Kesknädal: Reformierakond soosis rahapesu Venemaalt

04.04.2017Meediakajastus

Märtsis oli meedias lühiajaliselt teemaks Eestis tegutsevaid panku läbinud rahaülekanded Venemaalt, mis võis olla rahapesu. Selle aastatetagune toimumine äratas nüüd opositsiooni langenud Reformierakonna, kes nõuab finantsasutuste karistuste karmistamist.
VIRGO KRUVE, vaatleja

Rohkem kui aasta tagasi avaldas Finantsinspektsioon pressiteate, et Taani finantsjärelevalveasu-tus (Finanstilsynet) avaldas 21. märtsil 2016 kokkuvõtte Danske Bank grupis läbi viidud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamismeetmeid käsitleva kontrolli tulemustest.

Järelevalve hõlmas kogu Danske Bank gruppi, mitte ainult Eesti filiaali. Pressiteate järgi viis Finantsinspektsioon 2014. aasta keskpaigas Danske Bank Eesti filiaalis läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamismeetmete kohaldamist käsitleva kontrolli.

Selle tulemusel tehti Danske Bank Eesti filiaalile 15. juulil 2015 ettekirjutus tuvastatud rikkumiste lõpetamise nõudega. Finantsinspektsioon kohustas krediidiasutust muutma oma protseduurireegleid, nõuetekohaselt tuvastama kliendiga sõlmitud ärisuhte eesmärgi ja olemuse, kohaldama piisavaid meetmeid klientide tegevuse jälgimisel ning tagama muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste kohane täitmine
Danske Bank Eesti filiaalile tehtud ettekiijutus sai uuesti tähelepanu seoses 20. märtsil 2017 ajalehes „Postimees” ilmunud artikliga „Eesti pankade kaudu pesti hiiglaslik kogus raha”.

Selle autorid olid reporterid Oliver Kündja Joosep Värk, kes osalesid Venemaa ajalehega „Novaja Gazeta” koostööd tehes organiseeritud kuritegevusele ja korruptsioonile keskendunud ajakirjandusprojektis OCCRP.

Sellele lekkinud dokument kümnete tuhandete firmade nimedega näitas paari aastaga Eestis pangaarvetelt off-shore-firmadele 1,6 miljardi dollari vahendamist, millest 1,18 miljardit oli läbinud Danske Bank Eesti filiaali.
Kokku oli aastatel 2011-2014 Venemaalt välja viidud 22 miljardit dollarit ja Moldova kohtunikud olid teinud seda võimaldavaid ebaseaduslikke kohtuotsuseid. Kuigi raha päritolu nimetati kuritegelikuks, siis selle uurimiseks ei ole Eestile taotlust esitanud Moldova ega Venemaa.

Riigiprokurör Eve Olesk ütles järgmisel päeval „Postimehe“ artiklis: „Meedias kirjeldatud juhtumis ei ole Riigiprokuratuur välisriikidelt õigusabitaotlusi saanud.”

Sellel perioodil Danske Bank Eesti filiaali juhtinud Aivar Rehe sisuliselt loobus selgitustest, kasutades 6 korda sõna „ebaloogiline”, ja enda lahkumist ei seostanud ettekirjutusega, vaid ärisuuna muutumisega, et „pank muutus ettevõttepangaks”.

Opositsioon märkas rahapesu

Eestis tegutsevaid panku läbinud Venemaa rahapesu pani nüüd tegutsema Reformierakonna fraktsiooni Riigikogus, mis 23. märtsil esitas arupärimise praegusele rahandusminister Sven Sesterile.

Pressiteatega sai tähelepanu endale Aivar Soerd, kes oli rahvaliitlasena Andrus Ansipi esimese valitsuse rahandusminister ja pälvis ka tunnustuse kui maailma parim rahandusminister.

Toona kasvas Eesti majandus kahekohalise arvu jagu, inimesed võtsid aktiivselt kodulaenu, tööpuuduse pärast ei muretsetud ja riik tegi mitu lisaeelarvet aastas. Venemaalt raha väljakandmise ajal oli rahandusminister Jürgen Ligi (04.06.2009-03.11.2014) kahes Andrus Ansipi ja esimeses Taavi Rõivase valitsuses ning temale allusid nii seadusloome kui ka järelevalve selle üle.

Arupärimise esitajate seas teda ei ole, kuid seal on Maris Lauri, kes oli rahandusminister 03.11.2014 kuni 09.04.2015 ehk pärast uurimist. Tema järel tuli siiani ametisolev Sven Sester, kellelt võib tõesti küsida: „Kas Teie rahandusministri ja Finantsinspektsiooni nõukogu esimehena olite informeeritud sellest, et mõned Eesti kommertspangad võivad olla seotud ligi 1,6 miljardi dollari mahus Venemaalt lähtuvate rahapesuskeemidega, ja kui olite informeeritud, siis millal Teieni see informatsioon jõudis?“ Huvitav, mida vastaks Jürgen Ligi või Maris Lauri?

Samuti on põhjendatud võimu kaotanud partei mure Eesti maine pärast, mida pidi mäletatavasti kahjustama Taavi Rõivase valitsuse lagunemine.

“Tulenevalt sellest, et Eesti kommertspanku kahtlustatakse ja seostatakse maailma viimase aja suurima rahapesujuhtumiga, siis kuidas selle juhtumi kajastamine rahvusvahelises meedias võib kahjustada Eesti finantssüsteemi, ettevõtluskeskkonda ning võimalusi teostada väliskaubanduse toimimiseks vajalikke dollarimakseid?“

Eesti Reformierakond oli selle mainekahju tekitamise põhjus, sest rahandusminister ja peaminister olid Reformierakonnast. 14 reformierakondlase arupärimisele vastas Sven Sester 3. aprillil. Hoopis olulisem oleks uurida reformierakondlaste teadlikkust selliste rahaskeemide kohta, sest 1,6 miljardit dollarit on kuuendik riigieelarvest.

Rahandusminister Sven Sesteri vastus arupärimisele

Teie arupärimises toodud asjaolud ja nendega seotud menetlused hõlmavad perioode, kui ma ei olnud Finantsinspektsiooni nõukogu esimees. Finantsinspektsiooni nõukogu esimehena on mul Finantsinspektsiooni seadusest tuleneva järelevalvesaladuse hoidmise kohustus, mistõttu saan käsitleda üksnes asjaolusid, mida Finantsinspektsioon on seaduse järgi avalikustanud.
Üksikuid järelevalvemenetlusi ei saa ma täpselt kommenteerida. Finantsinspektsioon ei tegutse rahapesu asjades uurimisorganina ega ole pädev menetlema kuritegusid.
Antud kaasuse puhul konkreetses küsimuses oli Eesti mi transiitriik, kust kahetsusväärsel kombel küll liikusid läbi rahasummad, kuid olime vaid lüli ühes ketis, mitte keti algus- või lõpp-punkt.
Katkendid 3.04.2017 stenogrammist.