Kiirlaenud: ajalugu ja hetkeolukord

26.11.2014Arvamus
Kiirlaenud: ajalugu ja hetkeolukord

Kuna paljud on küsinud, et kui kaugele oleme Riigikogus liikunud kiirlaenudega seonduva seadusandlusega, siis annan siinkohal kiire ülevaate ajaloost, puutumuses olevatest ministeeriumidest ja seadustest ning lõpuks ka hetkeolukorra kaardistuse. Head lugemist ja olemasolevatele seaduseelnõudele ka Riigikogus kaasa rääkimist!

AJALUGU:

1. Eelmise aasta sügisel (15.10.2013) kutsusin rahanduskomisjoni esimehena kokku parlamendi nelja alalise komisjoni (rahandus-, sotsiaal-, majandus- ja õiguskomisjon) ühise koosoleku. Teemaks oli kiirlaenudega seonduv. Kutsusin avalikule kuulamisele ülevaadet andma ka rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, finantsinspektsiooni, tarbijakaitseameti, Eesti Panga ning Eesti Pangaliidu esindajad. Jõuti ühisele arusaamisele, et selle teemaga tuleb edasi minna ning palusin ministeeriumitel lähikuudel valmistada ette ühised seisukohad, mida siis rahanduskomisjonile tutvustada.
2. Selle aasta alguses (27.01.2014) jätkasime rahanduskomisjonis kiirlaenu temaatika monitoorimist. Oli moodustatud mitteformaalne töögrupp majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, finantsinspektsiooni ja tarbijakaitseameti esindajatest. Ühiselt arendati edasi MKMi alustatud analüüsi ja töötati välja ettepanekuid. Lepiti kokku, et lähiajal minnakse töögrupi analüüsi ja ettepanekutega valitsuskabinetti, kus otsustatakse ettepanekud seadusandluse muutmiseks.
3. Kevadel (07.04.2014) andis MKM meile rahanduskomisjonis lõpliku ülevaate tehtud tööst. Valitsuse jaoks oli ette valmistatud analüüs ning sisuliselt võis alustada seadusloome väljatöötamisega.

MINISTEERIUMID JA SEADUSED, MIS OMAVAD PUUTUMUST:

1. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: valitsemisalas on (lisaks riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamisele ning elluviimisele) kaubanduse-, tegevuslubade-, konkurentsijärelevalve- ja tarbijakaitse-valdkonnad.
Reklaamiseadus ja Tarbijakaitseseadus 

2. Rahandusministeerium: valitsemisalas on (lisaks maksu- ja eelarveküsimustele) finantsvaldkonna ettevõtete ja finantsjärelevalve tegevust reguleerivate seaduste väljatöötamine, samuti riiklik statistika koordineerimine.
Finantsinspektsiooni seadus ja finantsvaldkonna ettevõtete tegevusi reguleerivad seadused (krediidiasutuste seadus, makseasutuste seadus jne)

3. Justiitsministeerium: valitsemisalas on mh  õigusloome koordineerimine, õigusteenuse korraldamine ning andmekaitsealased küsimused.
Võlaõigusseadus ja üldisemalt kõik võlgnikukaitse meetmeid puudutavad seadused (nt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus)

4. Sotsiaalministeerium: valitsemisalasse jääb muuhulgas  ka makseraskuste tõttu sotsiaalprobleemidega kimpu jäänud isikute probleemide lahendamisele kaasaaitamine.
Sotsiaalhoolekande seadus täna võlanõustamist otseselt ei reguleeri, kuid kavandamisel on  Sotsiaalseadustiku eelnõu, mille hoolekande eriosas on võlanõustamine reguleeritud.

HETKEOLUKORD:

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu SE 713 (JUST ja õiguskomisjon)
Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, et keelata tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus, ning võlaõigusseadust ja tsiviilseadustiku üldosa seadust, et kehtestada ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale.

2. Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu SE 780 (MKM ja majanduskomisjon)
Eelnõuga muudetakse reklaamiseadust, keelates teatud kanalites reklaami, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbija käsutusse krediidilepingu alusel rahasumma või vahendada selliseid lepinguid ning piirates tarbijakrediidi reklaamis edastatavat teavet.

3) võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus eelnõu SE 786 (JUST ja õiguskomisjon)
Eelnõuga seatakse ülempiir tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele ja täpsustakse mõningasel määral viivise regulatsiooni.

NB! Täpsema info leiab iga eelnõu juurest algataja seletuskirja sissejuhatavast osas, neis võib olla viiteid ka muudele (leebematele) meetmetele (nt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu seletuskirjas on mainitud ka parema võlanõustamise teemat).

Lisaks on kohe valitsusse jõudmas:

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu (ettevalmistaja RAM)
Eelnõu sisu: Ühtlustamaks finantsturul tegutsevate ettevõtjatele kehtivaid nõudeid ning tõhustamaks laenuandjate ja -vahendajate vastutust oma tegevusega seotud nõuete täitmise eest, kehtestatakse nõuded eelkõige mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate tegevusele, kes annavad krediiti eraisikutele ehk tarbijatele.  Mh sätestatakse eelnõuga neile tegevusloa taotlemise kohustus, mis koondab seeläbi sisuliselt kõik krediidiandjad ja -vahendajad Finantsinspektsiooni järelevalve alla.

 

Kokkuvõttes on kevadel VV poolt ettenähtud meetmed on ühel või teisel kujul eelnõudes. Ainsana pole nn kiirlaenu-tegevuskavast veel tegevuse faasi jõudnud  maksekäsu kiirmenetluse teema, ehk kuidas saaks kiirmenetluses sissenõutavate summade seaduspärasust kontrollida (hetkel on ainsaks kontrollimehhanismiks 15-päevane vaideõigus, mida aga kiirlaenu-sihtgrupp arusaadavalt ei oska kasutada. Justiitsministeerium on lubanud teha analüüsi, kas ja kuidas saaks kiirmenetluses täiendava kontrolli sisse seada).