Kirjalik küsimus õiguskantslerile: olulise kriisiinfo asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamise kohta

17.03.2021Arvamus
Kirjalik küsimus õiguskantslerile: olulise kriisiinfo asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamise kohta

Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise

2020. aasta kevadel COVID-19 kriisi puhkedes jagas toonane peaminister Jüri Ratas Riigikogu liikmetega riigi situatsioonikeskuse mitteisikustatud ülevaateid COVID-19 levikust. Andmefailis on kümneid tabeleid ja ülevaade riigi tegevustest pandeemia pidurdamiseks. Sealt on võimalik saada ülevaate Eesti siseriiklikest tegevustest ametkondade kaupa, riigi territoriaalseid muresid ja probleeme koos võimalike lahenduste ja tegevustega ning pidev ülevaade Euroopa ja maailma erinevate riikide käitumismudelitest analoogsetes koroonaviiruse pealetungi situatsioonides.

Valitsuse vahetusega muutus aga ka senine info jagamise praktika. Peaminister Kaja Kallase valitsus otsustas alles pärast Riigikogu liikmete korduvaid ettepanekuid hakata jagama riigi situatsioonikeskuse COVID-19 ülevaateid, kuid mingil seletamatul põhjusel otsustati infot esmalt jagada üksnes osade Riigikogu liikmetega (erakondade, fraktsioonide ja komisjonide esimehed). Selle otsusega jäeti suurem osa Riigikogu liikmetest olulisest kriisiinfost eemale.

Pärast Riigikogu liikmete poolt probleemile tähelepanu juhtimist, hakati riigi situatsioonikeskuse ülevaadet jagama kõikide Riigikogu liikmetega, kuid dokumendid on nüüd märgitud „asutusesiseseks kasutamiseks“ mõeldud teabena ning need on salastatud 5 aastaks, st aastani 2026.

Eestis on avalike ülesannete täitmisel saadud ja loodud info üldreeglina avalik. Infole juurdepääsu piiramine on üldjoontes erand ning eeldab mõjuvat põhjust. 2008. aastal vastas Riigikontrolör Mihkel Oviir Riigikogu liikme Evelyn Sepa arupärimisele, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule, seega peab Riigikogul olema piisav juurdepääs õigusloome juhtimiseks vajalikule teabele ning tegelik võimalus vajadusel algatada ja menetleda seaduseelnõusid, kaasates sisulisse arutellu seaduse adressaate ja avalikust laiemalt. Tõhus parlamentaarne kontroll täidesaatva võimu tegevuse üle on põhiseaduslikult nõutav … [Riigikontrolör Mihkel Oviiri vastus Riigikogu liikme Evelyn Sepa kirjalikule küsimusele dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamise põhjendatuse kohta [2008]].

Valitsuse otsus märkida situatsioonikeskuse ülevaated „AK“ märkega vähendavad olulisel määral Riigikogu liikmete võimalust kaasata seisukohtade kujundamisse erinevate ekspertide ja väljaspool riigiasutusi töötavate isikute kompetentsi. Info salastamine 5 aastaks vähendab Riigikogu liikmete ja ekspertide võimalust analüüsida COVID-19 pandeemia järelmeid hetkel, mil kriis on ühel hetkel seljatatud.

Ka peaminister möönis oma vastuses 10.01. Riigikogu infotunnis, et raportites kajastatakse tõepoolest erinevate riiklike asutuste sünteesitud andmeid isikustamata kujul.

Arvestades, et avaliku teabe seaduse § 36 lg 1 punkt 2 keelab asutusesiseks kasutamiseks tunnistada dokumenti, milles antakse üldistatud statistilisi ülevaateid „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada: üldistatud statistilisi ülevaateid;“ palun Teil Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi 147 alusel vastata järgmistele küsimustele:

  1. Kas ja millistel tingimustel võib Vabariigi Valitsus otsustada jagada eelmainitud infot ainult osade Riigikogu liikmetega?
  2. Kas Vabariigi Valitsuse algne otsus jagada riigi situatsioonikeskuse COVID-19 ülevaateid ainult üksikute Riigikogu liikmetega oli õiguspärane või mitte?
  3. Kas Vabariigi Valitsuse otsus salastada mitteisikustatud COVID-19 ülevaated 5 aastaks on kooskõlas avaliku teabe seadusega?
  4. Kas eelnevalt toodud näide olulise kriisinfo salastamisest kahjustab Riigikogu põhiseaduslikku õigust teostada parlamentaarset kontrolli täidesaatva võimu tegevuse üle?