Menüü 
Leht.postimees.ee: Abielureferendum võttis suuna riigikogu sahtlisse (Anna Põld, Henry-Laur Allik)
14.12.2020MeediakajastusPärast mitmetunnist küsimuste-vastuste pingpongi otsustas riigikogu eile saata abielureferendumi eelnõu teisele lugemisele, kuid sinna võib see lõplikult takerduda.
Eelnõu menetlusest välja jätmise poolt oli 48, eelnõu menetlemise jätkamise poolt 51 saadikut. Koalitsiooni hääled pidasid ning ka näitas hääletades üles üksmeelt, mida oli eile hommikul lubanud juht Kersti Sarapuu. Riigikogu suures saalis esitasid eelnõu kohta küsimusi vaid Oudekki Loone ja Imre Sooäär. Isamaa liikmed , ja jäid varem öeldu juurde ja hääletasid eelnõu menetlemise vastu.
Ehkki võib tunduda, et jõulurahu võib välja kuulutada ka koalitsioonis – nende taha esimene lugemine ei takerdunud –, on vastutulek näiline. Nüüd on fraktsioonidel kümme tööpäeva, et esitada muudatusettepanekuid.
Opositsioon on juba mõnda aega tagasi välja hõiganud, et esitab tuhandeid ettepanekuid, nii et eelnõu takerdub riigikogu põhiseaduskomisjoni (seda tehti erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) likvideeriva eelnõuga). Muudatusettepanekuid on lubanud teha ka .
Sel nädalal riigikoguga liitunud liige Imre Sooäär on öelnud, et talle referendumi küsimuse selline sõnastus ei sobi. Siiski hääletas abielureferendumi kaaluhääleks nimetatud Sooäär eile eelnõu menetlemise poolt, ehkki eelnõu tutvustanud Siim Pohlak () kinnitas, et küsimuse sõnastust ei ole plaanis muuta.
Koalitsioon salatseb
Selge on see, et tuhandete muudatusettepanekute läbi hääletamine võtaks aega kuid ja sel juhul ei saaks 18. aprillil rahvahääletust korraldada, kuna riigikogu peaks eelnõu vastu võtma kolm kuud enne hääletust. Seega on välja käidud variante, et koalitsioon peaks muudatusettepanekud kokku pakkima või muutma riigikogu kodu- ja töökorra seadust, nii et säärane obstruktsioon poleks võimalik. Viimase variandi vastu on Jaanus Karilaid.
Opositsioonisaadikud märkisid, et eelnõus pole lahti kirjutatud, missugused õiguslikult siduvad tagajärjed on jah- ja ei-vastusel ning missugust probleemi referendumiga lahendada tahetakse. Samuti toonitati korduvalt, et võimuerakonnad tegelevad koroonakriisi haripunktis ebavajaliku küsimusega.
Sama süüdistuse esitas koalitsioon opositsioonile. «Demokraatiat, mille osa ka rahvahääletus on, me koroonakriisi ajal pausile ei saa panna, aga sellist parlamendi töö torpedeerimist mina küll ei mõista mitte kuidagi,» ütles Siim Pohlak.
Nii püüdsid saadikud opositsioonierakondi veenda tuhandeid muudatusettepanekuid mitte esitama.
«Kui ühel päeval koalitsioon vahetub ja igale eelnõule hakatakse 50 000 parandusettepanekut esitama – suurest, väga suurest printerist välja lastud kotitäite kaupa erinevate kuupäevadega, jõustumiskuupäevadega –, siis mina sellist koormat endale ei tahaks võtta,» väljendas põhiseaduskomisjoni juht Anti Poolamets () muret parlamentarismi tuleviku pärast.
Riigikohus otsustab
Ei fraktsiooni juht Siim Pohlak ega erakonna esimees soovinud veel täpselt öelda, kuidas obstruktsioonile vastu astutakse. Helme hindas, et asi võib jõuda riigikohtusse.
«Ega me siin endale väga suurt illusiooni tee, ükskõik mismoodi me seda asja menetleme, lõppkokkuvõttes tuleb sel läbi käia ka riigikohtust,» nentis Helme, kelle hinnangul oli juba eelnõu teisele lugemisele saatmine väga raske.
Küsimustest, kas ja kuidas kavatseb pingutada, et koalitsioonipartneri eelnõu riigikogus läbi läheks, põiklesid esimees ja fraktsiooni juht Kersti Sarapuu kõrvale. Mõlemad rääkisid, et ootavad kõigepealt muudatusettepanekud ära ja alles siis hakkavad edasi mõtlema.
