Leht.postimees.ee: Kuluhüvitised: koroonakriis suurimat kulutajat ei heidutanud (Anna Põld)

06.10.2020Meediakajastus

Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond) kasutas ainsana tänavuse esimese poolaasta kuluhüvitised täielikult ära. Lisaks riigikogulase palgale lasi ta maksumaksja raha eest hüvitada täiest mahus ehk 7506 euro eest lisakulusid poolaasta jooksul. Sellest märkimisväärne summa, 5594 eurot läks Stalnuhhini enda kirjutatud raamatutele.

Kõige suurem kuluhüvitiste kasutaja oli Keskerakonna fraktsioon, kes kulutas ära 75,4 protsenti hüvitiste jaoks mõeldud summast. Kõige tagasihoidlikumad kulutajad on Isamaa fraktsioonis, kus kasutati ära 51 protsenti kuluhüvitisteks mõeldud summast. Kokku kandsid riigikogu liikmed kuluhüvitistesse 490 000 eurot.

Riigikogu liige Siim Pohlak (EKRE) oli ainus, kes ei kasutanud sentigi kuluhüvitisi.

Kopsakad esindus- ja vastuvõtukulud

Poolaasta kuluhüvitistega tutvumise peamine eesmärk oli vaadata, kui palju kulutasid rahvasaadikud lisaks tavapärastele kulutustele ka koroonakriisi ajal. Nimelt jäi aasta esimese poole sisse 12. märtsist 17. maini kestnud eriolukord, kus ka paljud rahvasaadikute töökoosolekud toimusid virtuaalselt, mis võimaldanuks kokku hoida sõidukulusid, ühes ruumis kohtumisi oli tunduvalt vähem ning võiks arvata, et ka kohtumisi valijatega ei toimunud.

Nii torkab Mihhail Stalnuhhini esindus- ja vastuvõtukulutuste real silma arv, mis on teiste riigikogulaste omast mäekõrguselt üle: jaanuarist juunini 6170 eurot ehk keskmiselt 1028 eurot kuus. Esindus- ja vastuvõtukuludeks arvestatakse ruumide, esitlustehnika, esindusrõivaste üüri- ja laenutuskulusid, toitlustuskulusid ja näiteks kingitusi (lilled, suveniirid, trükised). Stalnuhhini kuludokumentidega tutvudes selgub, et enamik esindus- ja vastuvõtukulutustest on läinud suveniirideks ehk tema enda kirjutatud raamatute kingitustena laiali jagamiseks. Täpsemalt kinkis ta valijatele 496 enda kirjutatud raamatut 5594 euro eest. Peamiselt on tegemist eesti- ja venekeelsete lasteraamatutega, mis on avaldatud aastatel 2016–2019. 2017. aastal lasi Stalnuhhin endale kuluhüvitistena välja maksta 4300 eurot enda kirjutatud lasteraamatute eest. Sama muster tuli välja ka näiteks 2018. aasta esimese poole kuluhüvitistest, kui riigikogulane jagas valijatele suveniiriks 168 raamatut 1980 maksumaksja euro eest. See moodustas aga märkimisväärse osa tema esimese poolaasta esindus- ja vastuvõtukuludest. Nagu näha, jätkab Stalnuhhin samamoodi.

«Kuidas karta, kui üldse hirmu ei ole ehk Pööningulood», «Hambuline portfell ehk Loomaialood», «Peremehe lemmikpüksid ehk Tänavalood» on vaid mõned näited Stalnuhhini raamatute pealkirjadest. Enda sõnul on poliitik tänavu aastaks valinud välja kolm Narva lasteaeda (Tareke, Potsataja, Sädemeke), kus käivatele lastele ta sünnipäevaks mõne oma raamatu kingib. «Korra kuus külastan neid asutusi. Võtan osa vastavatest üritustest, kohtun lasteaedade töötajatega ja laste vanematega,» seletas Stalnuhhin. Niisuguseid üritusi on tal tavaliselt aastas 20–30. «Tänavu viirus ei lasknud seda teha kahe kuu jooksul ehk siis nii tihti kui eelnevatel aastatel, kuid vaatamata sellele üritused toimusid,» sõnas Stalnuhhin. Samas on Stalnuhhin süstemaatiliselt igal kuul, ka eriolukorra ajal, esitanud arveid raamatute eest.

Võrdluseks: parlamendi liikmete poolaasta esindus- ja vastuvõtukulude tabelis teisel kohal oleva Tiit Kala (EKRE) kulutused küündivad 3892,82 euroni. Esinduskulude esimeses pooles jäävad Stalnuhhini järel silma just EKRE saadikud, kellest viie esinduskulud ulatuvad üle 3000 euro (lisaks Kalale veel Anti Poolamets, Riho Breivel, Merry Aart ja Uno Kaskpeit). Kuludokumentidest selgub, et EKRE saadikud olid aasta esimeses pooles usinad korraldama kohtumisi valijatega üle Eesti, tasudes nii transpordikulud kui ka ruumide üüri.

