Lääne Elu: Valitsusliit üllatas ettevõtjaid

18.11.2016Meediakajastus

Järjekordse kolmikliidu nädala jagu päevi kestnud vaidluste tulemusel sündinud nimekiri maksupoliitilistest muudatustest teeb osa ettevõtjaid rõõmsaks, teised aga kurvaks ja kurjaks.
Turismiettevõtteid rõõmustab sündiva valitsuse kava jätta 1. jaanuarist jõustuma pidanud majutusasutuste käibemaksu tõus ära. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine tähendab aga, et väiksemat palka saavaile haapsallastele jääb rohkem raha kätte.
Uuest aastast pidi majutusasutuste käibemaks tõusma 9 protsendilt 14 protsendile. „See ei olnud ei hotellidele ega ka spaadele väga teretulnud plaan,” ütles ASi Haapsalu Kuurort juhataja Irene Väli. „Loomulikult tekitas käibemaksu tõusu ärajätmine positiivseid tundeid.”
„Me oleksime kõvasti kaotanud konkurentsis naaberriikidega. Tegime selle nimel tööd, et käibemaksu tõusu ei tuleks,” lisas ta.
Leedus ja Soomes on majutusasutuste käibemaks 9 protsenti ning Lätis ja Rootsis 12 protsenti.

Eesti turismi- ja majutusettevõtete liidud pöördusid tänavu korduvalt riigikogu poole ettepanekuga lükata majutusasutuste käibemaksu tõus edasi. Viimati paluti seda novembri alguses, kuid rahandusminister Sven Sester teatas siis, et valitsus maksutõusu edasi lükata ei kavatse.
Irene Väli sõnul on teretulnud ka loodava valitsuse plaan anda suuremat tulumaksuvabastust madalat ja keskmist palka saavatele inimestele. „Aga see info on alles väga värske, eks me pea veel oma arvutused tegema,” ütles keskeltläbi 80 töötajaga Laine spaa juhataja.
Üle 200 töötajaga Nurme õmblusvabriku juhatajale Lauri Välile meeldib tulevase valitsuse plaan anda väiksema palgaga inimestele suurem tulumaksuvabastus. „Kindlasti on tore, kui väiksema palgaga inimestele jääb rohkem raha,” ütles Väli ja lisas, et loodetavasti püsib valitsus ja see jutt 2018. aastal ikka kehtib.
Lauri Väli leidis, et Eesti-suurune riik peabki maksuküsimustes paindlik olema. „On ju jabur, kui käiakse Lätis veoautosid tankimas. Väikeriik peaks oma maksukeskkonda paindlikult muutma, mitte olema nagu jäik suurriik,” ütles ta.

Automaks suuruse järgi

Hoopis mustemaid meeleolusid tekitab ettevõtjates plaan kehtestada sõidukite esmaregistreerimisel tasu, mis kasvab sõiduki mootori võimsusest olenevalt progresseeruvalt.
„See ei ole automaks, vaid sõiduki esmaregistreerimisel võetav tasu,” rõhutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski neljapäevasel pressikonverentsil. Ta seletas, et valdava osa Eestis registreeritud autode võimsus on alla 100 kilovati ja selliste autode registreerimistasu oleks madalama määraga. Kes ostab võimsama mootoriga autod, maksab rohkem. Enamiku uute autode puhul oleks registreerimistasu Ossinovski sõnul väga väike, vaid 1-2 protsenti auto hinnast.
„See ei olegi ju nii väga pisike,” pareeris Uuemõisa autokeskuse juht Jaan Melsas ja arvutas, et 15 000 eurot maksva auto eest tuleb esmasel registreerimisel tasuda umbes 300 eurot.
Registreerimismaks võiks end Melsase sõnul õigustada juhul, kui samal ajal kaoks firmaautode erisoodustusmaks.
„Kuidas autode esmaregistreerimise maks toimima hakkab, eks seda näita aeg,” nentis Melsas.
Näiteks on praegu selgusetu, kas esmaregistreerimine uue maksu kontekstis hõlmab ka neid kasutatud autosid, mis tuuakse Eestisse välismaalt.

Õlu läheb kallimaks

Uue koalitsiooni kava kiirendada oluliselt veini-, siidri- ja õlleaktsiisi tõusu põhjustab selle sektori ettevõtjatele tõsist meelehärmi.
Uuemõisas õlut pruuliv Tiit Kolk ütles, et Kolk Pruulikoda ei ole kindlasti arvestanud aktsiisi kiire tõusuga. Kolgile oli halb üllatus juba valitsusevahetus.
„Olen pettunud. Minu arvates tehti seni normaalselt, miks oli vaja muuta?” pahandas ta ja nentis, et vastutustunne on asendunud võimuihaga.
Terendav aktsiisitõus teeb ettevõtja väga murelikuks. „Kindlasti meie kulud kasvavad, aga kui palju see meie ettevõtet kokkuvõttes mõjutab, selle kohta on veel vara hinnangut anda,” ütles Kolk.
„Ju siis hakatakse kanget rohkem jooma,” arutles Kolk.
Üks muudatus, mis tema hinnangul küll kaalumist vääriks, oleks ettevõtte tulumaksu taastamine. „Aga maksumäär ei tohiks olla liialt suur, see soodustaks slikerdamist,” rõhutas ta.
Üldiselt pole Kolgi hinnangul uue valitsusliidu programmil majanduse elavdamisega mingit pistmist. „See jutt, et majandust elavdab riigiettevõtete müük… Ärge ajage jama!”

Kui suur on registreerimistasu, kui ostad uue auto

2,5 eurot kilovati kohta tuleb seaduse jõustumisel maksta ühekordselt autot ostes, kui auto võimsus on kuni 130 kilovatti.
Võimsamate, enam kui 130-kilovatiste autode ostul oleks iga lisakilovatt maksustatud 7,5 euroga. Enam kui 200-kilovatiste autode korral maksaks üks lisakilovatt 17,5 eurot.

Nende arvude puhul on tegu esialgsete plaanidega ja need võivad ka muutuda.

Mudel
Võimsus
Hind
Registreerimistasu
Škoda Octavia 1,2 TSI
63 kW
14600
157,5 eurot
BMW X5 xDrive30D
190 kW
64800
775 eurot
Porsche Cayenne GTS
324 kW
102120
3395 eurot

Noppeid uue võimuliidu majanduspoliitikast

• Tulumaksumäär jääb 20 protsendile. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 170 eurolt 500 eurole ja väheneb astmeliselt.
• Majutusasutuste käibemaksu tõus jääb ära.
• Sotsiaalmaksu langetamine jääb ära.
• Kehtestatakse suhkrujookide maks ehk limonaadimaks.
• Veini-, siidri- ja õlleaktsiisi tous kiireneb oluliselt.
• Eluasemelaenu tulumaksutagastuse piirmäära vähendatakse.
• Kaotatakse hoiuseintressi maksuvabastus.
• Kehtestatakse sõidukite esmaregistreerimise maks.
• Trahvimäärad hakkavad sõltuma sissetulekust.
• Taastatakse matusetoetus.
• Suurendatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi.
• Lisaraha kohalikule ühistranspordile.
• Riiklik üleminekutoetus põllumeestele.
• Koolitoiduraha kohalikele omavalitsustele tõuseb 1 euroni.
• Lisatoetus maagümnaasiumidele.
ALLIKAS: KOALITSIOONILEPE