Katteta lubadused – suurem heaolu?

30.03.2014Arvamus
Katteta lubadused – suurem heaolu?

Sellel kevadel oleme tunnistajaks Reformierakonna turunduslikule uuestisünnile. Majaseinu katvatelt plakatitelt vaatab uhkelt meie peale ajutise valitsuse peaminister, kes meile kõigile suuremat heaolu lubab. Mingit tegelikku muutust loomulikult sündinud ei ole. Nagu varem, hoolib Reformierakond ikka kõigepealt sellest, et „õiged“ mehed saaksid riigi nõukogudes istudes rahulikult asju ajada. Ja selleks tuleb valijatele raha jagada ja rääkida hoolivusest. Sotsidele see loomulikult sobib või pole nad veel aru saanud, et nad on sattunud maailma, kus ei lehvi arvamusfestivali vaim. Võtkem kätte ja arvakem riigikogu liikmed nõukogudest välja. IRL on selle juhise järgi käitunud juba pea 10 aastat.

Riigikogu valimiste eel saabuv „heaolu“ maksab vähemalt 172 miljonit eurot aastas ja arve läheb järgmisele valitsusele. Seni pole veel nähtud inimest, kes suudaks usutavalt seletada, kust see raha tuleb. Mõni kuu tagasi rääkis nüüd juba ajutise valitsuse rahandusminister Ligi, et eelarve tasakaalu viimiseks on vaja hoopis kulusid kokku hoida. Praegu annab ta ajalehes „Postimees“ kaitselahinguid seletades, et hoopis IRL oli see jõud, kes Reformierakonnal Eesti inimestele suurema heaolu pakkumist takistas. Tõsi on see, et IRL oli ja on vastu katteta lubadustele. Me seisame tasakaalus eelarve eest ning korruptsiooni vastu Eestis ja Euroopa Liidus, sest see tähendab suuremat majanduskasvu ja kõrgemat elatustaset.

Inimeste kuulamist pigem tülikaks formaalsuseks pidavale Ligile loomulikult ei meeldi, et IRL seisab valijatele antud lubaduste eest. Tasuta kõrgharidust, vanemapensioni ja kodualuse maa maksuvabastust toetasid kümned tuhandeid inimesed, kes meie üleriigilisele küsitlusele vastasid ja meid valimistel toetasid. Meile on see oluline.

Eelmisel nädalal sai avalikuks ka seni salajas hoitud Exceli tabel, kus kirjas väidetavad tuluallikad. Juba varem oli selge, et esimesena loobuti põhimõttest, et peale kriisi lõppu tuleb hakata taastama kriisi tõttu kasutusse võetud riigi reserve. Vaadates valitsuse kuluplaane pole kahtlust, et nende arvates on kriis möödas. Reservid aga vähenevad jätkuvalt. See kui palju raha reservidest ilusate lubaduste katteks lõpuks võtta tuleb, selgub hiljem.

Uue finantseufemismina on lauale toodud „ministeeriumide paindlik finantsjuhtimine.“ Hind 15 miljonit eurot. Eesti keeles tähendab see seda, et planeerimisvigade tõttu aasta lõpuks kulutamata jäänud ja seni reservidesse suunatud raha kulutatakse edaspidi samuti ära. Samuti tuli nüüd päevavalgele, et ajutine valitsus tühistab juba 2012. aastal kokkulepitud vanemapensioni. Hind 23 miljonit eurot. See jätab 2 last kasvatanud emad ja isad ilma 120 eurost aastas ja ei räägi kuidagi laste kasvatamise väärtustamise poolt. Pigem tahetakse hasartmängulusti turgutada. Eesti Loto reklaamiõiguste laiendamisega tahetakse inimestele täiendavat riikliku ajupesu teha. Lootus, et äkki nad ostavad rohkem pileteid ja osalevad õnnemängudes on lihtsalt ebaeetiline. Hinnalipikuks on pandud aga järjekordselt 3 miljonit eurot. Gaasi aktsiisi tõstmine, alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine, madalama hinnaga kütuse ärakeelamine katlamajades peaks riigile tooma veel ja veel kümneid miljoneid eurosid. Head kolleegid Reformierakonnast, lõpetage see maksude ümberjagamine. Minister Ligi iroonilisi seisukohti lugedes ei pruugi ka tasuline kõrgharidus olla mägede taga.

Iseenesest pole olukord uus. Reformierakond suutis 2005-2007. aastal koos koalitsioonipartneritega Keskerakonnast ja Rahvaliidust Eesti majanduse hoolimata asjatundjate hoiatustest nii üle kuumutada, et järgnes krahh, mille tulemusena jäi Eestis lõpuks tööta kümneid tuhandeid inimesi. Lõpuks tuli kokku keedetud supi söömiseks aga teha koalitsioon IRLiga, kes oli ainsana valmis tasakaalust väljaviidud eelarve jälle õiges suunas keerama. See polnud Eestis esimene kord. 1999. aasta Riigikogu valimiste eel jagas Koonderakond täna sotside ridades istuva Jaak Allikuga valimisvõidu nimel laiali Eesti Telekomi müügist saadud raha. Ka siis järgnes kulurallile negatiivne riigieelarve, mille pidi vastu võtma Mart Laari valitsus. Vaadates analüütikute lähiperioodi majandusprognoose ning süvenedes kurjakuulutavatesse majanduse seismajäämise põhjustesse tahaks loota, et seekord nii ei lähe ja me ei pea aasta pärast jälle hakkama katteta lubaduste täitmiseks inimesi lahti laskma ja palku kärpima.