Keskerakonna vaim linnaettevõtetest välja

26.09.2017Arvamus

Rahandusministrina viisin ma riigis ellu riigi äriühingute nõukogude depolitiseerimise. Soovisime juhtimisse tuua parimat eraettevõtluse praktikat ning täna toimib uus nõukogu liikmete nimetamise kord, kus usaldatakse spetsialiste, Eesti ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi. Lisaks sai riigi tasemel kokku lepitud ja ka seadustesse raiutud, et kõik suuremad riigi ettevõtted hakkavad kord kvartalis oma aruandeid avalikustama ja seda mitte ainult kuiva numbrijadana, vaid koos selgitustega. Ning kirsiks tordil leppisime kokku, et hakkame ettevõtteid ka börsile tooma. Seda nii kapitaliturgude elavdamiseks, kui ka suuremaks avalikkuse kontrolliks ja kodanikele riigiettevõtete kasumist osa saamiseks.

Tallinna linnavalitsus on aga ehitanud riiki riigis, kus kehtivad omad seadused ja normid. Mõtlev inimene saab aru, et selliselt tegutsemine ei taga teenustele parimat kvaliteeti ega ole kuluefektiivne. Linnavalitsus ei pea olema igas ettevõttes omanik ja ise pakkuma kõiki linnas vajaminevaid teenuseid. Meil on palju tublisid inimesi ning pikaaegse kogemusega ettevõtteid, kes pakuvad teenuseid kordades kvaliteetsemalt ning kellel on oluliselt rohkem motivatsiooni areneda ja arendada.

Ei ole tarvidust, et Tallinna Linnatransport, Tallinna Soojus, Tallinna Linnahall, Termarki Autopark, Tallinna Tööstuspargid, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus või Tallinna Hambapolikliinik peaksid kuuluma linnale. Miks peaks?

Näiteks Tallinna Linnatranspordi nõukogus on 7 liiget. Kui paljud neist on keskerakondlased? Õige, 7! Keskerakondlastest juhatuse esimees Enno Tamm ja juhatuse liige Leonid Mihhailov vaid kinnistavad mõtteviisi, et parteipilet annab teadmised ja ameti.

Linnale kuulub veel viis erinevat meditsiinilist asutust, mille nõukogudes on kokku 23 inimest, kes kõik saavad linnalt palgatšeki. Neist 22 on Keskerakonna liikmed. Mul on ausalt öeldes sportlik huvi teada saada, kuidas üks mitteparteilane nende vahele ära eksis?

Täna kuulub linnale kokku 9 äriühingut ja 11 sihtasutust. Teiste seas on Tallinnas organisatsioon Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutus, kus on kaks töötajat ja viis nõukogu liiget. Sihtasutus sai tänavu linnaeelarvest kokku 124 000 eurot. On linnakodanikud sellisest sihtasutusest kuulnud? Millega see tegeleb?

Tallinnast tuleb teha Läänemere pärl

Mõistlik on koondada kõik linnale kuuluvad meditsiiniasutused ühise juhtimise alla, millega paraneb info liikumine asutuste vahel ning nõukogu liikmete tasudest ja sünergiaga kokku hoitava summa saab suunata hoopis ravijärjekordade vähendamisse.

Tallinn peab olema vähemalt sama turvaline, merele avatud ja atraktiivse ärikeskkonnaga kui tema põhjanaabrite pealinnad – Helsingi ja Stockholm. Peame suutma luua sellise ärikeskkonna ja taristu, mis meelitab siia võimalikult palju ettevõtteid, kes investeerivad ja loovad töökohti.

Linnaettevõtete nõukogusid kärpides ja asendades parteilased spetsialistidega hoiame kokku maksumaksja raha ning tagame jätkusuutlikuma arengu, kus ideed ja sihid ei vahetu iga nelja aasta järel. See aitab tõhusa ravimina korruptsiooni vastu võitlemisel.

Ilmselgelt kuulub linnale liiga palju äriühinguid. Üks võimalus ebaefektiivsuse ja poliitilise korruptsiooni lõpetamiseks on anda ettevõtted kas osaliselt või täielikult erakätesse. Ka Tallinna Televisioon, linnapood ja munitsipaalpank on asutused, mida me ei vaja ja mille võiks kiiremas korras sulgeda – nad on juba raisanud kümneid miljoneid eurosid ja rikuvad turul loomulikku konkurentsi.