Leht.postimees.ee: Lätlased naudivad automaksuvaba Eestit (Ülle Harju)

16.11.2020Meediakajastus

Lätlased võidavad aastas sadu eurosid, kui registreerivad oma auto Eestis, kus ainukesena Euroopa Liidu riikidest pole veel kehtestatud mootorsõidukimaksu.

«Näiteks peaksin oma Audi eest maksma 600 eurot aastas,» rääkis Valkas elav Džintars, kes sõidab kodumaal ringi Eesti numbrimärgiga autoga.

Läti automaksu suurus sõltub alates 2009. aastast esimest korda registreeritud sõiduautode (sh elektriautod) puhul auto süsinikdioksiidi (CO2) heitkogusest kilomeetri kohta, mis on kombineeritud auto mootori võimsusega. Automaks on 12–1056 eurot aastas.

Kui auto CO2 heitkogus pole teada, siis sõltub automaks masina täismassist ja mootori võimsusest (kw ja cm³), maksu suurusjärgud on sarnased.

«Mul on vä­ga palju ­tutta­vaid, kelle masinad on samuti ­Eestis arvel,» seletas Džintars. «Kui Läti politsei peab auto kinni ja tuleb välja, et oled lätlane ja elad dokumentide järgi Lätis, saad trahvi. Sellepärast kirjutasingi ennast sisse ­sõbra poole, kes elab Valga linnas. ­Politsei ei saa mulle nüüd midagi teha – olen paberite järgi Eesti elanik,» lausus mees, kelle sõnul on ka mitu tema tuttavat end Eestisse elama registreerinud.

Skeemitamine kogub populaarsust

Eesti riik saab Džintarsi sõnul skeemitamisest samuti kasu. «Käin tööl Lätis, aga maksud laekuvad riigile elukoha järgi ehk Eestisse,» ütles lätlane.

Eesti vastu on Džintarsil ka muidu soojad tunded: asjaajamine, sh auto registreerimine Valga ARKis on tema sõnul Eestis mugavam ja kliendisõbralikum. «Üleüldse, see tekitab halva tunde, et Läti riik ütleb, et lihtsalt maksa auto eest ja kõik.»

Maanteeameti Valga esinduse juhtivspetsialist Aivar Tumanov lausus, et lätlasi näeb nende juures aina enam. «Meil käib lätlasi päris tihti, eriti viimasel ajal,» nentis ta. «Iga nädal ­võtab kaks-kolm lätlast auto arvele. Broneerivad aja ja tulevad siia. Vanasti nii tihedalt ei käinud. Just kallimaid autosid pannakse Eesti registrisse. Reeglina 2014., 2015., 2016. aasta, alla kümne aasta vanused autod. Neil on seal automaks ja luksusautomaks,» rääkis Tumanov, kelle sõnul on lätlased enamjaolt teinud Eestisse firma, mille arvele auto siis pannakse.

Enne 2017. aastat ei hakanud lätlased Eestis «elukoha» leidmise või auto pärast ­firma tegemisega vaeva nägema. Eestisse (põhiliselt Valga linna) asusid nad end elama registreerima pärast seda, kui Läti hakkas sanktsioneerima kodanikke, kelle auto oli Eestis ­arvel. Aastal 2016 oli selliseid autoomanikke tuhatkond.

Nimelt peavad lätlased alates 2017. aastast maksma välismaal registreeritud sõidukit kasutades nn käitamismaksu. See on päevas 10, kuus 250, pooles aastas 600 ja aastas 1000 eurot.

Jaanuarist hakkavad Eestis registreeritud autosid juhtivad lätlased maksma sama suurt sõidukimaksu kui need lätlased, kes sõidavad Lätis registreeritud autoga.

Selle ­maksu pärast kaevati aga Läti riik Euroopa Kohtusse – maksu peeti diskrimineerivaks, sest see andis eelise Lätis registreeritud ­autodele. Kohus otsustas, et automaks peab Lätis olema kõigile võrdne, olenemata sellest, kus sõiduk on registreeritud.

Läti transpordiministeeriumi pressiesindaja Baiba Gulbe ütles, et pärast seda otsust on transpordiministeerium algatanud sõiduki kasutusmaksu maksjatele võrdsuse tagavad seadusemuudatused. «Eeldatavasti kiidetakse need muudatused heaks ja need jõustuvad 1. jaanuaril 2021,» ütles ta.

Gulbe selgitas, et jaanuarist hakkavad Eestis registreeritud autosid juhtivad lätlased maksma sama suurt sõidukimaksu kui need lätlased, kes sõidavad Lätis registreeritud autoga. «Praegu peavad need lätlased, kes sõidavad Eestis registreeritud autoga, maksma suuremat sõidukimaksu M1- ja N1-autokategooria puhul,» ütles ta. M1 on kuni 8+1-istmega väikebuss, N-kategooria on kuni 3,5-tonnise täismassiga kaubikud.

Valga vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Kuido Merits ütles, et vallal puudub konkreetsem info Läti automaksu ja sellest tuleneva autode registreerimise kohta Eestis.

