Kroonika: Elu kui paradiis

06.06.2013Meediakajastus

Kui poliitik Sven Sester muretses, kuidas saates «Laulud tähtedega» osalemine tema imidžile mõjub, soovitas abikaasa Kairi tal ettepanek vastu võtta – et lõhkuda kuivikust tipp-poliitiku kuvandit. Nüüd, kui Kairi kutsuti juhtima saadet «Paradiisiaiad», andis Sven talle oma innustava õnnistuse.
Kairi Sester (34) suudab naeratust kaotamata olla energiline ema pisipoeg Tristan Thorile (2,5), imekaunis abikaasa Sven Sesterile (43) ja toimekas karjäärinaine Hesburgeri Baltikumi turundusjuhina. Ta armastab aias askeldada, käed mullas, ning keeruliste retseptide järgi valmistatud toitudega oma peret ja külalisi üllatada. Kairi positiivne ellusuhtumine ei jäänud märkamata ka saate «Paradiisiaiad» tegevprodutsendil Kristi Nilovil.

Kuidas sa, naeratus huulil, kõigi oma toimetustega hakkama saad?

Elutempo on tõesti nii kiire, et 24 tunniga enam hakkama ei saa. Kui Svenil pole võimalik hommikul Tristan Thori lasteaeda viia, siis teen seda mina. Seejärel suundun oma päevatööle, õhtul võtan lapse lasteaiast ja kui on hästi, jõuan poes käia. Lähen koju, kus on vaja koristada, aed korras hoida, lapsega mängida. Kui laps magama heidab, teen arvuti taas lahti, et visata kiire pilk tööga seotud e-kirja-dele. Nädalavahetused mööduvad praegu saate võtetel ja nii see aeg märkamatult kaob. Kes palju teeb, see palju jõuab.

Ilmselgelt ei jagu mul endale enam nii palju aega kui enne lapse saamist. Päevakava käib ikka tema järgi. Ta on selline vahva tegelane meil. Parasjagu käib uute sõnade õppimine, nii et ei saagi päris täpselt aru, kas ta ütleb «juua», «õue» või «aua», sest see kõlab umbes «jõuaua». Mu ema, kes teda ikka aeg-ajalt hoiab, rääkis, et pani Tristanit magama, aga poiss kordas vahetpidamata «õua-õua». Ema arvas, et jutt käib kutsust, ja ütles, et näed, «aua» magab ka. Hiljem aga selgus, et tegelikult tahtis pisipõnn hoopis juua.

Sul on kiire elutempo, poisil on oma kasvutempo…
Oleme last kasvatades pidanud väga oluliseks päevaplaani. Argirutiin näeb ette, et kell üks on lõunaune aeg ja kella üheksast algab öörahu. Me planeerime oma väljaskäimised nii, et jõuaksime lapse ma-gamapanemise ajaks koju.

Kui kaua sa lapsega kodus olid?

Ma läksin tööle tagasi eelmise aasta oktoobris. Enne seda nautisin lapsega kodus olemist. Näiteks tegin koos temaga ilma ühegi süümepiinata lõunauinakuid. Eesti riik on tänuväärne, sest tegelikult on see luksus olla poolteist aastat kodus koos lapsega ja saada emapalka.

Mis tundega sa tööle tagasi läksid?

Poolteist aastat on kodus olla piisav aeg. Mul tekkis juba tunne, et võiks panna hommikul ilusad riided selga, minna kontorilaua taha ja teha midagi muud. Inimtüübid on erinevad ja ilmselt ma ei ole seda sorti, kes tahab vaid kodus toimetada. Pealegi polnud mul eriti valikut, sest tööl oodati mind väga tagasi.

Kuidas Sven suhtus su otsusesse osaleda telesaate juhtimises?

Ma mõtlesin sellele pakkumisele pikalt. Kaalusin häid ja halbu külgi ning arutasin asja Sveniga.

Oleme temaga väga üh-tehoidvad. Kui Sven kutsuti laulusaatesse, siis oli ka tema kõhkleval seisukohal. Ta mõtles, kas ja kuidas see tema imidžile mõjub. Ma soovitasin tal ettepanek vastu võtta, et lõhkuda kuvandit liiga tõsisest tipp-poliitikust.

