Menüü 
Leht.postimees.ee: Riik küsib õppuritelt endiselt krooniaja intressi (Carl-Robert Puhm)
27.09.2020MeediakajastusRiigikogu 10. koosseis võttis 2003. aastal vastu õppetoetuste ja õppelaenu seaduse, mis sätestas tudengitele Eesti krooni ajal õppelaenu intressiks minimaalselt viis protsenti aastas. Kuigi seadust on vahepeal korduvalt muudetud, on rohkem kui 17 aastat hiljem ühes aspektis seis endine: õppelaenu aastane intressimäär püsib siiani muutumatuna, vähemalt viis protsenti aastas.
Isegi kui mõni pank sooviks soodsamatel tingimustel laenu pakkuda, ei ole see praegu teoreetiliseltki võimalik. Õppelaen on riiklikult garanteeritud toode, mille miinimumintressimäära paneb paika eespool mainitud seadus, mitte finantsasutus ise. Kuna pankade jaoks on tegu sisuliselt riskivaba tootega (laenukahjumid katab riik), ongi kolmes Eesti õppelaenu pakkuvas pangas LHVs, SEBs ja Swedbankis selle intress madalaim võimalik.
Laenu küsivatelt õppuritelt nõutakse aga kahe inimese käendust või kinnisvaratagatist.
Paljud käivad tööl
Kui krooniajal, eriti toonases finantskriisis, oli õppelaen tudengitele atraktiivne, siis praeguses laenukeskkonnas see nii ei ole. Seda kinnitab ka statistika: kui 2008/2009. õppeaastal võttis õppelaenu 38 protsenti õppelaenuõiguslikest õppuritest, siis 2016/2017. õppeaastal ainult kuus protsenti ehk ligikaudu 3000 õppijat. Viimastel aastatel on taotlejate arv langenud juba 2000 piiri juurde.
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) toob esile, et suur roll taotlejate arvu vähenemises on ka 2013. aastal kehtima hakanud tasuta kõrgharidusel. «Kuna kõrgharidus on tasuta, on õppelaenu võtjate arv igal aastal langenud. Põhjustena võib välja tuua, et alates 2013/2014. õppeaastast õpib suurem osa üliõpilastest tasuta õppes ning õppetoetust makstakse vajaduspõhiselt. Samuti on õppelaenu võtmise langusele kaasa aidanud üldine elatustaseme tõus ja kasvanud finantskirjaoskus, mis on pannud inimesed vastutustundlikumalt laenu võtmisesse suhtuma. Lisaks töötab 68 protsenti üliõpilastest õpingute kõrvalt,» põhjendab ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aire Koik.
Tudeng: see on röövimine
Postimees rääkis ka kahe õppelaenu kaalunud tudengiga, kes tõdesid, et nende puhul said määravaks laenutingimused. «Hollandisse õppima minnes uurisin mitmeid võimalusi, kuidas enda haridustee jätkumist rahastada. Vaatasin ka õppelaenu poole, kuid toona oli Eesti õppelaenu piirmäär 2000 eurot, mistõttu ei tundunud see seda bürokraatiat väärt. Välismaal elamine on kallis ja 2000 eurot ei ole seal suureks abiks. Lihtsam on suurem summa kaasata ühest kohast,» tõdes Hollandis ärindust õppinud Ander.
Eelmises kriisis oli see intress väga atraktiivne. Aga tänases keskkonnas, kus riik saab ise laenu olematu intressiga, on see röövimine!
Tartu Ülikooli tudeng
Mullu Tartu Ülikooli majandust õppima läinud tudeng nendib, et loobus laenust kõrge intressi pärast. «Kaalusin enda õpingutega seotud kulusid vähemalt osaliselt rahastada ka laenuga, et vältida paralleelselt töölkäimist, kuid viie protsendiga pole see tänases laenukeskkonnas kindlasti mõistlik samm. Tean, et eelmises kriisis oli intress sama ning siis oli see väga atraktiivne. Võisid viie protsendiga laenu võtta ja selle kõrgema intressiga tähtajalise hoiuse peale panna. Aga tänases keskkonnas, kus riik saab ise laenu olematu intressiga, on see röövimine!» nendib anonüümsust palunud tudeng.
Ebasoodsaid tingimusi möönab ka haridus- ja teadusministeerium. «Õppelaenu kättesaadavuse parandamiseks on HTM koostöös rahandusministeeriumiga välja töötanud seadusemuudatuse, mille eesmärk on muuta seniseid õppelaenu tingimusi üliõpilasele soodsamaks ja paindlikumaks. Eelnõuga nähakse ette vähendada õppelaenu intressi määra, muuta paindlikumaks õppelaenu tagasimaksmine ning vähendada õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu,» tutvustas ministeerium uusi plaane.
See aga ei ole värske idee. Algul pidi intressid 2,5–3 protsendini langetav eelnõu jõustuma juba sel aastal, kuid seaduseks see ei vormunud. Nüüd plaanib ministeerium õppelaenude reformimisega edasi liikuda ühes ajaraamis koos doktoriõppe reformiga.
Õppelaenu ebasoodsatest tingimustest on olnud juttu terve viimane kümnend. 2015.–2017. aastal ametit pidanud (pildil, Isamaa) meenutab, et käis õppelaenude reformi idee välja juba aastate eest.
Kui 2008/2009. õppeaastal võttis õppelaenu 38 protsenti õppuritest, siis 2016/2017. õppeaastal ainult kuus protsenti.
«Tuleb tunnistada, et õppelaenu mahtu ja intressimäära mahukamaid muudatusi pole juba aastaid ette võetud. algatasin selleteemalise arutelu ning tegin ka ettepaneku õppelaenude intresside langetamiseks. 2017. aastal see kahjuks teoks ei saanud. Olen jätkuvalt seisukohal, et võtta tudengilt viis protsenti aastas intressi on liiast,» tõdeb Sester.
Liiga väike konkurents
«Aasta-aastalt on intressikeskkond muutunud soodsamaks, kuid silma torkavad kaks erandit. Üks on õppelaenude ja teine tarbimislaenude intressimäär. Põhjus, miks intressimäärad nendes valdkondades allapoole ei tule, peitub suure tõenäosusega väheses konkurentsis ning riigil oleks võimalus sel põhjusel ka õppelaenudele kehtestada tänasest määrast madalam intressilagi,» sõnas Sester.
Isamaa rahvasaadik tõdeb, et intresse saab alandada vaid koostöös pankadega. «Kui laenutaotlejate hulk on väike ja intress peaaegu olematu, siis võib väheneda pankade soov teenust pakkuda. See tähendab, et muudatusi on võimalik ellu viia ainult koostöös pangandussektoriga, kus on paraku suhteliselt väike konkurents.» Sesteri sõnu kinnitab fakt, et viimastel aastatel on õppelaenu pakkumisest loobunud nii Luminor kui ka Coop Pank.
Praeguse riigikogu majanduskomisjoni esimehe sõnul tekitab erinevaid poliitilisi nägemusi tavaliselt laenu ülemmäära küsimus. «Teine pool puudutab vaidlust selle üle, kui suur laenukoormus on noore inimese jaoks mõistlik. Ma usun, et suurem osa inimestest on vastutustundlikud ning ei võta endale kohustusi, mida nad ei suuda tagasi maksta. Samas võib see olla üks põhjustest, miks koalitsioonid ei ole suutnud küsimuses üksmeelt leida,» selgitab Sester, lisades, et sel aastal tõusis maksimaalmäär 2000 eurolt 2500-le.