«Mis puudutab Valka elanike elukoha registreerimist Eestisse, siis enamik elukoha registreeringuid on ikka seotud inimeste Valka tööle asumisega,» ütles ta. «Kui rääkida teistest põhjustest, siis lastetoetused ja toimetulekutoetus, mis on meil ligi kolm korda suuremad, pakuvad teatud gruppidele huvi küll. Kui pere on suur ja lapsi palju, siis on selleks n-ö kärbsepaberiks lapsetoetus, kui aga pere väike – üksikema lapsega, isa võib ju majas olla, aga teda Valka ei registreerita –, siis on n-ö meepotiks toimetulekutoetuse saamine.»

Postimees kirjutas suvel auto­maksu kehtestamisest Leedus («Automaksu kehtestamine ajas leedulased vihale»), mis tõi kaasa kohalike suure meelepaha. Automaksu valmistati ette mitu aastat, aga sellest hoolimata kogusid leedulased selle vastu petitsiooniga üle 50 000 allkirja.

Leedu valitsus surus seaduse siiski läbi ja alates 1. juulist peavad leedulased sõiduki esimest korda registreerimisel või kasutatud auto ­omaniku vahetusel tasuma automaksu, mis arvutatakse välja CO2 väljalaske järgi ja mis võib ulatuda 13  eurost kuni 540 euroni. Maksu alla lähevad sõidukid, mis emiteerivad rohkem kui 130 grammi CO2 kilomeetri kohta.

Eraldi koefitsient tõstab diiselautode eest tasutavat summat, sest kuigi need emiteerivad vähem CO2, paiskavad diisel­autod õhku ohtlikke lämmastikoksiidi ühendeid.

Ka Leedus hoiatavad eksperdid mitmesuguste maksust kõrvalehiilimise viiside eest. ­Peetakse tõenäoliseks, et paljud vanad autod müüakse küll maha, aga jäetakse uue omaniku nimele registreerimata. Leedu saastava auto­pargi väljavahetamist oleks ekspertide sõnul aidanud soodustada iga-aastane maks nagu Lätis.

Soomes on automaks veel soolasem kui Lätis ja Leedus. Alates 2001. aastast välja lastud autodel on põhimaks CO2 heite põhjal. Bensiiniautode puhul on tasu suurus kombineeritud CO2 heite ja mootori võimsuse pealt, diiselautodel CO2 heite ja täismassi pealt.

Automaksu kehtestamine Leedus tegi Eestist ja Poolast viimased kaks Euroopa Liidu liikmesriiki, kus ei ole CO2 heitega seotud automaksu. Kui arvestada, et Poolas makstakse auto esimest korda registreerimisel tasu mootori töömahu pealt, on Eesti ainus ühenduse liikmesriik, kus igasugune automaks puudub, selgub Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) andmetest.

Eestis pole enne valimisi maksu oodata

«Praeguses koalitsioonileppes automaksu võimalikku kehtestamist pole ja valitsus pole ­selle kehtestamist arutanud,» ütles rahandusministeeriumi avalike suhete nõunik Siiri ­Suutre. «Kuna valitsus on otsustanud, et uusi makse ei kehtestata, pole lähiajal tõenäoline ka selle teema tõstatamine.»

Suutre sõnul kaaluti Eestis autode keskkonnalõivu kehtestamist viimati aastail 2016–2017, kui rahandusminister oli Sven Sester (Isamaa). «Eelnõu hakati ette valmistama, aga riigi­kokku see ei jõudnudki,» ütles Suutre.

Automaksu kehtestamisega jõuti 2017. aasta märtsis niikaugele, et rahandusministeerium teatas avalikkusele, et Eestis kehtestatakse mootorsõidukitele keskkonnalõiv.

Maanteeameti Valga esinduse juhtivspetsialisti Aivar Tumanovi sõnul näeb lätlasi nende juures aina enam.

Valitsus kiitis heaks selle kontseptsiooni: lõiv oleks suunanud tarbijaid eelistama väiksema kütusekulu ja keskkonnamõjuga mootorsõidukeid. Rahandusministeerium sai ülesande välja töötada vastav eelnõu ja plaan oli, et see jõustuks hiljemalt 1. jaanuaril 2018.

Lõivumäärad oleksid alanud Eestis enimmüüdud uute autode ­keskkonnasõbralikumate versioonide puhul 150–160 eurost. Täiendavalt nähti ette soodusmäärad elektri- ja hübriidautodele. Vanemate autode puhul olnuks lõiv märksa väiksem. Näiteks vanema kui kümneaastase auto puhul oli mõeldud tasu suuruseks vaid 20 protsenti tavamäärast. Lõivust oleksid pääsenud veoautod, bussid ja traktorid.

Avalikkuse vastuseisu tõttu teatas Jüri Ratase valitsus paari kuu pärast, et majandus­kasvu soodustamise nimel ­jäetakse autode keskkonnalõiv siiski kehtestamata.

Automaksu üritati Eestis kehtestada ka 2008. aastal, kui idee käis välja toona Andrus Ansipi valitsuses rahandusministri ametit pidanud Ivari Padar (SDE). ­Koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Isamaa teatasid aga peagi, et nad ei ­toeta ettepanekut, ja mõte pandi kalevi alla.