Konverents: Teistmoodi tulevik

07.11.2019Arvamus
Konverents: Teistmoodi tulevik

Lugupeetud konverentsil osalejad, head esinejad ja kaasamõtlejad

Mul on au juhatada sisse tänane konverents, mille keskseks teemaks on Eesti regionaalne majandusareng. Lähitundide jooksul heidame pilgu tulevikku ning vaatame, mis meid seal ees ootab. Lisaks tulevad arutlusele Eesti elanike väärtusmustrid, Eesti elanike sissetuleku- ja varaprofiilid ning toimetulek pensionieas aastal 2050. Tegemist on väga kaasahaaravate teemadega ja  rõõm on näha, et nii palju huvilisi on siia kokku kogunenud.

Rääkides majandusarengust, siis linnastumine ehk linnade arvu ja linnaelanike osakaalu suurenemine ning inimeste koondumine piiratud maa-alale on majandusarenguga kaasnev suhteliselt universaalne protsess. Enamasti käib sellega kaasas linnaliste asulate kiirenev majanduskasv. Tagajärjeks on kõrgem tööpuudus väljaspool linnaregioone, intensiivne sisemigratsioon ja linnastumise jätkuv kiirenemine. Sellises olukorras on suureks väljakutseks, kuidas tagada baasteenuste kättesaadavus kõigis regioonides ning kindlustada, et kohalikud ressursid – tööjõud, põllu- ja metsamaa, taristu, roheenergia, kultuuriväärtused – ei jääks alakasutusse ja neid väärindataks siiski maksimaalselt.

Muide, huvi pärast vaatasin enne tänast konverentsi Tallinna linnaelanike kasvu dünaamikat. Tuleb tõdeda, et pealinn on sellel aastal teise trendiga ja oma elanikke kaotamas. Kas teate, milline on olnud keskmine linnaelanike vähenemise tempo igapäevaselt viimase 9 kuu jooksul ehk siis 1. jaanuarist 1. oktoobrini? Keskmiselt 37 inimest päevas, ka laupäeval ja pühapäeval. 9 kuuga on Tallinn vähenenud 9985 inimese võrra! See on samapalju kui terve Keila linna või kogu Hiiumaa. Kuhugi on need inimesed läinud!

Tulles tagasi meie tänase koosviibimise temaatika juurde, siis Arenguseire Keskus on teinud kokkuvõtte regionaalse majanduse arengute uurimissuunast ning selle konkreetse uurimissuuna keskne eesmärk oli selgitada regionaalse majanduse stsenaariumeid Eestis. Uurimistöö lõpptulemiks on stsenaariumid regionaalse majanduse alternatiivide kohta Eestis aasta 2035 perspektiivis.

Uurimissuuna kokkuvõttest näeme, et piirkondlikud kasvukeskused ei ole loodetud määral tuult tiibadesse saanud. Samas, tehnoloogiline areng ja kasvav keskkonnameelsus võivad anda piirkondlikule ettevõtlusele uue võimaluse. Eesti regionaalpoliitikas on eesmärgiks seatud piirkondade eripäral põhineva potentsiaali rakendamine. See pole seni siiski suutnud väärata majandustegevuse järjest suuremat koondumist suurlinnaregioonidesse. Põhimõtteliste valikutena on meil sellises olukorras laual kaks võimalust:

Kas leppida ruumiliselt väga kontsentreeritud majandusmudeliga ning leevendada Suur-Tallinna stsenaariumiga kaasnevaid negatiivseid külgi nagu süvenev segregatsioon ja halvenev elukeskkond pealinnas ning võimaluste puudus ja heitumus maapiirkondades

või ajada senisest märkimisväärselt jõulisemat regionaalpoliitikat jõudmaks kasvukeskuste stsenaariumi. See hõlmaks piirkondlike kasvusektorite arendamist mitte üksnes regionaalpoliitika, vaid erinevate poliitikate kaudu. Kindlasti on siinkohal väga tähtis kiire internet, tark elektrivõrk ja hea transpordiühendus lähima keskusega.

Rohelisele majandusmudelile üleminekuks tuleb hinnata praeguste põhisektorite ja maakonna arengustrateegiates soovitud spetsialiseerumise ökoloogilist jalajälge, otsides võimalusi kohaneda karmimate keskkonnapiirangute ja muutuva nõudlusega. Otsuseid tuleb teha juba praegu, sest uue energeetika- ja transporditaristu ülesehitamine on kulukas ning aeganõudev.

Ja kui soovime teha otsuseid nüüd ja praegu, siis avastame, et regionaalse majanduse väljavaateid mõjutavaid poliitiliste valikute kohti on palju:

  • Kas valitseda tsentraliseeritult või hoopis anda suurem piirkondlik autonoomia.
  • Kuhu transpordipoliitikas rohkem raha investeerida – kas kiiremad ühendused pealinnaga või hoopis piirkondade sisene hea ühendatus.
  • Kas hariduspoliitikas ühendada ülikoolid ja kaotada regionaalsed kolledžid või hoopis luua piirkondlikud teadus- ja arendusüksused ning õppekavad.

