Menüü 
Leht.postimees.ee: Pretsedenditu praktika õigusloomes (Meinhard Pulk)
27.09.2020MeediakajastusSeptembri keskpaigas jõudis riigikokku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) koostatud turismi- ja tarbijakaitseseaduste muutmise eelnõu. Küsimused, nagu mitu tuba peaks hotellil olema või kas puhkemajal peab olema toiduvalmistamise võimalus, laienesid rahandusministeeriumi (RM) ootamatute ettepanekute tõttu hoopis põhimõttelisematesse valdkondadesse. Küsitav õigusloomepraktika valmistas üllatust nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajatele.
Eelnõu numbriga 234, mis jõudis riigikogu majanduskomisjoni menetlusse 15. septembril, taotles MKMi visiooni kohaselt majutusteenuse nõuete nüüdisajastamist, mis oleks lahenduseks majutusasutuste ebaühtlase konkurentsi probleemile. Arvestades seniste regulatsioonide vanust (ligi 20 aastat) ning jagamisteenuste nagu Airbnb, booking.com tulekut, polnud eelnõu asjakohasuses põhjust kahelda.
Digiplatvormid pakuvad tarbijatele uusi võimalusi ning konkurentsis püsimiseks peavad traditsioonilised majutusettevõtjad mõistma klientide mõtteviisi, kes otsivad alternatiivseid majutusteenuseid, selgitati seletuskirjas. Seega, et püsida kodumajutuste ja külaliskorteritega konkurentsis, on nõudeid uue eelnõuga leevendatud.
Hilised muudatusettepanekud
Majanduskomisjonis eelnõu esindajaks olev Annely Akkermann () selgitas eelnõu vajadust nii: «Põhjuseks, miks hinnavahe tekkis, oli see, et hotellidele on palju nõudeid küll tuleohutusele, küll teenustele. Peab hommikusööki saama ja peab olema ööpäevaringne vastuvõtulaud. Minu arvates on õige suund leevendada teenuseid, mis teevad toote kallimaks.»
Hotellides ja motellides peaks uue eelnõuga senise kümne asemel olema minimaalselt viis majutusruumi, hotellides kaoks ka toitlustusenõue. Riiklikku haaret kärbitakse ka majutusteenuste kvaliteedinõuete osas ning näiteks majutusasutuste tärnid jääksid nii turu hoolde.
Majanduskomisjon toetas eelnõud ametlikult 22. septembri koosolekul. Kuid hämmingut tekitasid 17. septembril, kahe miitingu vahel, RMilt tulnud muudatusettepanekud. Neid aga majanduskomisjon protseduurilistel põhjustel otsuse kujundamisel veel arvesse ei võtnud.
Ettepanekute sisu seisneb laias laastus tulumaksuseaduse muutmises nii, et kõik jagamisteenust osutavad ettevõtted (Airbnb, Bolt, Uber jne) peaksid 1. veebruariks esitama maksu- ja tolliametile aruande klientidest, kes on nende teenustega tulu teeninud.
Kui MKMi eelnõus on rõhutatud, et muudatustega ei looda jagamismajanduse eriregulatsiooni, vaid lähtutakse tavaettevõtluse keskkonna ühtlustamisest, siis RM möönab, et nende pakutav digiplatvormide aruandluskohustus erineb probleemi adresseerimise osas.
RM selgitab, et riikliku järelevalve teostamine digiplatvormide kaudu teenust pakkuvate isikute üle on keeruline, kui mitte võimatu. «On digiplatvorme, kus müüjatel ja teenusepakkujatel on võimalik tegutseda kas fiktiivse nime alt, kasutajanime alt või nad tegutsevad vaid oma eesnime alt,» sõnas ministeerium.
Nagu tagauksest kööki tungimine
Probleeme on suures plaanis kaks. Esiteks, nagu sõnastas ka majanduskomisjoni esimees (Isamaa), on tavatu, et enne, kui vastutav minister juhtivkomisjonile eelnõud tutvustab, saadetakse teisest ministeeriumist samale eelnõule muutmisettepanekuid. Teisisõnu, valitsuse nimel saadetud eelnõule hakkas üks ministeerium tagantjärele muudatusi esitama, kuigi võimalus oli selleks olemas juba esimeses kooskõlastusringis.
Põhjuseks, miks hinnavahe tekkis, oli see, et hotellidele on palju nõudeid küll tuleohutusele, küll teenustele. Peab hommikusööki saama ja peab olema ööpäevaringne vastuvõtulaud. Minu arvates on õige suund leevendada teenuseid, mis teevad toote kallimaks.
Akkermann sekundeeris Sesterile. Sellist käitumist nimetas ta otseselt valitsusepoolseks kehvaks õigusloome praktikaks. «Üks minister toob turismiseaduse, mis leevendab hotellide nõudeid, et ei ole näiteks kohustust enam hommikusööki pakkuda. Ja siis teine minister paneb sinna sappa, et ei, muudame tulumaksuseadust. Ministrid oleksid pidanud selle juba valitsuses kokku leppima,» lausus Akkermann, võrreldes sellist käitumist tagauksest kööki tungimisega.
«Täiesti pretsedenditu taktika,» tõdes ta. Tulumaksuseaduse muutmine nii, et digiplatvormidele kehtestataks aruandluskohustus, pidanuks Akkermanni hinnangul tulema valitsusest eraldi eelnõuna.
Teine probleem seisnebki Akkermanni sõnul asjaolus, et RMi «tagaukse» muudatusettepanekud aruandluskohustuse kehtestamiseks avavad teema, mis vajaks põhjalikku arutelu.