Tavaelus on ta inimene, kes oskab nalja visata ning elust rõõmu tunda. Saatekogemus oli tema jaoks väga positiivne. Minu osalemisega saates «Paradiisiaiad» oli samasugune lugu. Kahtlesin, kas mul on seda vaja, lihtsam oleks ju olla kodus nelja seina vahel, nii et keegi sinust ei räägi. Aga Sven oli toetav, ta arvas, et võiksin proovida, ja ma ei kahetse seda otsust. Saate juhtimise kogemus on andnud mulle uut energiat ja ma siiralt naudin iga saate tegemist.

Kas ka teil on kodus paradiisi-aed?

Oleme oma kodu ümbritsenud aiaga, kus ma üritan igal vabal hetkel toimetada. Oleme istutanud palju pojenge, kuna need on ühed mu lemmikud — isegi mu pruudikimp oli pojengidest.

Sven pani koos sõpradega mulle püsti kasvuhoone. Sel aastal kasvatasin seemnest tomatitaimi, spinatit, paprikat ja porrut. Tulevikus sooviksin ka viinamarju istutada.

Maitsetaimedest on mul kasvamas peaaegu kõik, mida igapäevaselt toidulaual näha tahaksime — basiilikust petersellini. Kohe lähevad mulda ka vaarikad ja maasikad, meil on mõned õuna- ja ploomipuud.

Ma olen alati tahtnud oma aeda, kus ma lähen välja, astun paljajalu murule ja korjan maasika või õuna.

Kust pärineb su kirg aias toimetamise vastu?

See on lapsepõlvest. Ma olen väga õnnelik, et sain oma suved veeta maal, Kasari jõe ääres. Seal oli mu perekonna tuttavate maakoht, kus oli veel minuvanuseid lapsi. Kui õhtusöögiks oli kana, siis tooraine püüti sealtsamast hoovist kinni ja meie, lapsed, olime abiks sulgede kitkumi-sel. Seda ma enam teha ei taha. Küll aga mõtlen, et kunagi võiks endalgi kodus kanad olla, värsked munad oleks siis omast käest võtta. Maal sai palju ka ploomiraksus käidud — need ajad olid vahvad!

Kuidas on teil aiatööd jaotatud?

Me ei ole neid ära jaganud. Kuidagi loomulikult on läinud, et Sven niidab muru ja mina toimetan taimedega. Kui on vaja abi aiakäru lükkamisel, siis tuleb Sven appi. Väike kutt on ka abiks oma väikese käruga.

Paar päeva tagasi tegime rododendronite peenart. Selleks oli vaja muld ära viia ning puidukoor ja turvas asemele tuua. Mehed tulid appi, kaevasid kahekesi maad.

Kuidas on avalikkuse tähelepanu su elu muutnud?

Ma saan aru, et pean ennast jälgima, kuna olen tänu abikaasale avaliku tähelepanu all. Aga ma ei lase end sellest häirida. Minu jaoks on oluline, et mu sõprade ring koosneks inimestest, kes mind hoiavad ja keda mina hoian. Eelarvamusi ma ei karda. Tean, et need on minu kohta olemas. Ma katsun olla avatud meelega, et mitte ise nende küüsi langeda. Avalikkuse tähelepanu on õpetanud olema eelarvamustevaba.

Kust sa ammutad positiivset energiat?

Ma loodan, et see on mul veres. Hea on olla positiivne, mitte viriseja. Isegi kui juhtub, et peab öösel üleval olema — laps on haige ja viril —, siis ei saa ma ju neid emotsioone viia kaasa tööle ja kolleegide peal välja elada.

Talv oli minu jaoks väga väsitav.

Laps hakkas lasteaias käima ja nagu räägitakse, siis nii see ka on: kaks päeva lasteaias ja kaks nädalat haige. See oli kurnav, aga saan aru, et ma ei ole ainus ema, kellel see nii on.

Kuidas on lood sinu unistustega?