Selliseid valikuid näeme me nii ettevõtluspoliitikas, energiapoliitikas kui paljudes teistes poliitikavaldkondades. Ja need konkreetsed valikud hakkavad otseselt mõjutama regionaalset lõppeesmärki. Põhimõtteline dimensioon erinevate poliitikavalikute juures on, kas püüda hajutatuma majandusmudeli poole või leppida majanduse ruumiliselt kontsentreeritud paiknemisega ning püüda leevendada selle negatiivseid külgi.

Olulisimad tehnoloogilised uuendused regionaalse majanduse võtmes on seotud info- ja energiatehnoloogiaga. Tööstuse automatiseerimine ja robotiseerimine leevendab tööjõupuudust, aga süvendab sissetulekute ebavõrdsust. Internet ühendab seadmed ja kogukonnad. 3D-printimine toetab detsentraliseerimist, aga on esialgu kallis ja erioskusi nõudev. Isejuhtivad sõidukid võivad pakkuda leevendust hõreasustuse peamisele probleemile – suurtele aegruumilistele vahemaadele. Hajutatud tootmisega nutikad energiasüsteemid soodustavad taastuvenergia levikut. Need on vaid mõned näited olulisematest tehnoloogilistest uuendustest regionaalse majanduse võtmes.

Samas uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt on kiirem ja realistlikum jõukamates, suurema tegevusmahu ja arendusvõimekusega regioonides, samas kui nende uuenduste potentsiaalne positiivne mõju on kõige märgatavam hõreasustusega perifeersetes piirkondades.

Meil on Eestis demograafiline probleem! Eesti piirkondade tulevikku mõjutavad paratamatult Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine, lisaks langeb tööealise elanikkonna osakaal kogurahvastikust. Näeme järjest suuremat tööga seotud mobiilsust. Uued töövormid võimaldavad töötada asukohast sõltumatult. On lausa uuringuid, mis tõdevad, et kui majanduse kasvutempo säilib, siis arenenud riikides on 8-9 aasta pärast uute töövormide levik (see on siis freelancer’id, kodutöö, diginomaadid, platvormitöö jne) ületamas tavapäraste töökohtade arvu. Inimeste elustiil muutub terviseteadlikumaks ja koos vanemaealiste osakaalu kasvuga tekivad uued teenused. Keskkond ja kliima hakkavad mängima järjest suuremat rolli ja näeme, et soojem kliima vähendab küttekulusid ning suurendab põllumajanduse konkurentsivõimet, samas ekstreemsed ilmastikunähtused aga ohustavad turvatunnet.

Ühiskondlikud protsessid on siiani maapiirkondade tulevikuperspektiive halvendanud, kuid kasvav keskkonnameelsus koos muutustega elustiilis ja töövormides võib maapiirkondade pakutava elukeskkonna atraktiivsust tõsta.

Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid visandavad alternatiivsed tulevikumaailmad. Siit nähtub, mil viisil võiks 2035. aastal majandustegevus ja selle paiknemine Eestis eri tegurite koosmõjul välja näha. Arenguseire Keskuse poolt on laual neli stsenaariumi:

  • SUUR-TALLINN, kus areng koondub suurtesse keskustesse senise elulaadi ja majandusmudeli aeglase muutumise tingimustes.
  • KASVUKESKUSTE EESTI, mis tähendab spetsialiseerunud piirkondlike keskuste põhist arengumudelit aeglase ökoloogilise kohanemise tingimustes
  • ÖKOKAPITALISTLIK EESTI. Tegemist on looduskeskkonna taluvusvõimet arvestava, kuid kontsentreeritud tootmisega ekspordikeskse arengumudeliga ning
  • ÖKOKOGUKONDADE EESTI . Siinkohal on tegemist ökoloogilisema ja sotsiaalsema elulaadiga senisest lokaalsema ja hajutatuma majandusega.

Neid stsenaariume tutvustatakse täna põhjalikumalt juba järgmistes konverentsiblokkides. Üks on aga selge – peame olema valmis kohanduma raskelt ennustatavate globaalsete arengutega, et uuest kujunevast keskkonnast ja tehnoloogiatest maksimaalselt kasu saada.

Loodan, et saate siit konverentsilt kaasa võtta huvitavaid mõtteid ja uusi teadmisi. Eesmärk on selge – muuta üheskoos Eesti tulevik, sealhulgas majanduskeskkond, veelgi paremaks, efektiivsemaks ning atraktiivsemaks.

Soovin kõigile põnevat kuulamist ning aktiivset kaasamõtlemist.

Aitäh!