«Kohtumised toimusid lubatud piirides, ka vabas õhus. Kõik ettevaatusabinõud võeti tarvitusele ja negatiivseid tagajärgi ei ole ilmnenud,» täpsustas Kala. Samas soovisid veel eelmise koosseisu EKRE liikmed opositsioonis olles kuluhüvitised ära kaotada ning andsid 2015. aastal menetlusse ka vastavasisulise eelnõu.

Oma osa riigikogulaste esinduskulutustel on mõistagi lillede ja pärgade asetamisel näiteks mõne mälestusmärgi juurde või aastapäevaks, samuti meenetel (alustades helkuritest, šokolaadidest, lõpetades kruuside ja siidist lipsudega).

Esindus- ja vastuvõtukulutajate tipust leiab ka sotsiaaldemokraat Katri Raigi (3325 eurot). Raik on enim kulutanud Ida-Virumaal. «Märkimisväärsed summad on kulunud kooliõpilaste ja teiste külaliste vastuvõtule (mitte Covidi ajal) ja naistepäeva tähistamisele Narvas ning vastavale tänuüritusele,» selgitas Raik.

Sotsiaalmeedia postituste tõlkimine

Riigikogu kantselei hüvitab parlamendi liikmetele ka riigikogu tööga seotud dokumentide ja taustainfo tõlkimise kulud. Keskerakondlane Maria Jufereva-Skuratovski kasutab teenust hoopis sotsiaalmeedias. «Kuna avaldan postitusi sotsiaalmeedias ja artikleid meedias kahes keeles (eesti, vene), siis kasutan ka tõlketeenuseid,» selgitas Jufereva-Skuratovski, kes palus hüvitada 1100 eurot.

Üks suurimaid tõlketeenustele kulutajaid oli ka Katri Raik (1405 euro), kellel on sotsiaalmeedias lisaks eestikeelsele ka venekeelne leht, kuid selle tõlkimise hüvitamist pole Raik oma kommentaarides maininud.

«Vene valija vajab infot ja selgitusi. Koroonaajal lasin tõlkida erinevaid infomaterjale. Artikleid kirjutan nii venekeelsetele portaalidele kui ka vabariigi ja kohalikele ajalehtedele,» sõnas Raik.

Tänavu esimesel poolaastal on riigikogu kantselei hüvitanud näiteks Lauri Läänemetsa (SDE) Facebooki kulutusi. Rohkemate silmapaarideni jõudmiseks kandis Läänemets kuluhüvitistesse esmalt 20 eurot 4.–5. mail tehtud võimendustest. 17.–22. maini kestnud kampaania käigus tutvustas ta Facebookis seisukohti tööturu meetmete kohta 48 euro eest.

Sotsiaalmeedias kuluhüvitiste raha eest reklaami ostmine tuli teravalt fookusesse 2018. aastal, kui kuludokumentidest selgus, et toonane EKRE fraktsiooni juht Martin Helme oli kandnud kuluhüvitistesse Facebooki postituste võimendusi 730 euro ulatuses. Põhiküsimus oli, kas riigikogulane tutvustab sotsiaalmeedias oma tööd, mida ta teeks ka valijatega silmast silma kohtudes, või teeb kampaaniat erakonnale. «Poliitiline reklaam ja maailmavaadete propageerimine on ikkagi partei, mitte saadiku töö,» sõnas siis erakondade rahastamise järelevalve asejuht Kaarel Tarand.

Poolaasta suurimad lähetuskulud olid Helle-Moonika Helmel (EKRE), kes sõitis veebruari alguses USAsse. Talle hüvitatud 3601 euro sees olid nii sõidupiletid kui ka majutus. Helme on käinud aasta alguses Eesti delegatsiooni liikmena Ameerika poliitikutega kohtumas. «Olen ise peale maksnud. Kõik oli ametlik,» sõnas Helme.

Lähetuskuludega paistsid silma ka Sven Sester (Isamaa) 2277 euroga, kes on käinud enne koroonakriisi Horvaatias, Brüsselis, Viinis, kuid peamised kulud olid seotud Indiaga. «Kui selliste parlamendivisiitide puhul on tihti tavaks, et vastuvõtja katab kohapealsed kulud, siis seekord lepiti kokku, et mõlemapoolsete visiitide puhul jäävad kõik kulud (isegi igapäevane delegatsiooni transport ministeeriumite, parlamendi, mõttekodade, katusorganisatsioonide vahel) enda kanda,» lausub Sester. Indias käis ka reformierakondlane Yoko Alender.