«See on nii põhimõtteline küsimus, kuna seni ei ole praktikat, et restoranid peaksid deklareerima 15. veebruariks, missuguse taluniku käest ja mitme euro eest nad ostsid kartuleid või piima,» sõnas Akkermann.
«Eraldi asi on klientide võrdne kohtlemine. Kui lähen hotelli või külaliskorterisse ja maksan sularahas, siis ma ei deklareeri seda. Aga kui broneerin booking.com-i kaudu, siis ta deklareerib seda. Ta annab ebatäielikud andmed ettevõtja kohta,» tõi Akkermann välja. Olgu mainitud, et jagamismajanduse ettevõtetele aruandluskohustuse seadmise idee enda vastu Akkermann iseenesest ei ole. Küll aga kinnitavad välja toodud murekohad, miks vajadus pikemaks aruteluks olemas on.
Kas muudatusettepanekud haakuvad eelnõuga?
Kui 22. septembril tuli eelnõu majanduskomisjonis jutuks, küsis Akkermann (KE) ka RMi muudatusettepanekute kohta.
«Ta põhimõtteliselt ei osanud vastata sellele küsimusele,» meenutas Akkermann. «Kuna see on rahandusministeeriumist tulnud, siis nad pro forma ei peakski vastama.»
Tõsi, komisjoni juhi Sesteri eelmise teisipäeva koosoleku kirjelduste kohaselt Aas siiski selgitas, et RM muretseb riigi tulude laekumise pärast. Seepärast () juhitav ministeerium teema ka üles võttis.
Nii kommenteeris Postimehele olukorda ka Aas ise. «Leian, et rahandusministeeriumi ettepanek haakub turismiseaduse ettepanekuga – tagada võrdsed majandustegevuse tingimused nii digimajanduse tingimustes kui ka tavamajanduses. Samast loogikast lähtuvad ka turismiseaduse ettepanekud – me ei kehtesta digiplatvormidel tegutsevatele majutusettevõtjatele uusi nõudeid, vaid leevendame tavaettevõtluse raames toimetavate majutusasutuste nõudeid, et tagada võrdne konkurentsiolukord turul,» sõnas minister. «Ka RMi ettepanek pigem lihtsustab maksude raporteerimist.»
Erinevalt Aasast ei ole aga näiteks Sester nii kindel, kas ministeeriumide esitatud variandid kattuvad. Tema sõnul puudutab muudatusettepanek turismindust vaid osaliselt, samuti kuuluvad maksuküsimused rahanduskomisjoni pädevusse. Seega, hetkel ei tohiks Sesteri hinnangul digiplatvormide aruandluskohustust kõnealusele eelnõule juurde lisada.
Ettepanekud sisaldavad tundlikke teemasid
Kuivõrd eelnõu peaks rakenduma 1. jaanuaril 2021, on Akkermanni sõnul tegu pigem üsnagi ajakriitilise küsimusega.
«Siin peab kõik olema läbi mõeldud ja osapooled üldjoontes nõus. Ka need, kes oma kodusid Airbnb-s välja üürivad, peavad saama selle kohta midagi öelda,» lausus ta.
Sester nõustus Akkermanniga, et korrektne oleks teha läbi kooskõlastusring. «Ja kui on tõesti tegemist ajakriitilise teemaga, siis võiks ministeerium pöörduda riigikogu rahanduskomisjoni poole palvega need muudatused komisjoni poolt algatada. Turuga kooskõlastuse peaks nagunii ettepaneku kohta küsima, kuna need sisaldavad tundlikke teemasid,» leidis Sester.
MKMi eelnõu peaks juba kolmapäeval, esialgu ilma RMi muudatusettepanekuta, minema riigikogus esimesele lugemisele. Sellele järgneb tähtaeg muudatusettepanekute tegemiseks, mille järel hakatakse arutlema ka RMi ettepanekute üle.
Rahandusministeeriumilt ei õnnestunud Postimehel loo ilmumise ajaks kommentaari saada.
Boltil ja Airbnb-l on kogemused juba olemasKuigi rahandusministeeriumi poolt ettepanekuna tulnud digiplatvormide aruandluskohustus peaks sellisel kujul kehtima hakkama alles uuest aastast, siis on maksu- ja tolliamet juba varasemalt teinud vabatahtlikkuse alusel paari jagamismajanduse ettevõttega koostööd. Nende seas on nii Airbnb, kelle mõju majutusasutuste valdkonnale andis tõuke eelnõu vajadusele kui ka sõidujagamisteenuse vahendaja Bolt. «See muudab neile tulu deklareerimise kiiremaks ja mugavamaks. Kõigil meie juhtidel on võimalik selleks nõusolek anda,» kommenteeris Bolti nimel senist kogemust Jaan Lašmanov. «Mis puudutab seadusemuudatust, siis toetame lihtsat ja läbipaistvat lahendust, mis kehtib võrdselt kõigile selle valdkonna ettevõtetele,» lisas ta.
Karistuseks rahatrahv või domeeni sulgemineKui rahandusministeeriumi ettepanekud läbi lähevad ning digiplatvormidele esitatakse kohustus nende vahendusel teenitud tulud deklareerida, siis millised karistused võiksid selle täitmata jätmisel kaasneda?
Hoobasid on kaks: kas sunniraha või platvormi domeeninime blokeerimine. Domeeni blokeerimine on eelkõige fokuseeritud välismaal registreeritud ettevõtetele, sest on ebatõenäoline uskuda, et selliste digiplatvormide haldureid heidutaks sunniraha, trahvid või muud sarnased rahalised meetmed.