Mul on üks unistus, mida ma pole seni veel täitnud. Olen isegi pettunud endas, et ei ole läinud magistrisse, kuhu oleksin

pidanud minema kohe pärast kõrgkooli. Tahaksin omandada kraadi turunduses, ja sisekujundus on mulle samuti südamelähedane teema. Ma pole selleks aega leidnud. Üle käe magistrit teha ei tahaks, sest see on ajamahukas ja kallis ettevõtmine.

Sven on mu plaaniga kursis ja toetab mind. Ta ütles, et me saame hakkama. Loomulikult me saame hakkama, aga ma ei taha seda lapse arvelt teha. Vastasel juhul ma ei näe, kuidas ta kasvab.

Sa oled Sveniga 14 aastat koos elanud. See on pikk aeg.

Kõik algab sellest, et tuleb leida enda kõrvale inimene, kellega sa sobid. Nurgad lihvitakse ajaga maha. Oluline on teineteise tunnustamine ja toetamine. Muidugi on päevi, mil üks alles magab, kui teine välja läheb, ja õhtul vastupidi. Aga sellest tuleb aru saada, ju siis see hetk on lihtsalt nii kiire, aga see läheb üle. Näiteks toob Sven mulle täiesti spontaanselt lilli, kuigi me oleme nii pikalt koos olnud. Kui ta tuleb välislähetusest, toob mulle ja lapsele väikese üllatuse. Oleme suutnud oma suhtes suuremaid kriise vältida, sest Sven on lihtsalt niivõrd hea rääkija, ta tunnetab probleeme ja räägib nendest ilma kartusteta. Mina olen pigem see, kes peab peas mingid asjad selgeks mõtlema. Kriisid tekivadki sellepärast, et inimesed ei räägi omavahel. Me oleme oma asjad alati selgeks rääkinud.

Ja olete ikkagi nagu värskelt armunud!

Ma ei kujutakski oma elu teistmoodi ette. Meie suhte on värskena hoidnud see, et midagi on kogu aeg muutunud. Olime pikalt koos, enne kui abiellusime, siis tuli meie ellu Tristan ja rutiini ei ole tekkinudki.

Kui tihti te kodus töömuresid lahkate?

Sven ikka naerab, et ma õnneks tööd (hamburgereid) koju kaasa ei võta. Aeg, mille saame kodus veeta, on nii üürike, et katsume selle tervenisti pere ühiste tegemiste alla panna. Tööteemadega me teineteist liigselt ei koorma. Kui Svenil on tööl tuli takus, siis ma ei koorma teda olmemuredega. Ma tegelen rohkem lapsega, hoian kodu korras, jälgin, et abikaasal oleks puhtad triiksärgid… Sama on siis, kui tal on rahulikum aeg. Ta pakub ise välja, et teeb ja viib ja toob. See tuleb aastatega.

Meeldib sulle õhtusööke korraldada?

Loomulikult meeldib mulle külalistele küpsetada. Kui me ei ole ammu sõpru
näinud, siis vaatame oma kalendritesse ja paneme mõne õhtusöögi klappima. Suvel on eriti mõnus ilusa ilmaga väljas istuda ja sõpradega juttu ajada.

Olete mõelnud ka perelisale?

Ma loodan siiralt, et Tristan ei jää meil ainukeseks lapseks. Lapse kasvatamine on imeline periood elus. See võtab küll oma aja, aga see, mida sa vastu saad, on kordades suurem.

Sa näed üritustel fantastiline välja. Kuidas see õnnestub?

Minu jaoks on see austus ürituse korraldaja vastu. Püüan igapäevase riietuse selleks puhuks vahetada millegi pidulikuma vastu. Ka näiteks teatrisse ei lähe ma teksades. See on osa etiketist. Tänu Svenile ja tema töökohustustele on aastatega tekkinud kogemus ja teadmised, mida erinevatele üritustele selga panna.

Millised on teie suveplaanid?

Tahan nautida suve, perega koosolemist ja oma aeda. Läheme perega kindlasti Saaremaale, kus minust saab meie sõprade lapse ristiema. Mul on tunne, et suvi tuleb toimekas ja vahva.