Ka sõidukuludes on märkimisväärsed Stalnuhhini näitajad. Sõidukulusid hüvitati poliitikule, kes on varem öelnud, et ta pole juhiluba ja et teda sõidutab abikaasa, 1107,59 euro ulatuses.

Stalnuhhinil läks suur osa rongipiletiteks, autoliisingu kulusid tema kuludokumentidest tänavu ei leidnud.

«Elan Narvas, sõidan kodu ja Tallinna vahet keskmiselt kaheksa korda kuus,» selgitas Stalnuhhin. Ta lisas, et kui abikaasa autoga sõites kulub raha kütusele, tasub ta selle riigikogu kantselei välja antud kaardiga.

Suurimad sõidukulud on hüvitamiseks esitanud sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva (6124 eurot ehk keskmiselt 1020 eurot kuus). «Seoses sellega, et riigikogu istungid toimusid esmaspäeval ja kolmapäeval, oli Tallinna sõitmist rohkem. Samuti vältisin ühistransporti sellel perioodil,» iseloomustas Kõva poolaasta koroonakriisi aega. Kuludokumentidest selgub, et ta on täies mahus kasutanud ka ette nähtud 450 euro suurust liisingumakse hüvitamist.

Sõidukulutuste esiviisikusse jääb ka keskerakondlane Martin Repinski, kes poole aastaga on sõidukuludeks lasknud hüvitada 5264 eurot. Kui võrrelda tema kulusid 2017. aasta omadega, siis kompenseeriti talle kogu aasta jooksul sõidukulusid 10 721 euro ulatuses ehk ta on tänavu poole aastaga sõitnud umbes sama palju kui toona. Vahe on aga selles, et tänavu olid eriolukorra ajal istungid riigikogus vaid esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. «Suurem osa minu kuluhüvitiseks kulunud summast on seotud transpordikuludega. Jah, eriolukorra ajal töötas riigikogu tavapärasest erineval moel, kuid mina olin ühiskondlikult aktiivne ja erinevas formaadis kohtumisi oli omajagu. Oluline on rõhutada, et elan Ida-Virumaal ja tegutsen Keskerakonna Jõhvi osakonna juhina ning seetõttu kulub kütusele märkimisväärne summa,» ütles Repinski.

Usinad inglise keele õppijad

Läinud poolaastal otsustas veerand riigikogu liikmetest (25 rahvasaadikut) end mõnes valdkonnas täiendada. Koolituskulude alla käivad konkreetsed koolitused, seminarid ja konverentsid. Ehkki usinaimad õppijad on opositsioonis (25 rahvasaadikust 16), teeb kulude poolest kõigile silmad ette endine väliskaubandus- ja IT-minister, õiguskomisjoni liige Kert Kingo (EKRE). Kingo on lasknud kompenseerida koolitusi 4536 euro eest. Lõviosa koolituskuludest on läinud riigikogu konsultatsioonideks, mis on tekkinud õiguskomisjonis eelnõude menetlemisel ja ettepanekute ettevalmistamisel.

«Seoses kriisiolukorraga tekkis vajadus vastu võtta väga paljude erinevate seaduste muudatusi või täiendusi. Üheks mahukamaks oli kindlasti kobareelnõu, mis hõlmas 30 erinevat seadust,» selgitas Kingo.

Reformierakonna juht Kaja Kallas on käinud 720 eurot maksval juhtimiskoolitusel, Kai Rimmel (EKRE) saanud 1200 euro eest avaliku esinemise koolitust. Siret Kotka (Keskerakond) on käinud esinemiskoolitustel ning Kristina Šmigun-Vähi (Reformierakond) Tartu Ülikoolis täiendõppes. Lauri Läänemets (SDE) sai aga 200 euro eest suhtlemiskoolitust.

Riigikogulaste seas on aga eriti populaarne inglise keele õpe. 600 euro eest on võtnud inglise keele eratunde Siret Kotka (Keskerakond), Heiki Hepner on õppinud inglise keelt 774 euro eest, Tarmo Kruusimäe on end inglise keeles täiendanud 350 euro eest. Ka keskerakondlane Marko Šorin on 500 euro eest inglise keelt õppinud, samuti Anti Poolamets 100 euro eest.

Leidub ka eksootilisemaid näiteid. Nii näiteks on Peeter Ernits (EKRE) tasunud 30 akadeemilise tunni eest 280 eurot hispaania keele suvekursusel A1.1-tasemel. Dmitri Dmitrijev palus hüvitada Tallinnas toimunud konverentsi «Globaalse koostöö roll soovitud tuleviku ülesehitamisel» 50-eurose osalustasu.

