Keegi pole hariduselt raha ära võtnud!

04.11.2015Arvamus

Saan igati aru, et haridusminister kaitseb oma eelarvetaotlusi kuni lõpuni. See on tema töö. Selle käigus on ta aga väitnud, et Eesti haridusele on liiga tehtud ja Haridusministeeriumi hoolega kokkuhoitud raha on ära võetud. Paraku räägivad numbrid teist keelt.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõuga otsustas valitsus anda haridusevaldkonnale raha juurde 23,2 miljonit eurot. Riigi panus hariduse rahastamisse järgmisel aastal kasvab 23,2 miljonit eurot riigi maksutulude arvel. Riigikogu menetletava 2016. aasta riigieelarve eelnõu järgi panustab riik maksutulust haridusvaldkonda kokku 648,1 miljonit eurot võrreldes 2015. aasta 624,9 miljoni euroga.

Lisaks suunatakse 2016. aastal haridusse ligikaudu 100 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. Sellele lisandub riigi kaasfinantseering 13,4 miljonit eurot.Tänavu lõppeva eelmise perioodi europrojektid on enamasti valmis, aga 2014.–2020. aasta perioodi projektide jõudmine raha väljamakseteni võtab aega. Sellepärast euroraha maht ajutiselt väheneb. Aga kasv jätkub järgnevatel aastatel. Nii peaks hinnanguliselt haridus saama euroraha koos kaasfinantseerimisega 2017. aastal 132 miljonit eurot, 2018. aastal 158 miljonit eurot ja 2019. aastal 170 miljonit eurot.

Õpetajate palgafondi (sh omavalitsuste haridustoetuse jaoks) lisati vahendid 4% palgafondi kasvu katteks. Ma ei ole näinud numbreid, mis kinnitaks, et õpetajate arv alanud õppeaastal kasvab. Seega peab ka õpetajate keskmine palk kasvama ca 4% kui haridusminister raha juurde ei leia. 

Erakoolide arvelt järgmisel aastal õpetajate palka tõsta ei saa, sest tegevustoetust tuleb maksta vähemalt 2016. eelarveaasta lõpuni. HTMi väide, et erakoolidele kavandatud tegevustoetuse arvelt saaks 2016. aastal õpetajate palka tõsta, on eksitav, sest erakoolide tegevuskulude katmise lõpetamine alates 1. septembrist 2016. aastal ei ole Justiitsministeeriumi hinnangul võimalik. Seega ei jää ka raha üle ega saa seda ka palgatõusuks kasutada. 

Sel taustal on hea teada, et haridusminister lobises Vikerraadios välja, et ministeeriumil on eelarveridadel peidus veel vaba raha. Kas on loomulik, et ministeerium seda kellelegi näidata ei taha, sest see halvendaks läbirääkimispositsioone? No comments.

Mis puudutab kokkuhoidu, siis kokkuhoid ei ole see kui kulusid mitmel aastal järjest üle prognoositakse ja hiljem soovitakse raha mujale kulutada. Nii on juba paaril aastal läinud näiteks vajaduspõhiste õppetoetustega. See, et oleme võtnud sellised trikid paremini kontrolli alla, ei ole Rahandusministeeriumi kius vaid osa normaalsest finantsjuhtimisest.

Ma olen igati selle poolt, et kasutada maksumaksja raha paremini ja efektiivsemalt. Nagu kogu riigis, on ka Haridusministeeriumil veel palju tööd ja struktuurseid reforme ees. Hea ja läbipaistev finantsjuhtimine on selliste reformide üks eeldus.