« soovib kindlasti koalitsioonilepingut täita,» ütles pärast koalitsiooninõukogu.
«Ma hakka nii täpselt ütlema, missugust teed pidi me läheme, aga selge on see, et isegi mitte 5000 parandusettepanekut me läbi hääletama ei hakka,» täpsustas Helme.
Kui koalitsioon lahendust ei leia, jääb eelnõu sarnaselt ERJKd likvideeriva eelnõuga põhiseaduskomisjoni sahtlisse oma aega ootama.
Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 30. detsember.
Kella 19.15 paiku ehk neli tundi pärast istungi algust hääletati opositsiooni ettepanekut eelnõu menetlusest tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 48, vastu 51 riigikogu saadikut.
Vastu 51 saadikut
Eesti : Merry Aart, Riho Breivel, Peeter Ernits, Urmas Espenberg, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Ruuben Kaalep, Uno Kaskpeit, Kert Kingo, Rene Kokk, Leo Kunnas, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Paul Puustusmaa, Henn Põlluaas, Urmas Reitelmann, Kai Rimmel, Jaak Valge.
: Dmitri Dmitrijev, Enn Eesmaa, Kaido Höövelson, Maria Jufereva-Skuratovski, Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Andrei Korobeinik, Siret Kotka, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Natalia Malleus, Aadu Must, Tõnis Mölder, Peeter Rahnel, Martin Repinski, Mailis Reps, Kersti Sarapuu, Erki Savisaar, Imre Sooäär, Mihhail Stalnuhhin, Tarmo Tamm, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Marko Šorin.
Isamaa: , , , , , , , .
Poolt 48 saadikut
: Annely Akkermann, Yoko Alender, Hele Everaus, Jüri Jaanson, , Siim Kallas, Erkki Keldo, Liina Kersna, Johannes Kert, Signe Kivi, Toomas Kivimägi, Heiki Kranich, Eerik-Niiles Kross, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Kristen Michal, Marko Mihkelson, Madis Milling, Keit Pentus-Rosimannus, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Valdo Randpere, Signe Riisalo, Taavi Rõivas, Andrus Seeme, Andres Sutt, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Vilja Toomast, Mart Võrklaev, Kristina Šmigun-Vähi.
: Jaak Juske, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Lauri Läänemets, Jevgeni Ossinovski, Ivari Padar, Heljo Pikhof, Katri Raik, , Riina Sikkut.
Fraktsioonitu: Raimond Kaljulaid.
Isamaa: , , .
Hääletamata jättis 1 saadik
Isamaa: .
Istungil ei osalenud 1 saadik
: Mihhail Korb.
Rahvahääletus abielu kohta
Kui enamus vastab «jah»
Keelatud on muuta perekonnaseaduse § 1: «Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.» Selleks et seda muuta, tuleb korraldada uus rahvahääletus.
Kui enamus vastab «ei»
Ei muutu midagi. Perekonnaseadust on võimalik muuta ja legaliseerida samasooliste abielu. Otsustab hääletanute enamus. Rahvahääletus loetakse toimunuks sõltumata osalusprotsendist. Hääletuse boikoteerimine ega rikutud sedel ei anna midagi ning otsus tehakse igal juhul ja üksnes kehtivate häältega. Rahvahääletusest võib osa võtta vähemalt 18-aastane Eesti kodanik. Rahvahääletuse otsus on riigile kohustuslik. Rahvahääletuse küsimus on: «Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?» Vastusevariandid: «jah» ja «ei». Rahvahääletuse algatamise õigus on riigikogu liikmel, riigikogu fraktsioonil või riigikogu komisjonil. Selle rahvahääletuse algatasid riigikogu , ja . Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Antud juhul on tegu muu riigielu küsimusega. Eelnõule on võimalik esitada muudatusettepanekuid 30. detsembrini. Opositsiooni plaan on eelnõu menetlemise takistamiseks esitada sellele nii palju muudatusettepanekuid, et arutelu venima jääks. Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav riigikogu poolthäälteenamus. Rahvahääletuse plaanitav aeg on 18. aprill 2021. Seega peab eelnõu olema heaks kiidetud hiljemalt 18. jaanuaril 2021. Rahvahääletuse korraldamise kulu kaetakse riigieelarvest. Valimisteenistuse hinnangul kulub selleks 1,76 miljonit eurot.
Allikad: põhiseadus, perekonnaseadus, rahvahääletuse seadus, riigikogu kodu- ja töökorralduse seadus