Riigikogulastele hüvitatavate kulude real on ka uuringute ja ekspertiiside kulud. Täpsemalt on silmas peetud eelnõude koostamiseks vajalikke ekspertiiside ja uuringute kulusid. Seda võimalust on kasutanud nii EKRE kui ka sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski. Poolaasta kulutustest paistab silma, et pea kõik EKRE fraktsiooni saadikud on palunud hüvitada uuringuid ja ekspertiise (kogusummas 1660 eurot). Saadikutele hüvitatud summad jäävad vahemikku 35 (Alar Laneman) kuni 449 eurot (Tiit Kala).

«Uuringuid ja ekspertiise on tellitud teemadel, kus saadikud on näinud vajadust lisauuringuteks või ekspertide kaasamiseks. Minu mäletamist mööda oli esimesel poolaastal üks suuremaid neist rahvaalgatuse ja otsedemokraatiaga seotud,» meenutas EKRE fraktsiooni juht Siim Pohlak.

EKREs suurima summa eest (449 eurot) uuringuid ja ekspertiise tellinud Tiit Kala palus näiteks õigusabi koroonakriisi lisaeelarvega seotud eelnõu kohta, täpsemalt õiguslikku analüüsi ja hinnangut mõju kohta kohalike omavalitsuste toetustele ja metsaomanikele.

Ainsa parlamendi liikmena on kuluhüvitistest läinud poolaastal loobunud EKRE fraktsiooni juht Siim Pohlak. «Ei soovi põhimõtteliselt neid kasutada,» selgitas Pohlak. Ta lisas, et mõne fraktsiooniülese kulu maksab ta kinni oma palgast.

Tagasihoidlike kulutustega paistab silma ka Mihhail Lotman (Isamaa), kes on ära kulutanud 2,6 protsenti talle seadusega ette nähtud kuluhüvitistest, täpsemalt 196 eurot. Sellest suurem osa (141 eurot) on tal poole aasta jooksul läinud side- ja postikuludeks.

Lisaks sellele, et Isamaa saadikud on poolaasta arvestuses kõige tagasihoidlikumad kulutajad, paistsid nad silma ka pärast aprillikuist palgatõusu, kui pea pooled fraktsiooni liikmed tagastasid palgatõusuna saadud raha (vähemalt 321 eurot).

Bürookulud on bürooteenuste (sh paljunduse jms), väiketrükiste (visiit- ja kutsekaardid jms) ning kantseleitarvete ja tellitava perioodika kulud. Nii leidus riigikogulaste kuludokumentidest nii Eestimaiseid kui ka välismaised ajakirjandusväljaandeid.

Suurimad bürookulud on Andrei Korobeinikul (Keskerakond), kes esitas aprillis riigikogu kantseleile hüvitamiseks arve väiketrükiste eest kogusummas 2400 eurot.

Korobeiniku sõnul tegeleb ta seaduse eelnõudega ning juriidiliste kuludega, sotsiaalmeedia kulusid tal seal sees pole. «Üldjuhul saan ise hakkama, kuid mõnikord vajan abi. Mõned minu seadusandlikud initsiatiivid leiavad kajastuse, mõned jäävad puhtalt tagatoa arutelude tasemel, mõned on veel sahtlis. Kokku on veidi üle 20 erinevat teemat,» ülteb Korobeinik.

Bürookulude alla läksid ka keskerakondlase Maria Jufereva-Skuratovski poolt korraldatud koolitused valijatele. «Kohtumised olid mõeldud noortele emadele, kuidas tulla toime lapse kasvatamise, igapäevase elu ja tööga,» sõnas ta.

Suurimad lobisejad

Kõige rohkem palus hüvitada enda side- ja postikulusid Lauri Läänemets (SDE): 1752 euro ulatuses. Sidekulud on mobiiltelefoni ja andmeside, ka kodulehekülje loomise ja mobiiltelefonide üürimise kulud. Just kodulehe arendustöödeks ja videolahendusteks kasutas Läänemets lõviosa hüvitatavatest sidekuludest (1500 eurot).

Ka lasi Läänemets enam kui 300 euro maksumaksja raha eest filmida ja monteerida tööturu seisukohti tutvustava video.

Side- ja postikulude arvestuses järgnevad Korobeinikule reformierakondlased Taavi Rõivas (1704 eurot), Yoko Alender (1507 eurot) ja Hanno Pevkur (1481 eurot). Keskerakondlastest enim telefoniga rääkinud Jaanus Karilaid (1140 euro eest ehk keskmiselt 190 euro eest kuus), kes lisas, et summa sees on ka kulutused andmesidele ja ajalehtede tasulistele lugudele.

Andrei Korobeinik, kes reklaamis kevadel aktiivselt oma Facebooki postitusi, sõnas, et selleks ta hüvitisi kasutanud ei ole. «FB reklaamide eest või näiteks EP valimiste kampaania eest pole kuluhüvitistest midagi maksnud,» kinnitas ta.