunagine majandusminister Ludwig Wilhelm Erhard.

Seoses osalise-ja vaeghõive suurenenud määraga ühiskonnas (ca 8% viis aastat tagasi ent nüüd 12% tööga hõivatutest) on MVT kasv eriti oluline just sellele osale tööjõust. Kes siia alla kuuluvad? Peamiselt noored, üksikvanemad ja vanemaealised – seega see osa ühiskonnast, kel oma eripärast tulenevalt ei olegi suurt võimalust parema elustandardi eesmärgil hõivet suurendada.

Kõige tulemusena on mõju hõivele soodne ja sellega ka majanduse efektiivsusele ja rahvatulule tervikuna. Ma ei leia ühtegi tõsiselt võetavat majandusteoreetilist argumenti MVT suurendamise vastu ning empiirilised uuringud kinnitavad tööjõu maksustamise vähendamise kasu ühiskonnale. Samas maksude vähenemise või ümberjaotuse küsimused on juba oma olemuselt sekundaarse tähtsusega ega saa olla eesmärgiks omaette, pigem ikka vahend üldise elustandardi edendamisel.

Teadmiseks, et Ühendkuningriikides oli MVT 30,6% keskmisest palgast ja selle aasta aprillis tõusis 35,6%-ni ning kokku on lepitud, et 2014 aasta aprillis suureneb 37%-ni. ÜK majanduspoliitika näide on tohutult inspireeriv praegusel ajal: valitsus on läbi viimas jõulist muudatust MVT tõstmisel, kusjuures eelmise aasta tasemelt ca 30% keskmise palga suhtes jõutakse juba järgmise aasta aprillis tasemeni 37%. Argumendid, millest ma ka varem rääkisin on kõik kasutusel selgitamaks vajadusi reformiks. Lisaks veel ka asjaolu, et seoses energiakulude kasvuga on suurenenud elanikkonna see osa, keda iseloomustab „fuel poverty“ – kütte, energia, valgustuse jmt seonduvate kulude osakaalu tõus üle kümnendiku perede kogu väljaminekute summast. Nii et sarnased mured Eesti elanikega.

Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos annab lõpliku selguse, kas ja millises ulatuses on tegelikult võimalik järgnevatel aastatel MVT osakaalu tõsta.