Leht.postimees.ee: Uus seadus teeks pangakontode sulgemisele lõpu (Liina Laks)

06.10.2020Meediakajastus

Riigikogus algatati seadusemuudatus, mis kohustab siinseid panku kõikidele siin tegutsevatele inimestele ja firmadele pangakontoteenust pakkuma. Ettevõtted on rõõmsad, et ikke alt pääsevad, pangad aga ütlevad, et siis peab keegi teine rahapesu vastu võitlema hakkama.

Riigikogus on tasapisi algatatud krediidiasutuste seaduse muutmine, mis teeks Eestis tegutsevatele pankadele kohustuslikuks pangakonto teenuse pakkumise juhul, kui soovijaks on Eesti kodanik, Eesti elanik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

Seadusemuudatuse algatajad – riigikogu rahanduskomisjoni liikmed, reformierakondlased Eerik-Niiles Kross ja teised – põhjendavad seda asjaoluga, et pangad on kontosid sulgenud ehk liiga kergekäeliselt – põhimõttel «tahan, teenindan, ei taha, ei teeninda» ning samuti on seadusemuudatuse algatajatele pinnuks silmas, et pangad võivad väga lühikese etteteatamise peale pangakonto ühepoolselt üles öelda ega pea seda ka kuidagi põhjendama. Olukord pole nende hinnangul põhiseadusega kooskõlas ning vajab muutmist. Praegu on tegu alles muutmise eelnõuga, nii et kas ja millal see läbi läheb, pole veel selge.

Ettevõtted püha viha täis

Eelnõu tervitavad kahel käel ettevõtjad, kellele pankade praktika on pikalt vastu käinud. Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni juhatuse liige ja ettevõtja Ron Luvištšuk ütles, et seadusemuudatus on väga vajalik ja ammu oodatud. Tema sõnul on probleem tõsine. «Viimase nelja aasta jooksul on Eestis tegutsevad pangad sulgenud arvestuslikult umbes nelikümmend tuhat pangakontot. Ainult murdosa suletud arvetest kuulusid firmadele, keda võis kahtlustada rahapesus. Kõik muud olid firmad, kes ühel või teisel põhjusel jäid pankade hammasrataste vahele,» rääkis Luvištšuk. Tema andmetel on rahapesuvastase võitluse egiidi all kannatada saanud kõik: Eestis elavad välismaalased, välismaalastele kuuluvad Eesti firmad, Euroopa Liidu residentidele kuuluvad Eesti firmad, e-residentidele kuuluvad Eesti firmad, isegi Eesti residentidele kuuluvad Eesti firmad.

Neid juhtumeid, mis ettevõtjatel harja punaseks on ajanud, ei jõua kokku lugeda. «Tean juhtumit, kus Eesti kodanikule kuuluvate firmade pangakontod suleti 24-tunnise etteteatamisega, kusjuures kõik firmad, kelle pangakontod suleti, tegutsesid aktiivselt Eestis ja neis töötas peaaegu 40 inimest. Küsimusele, miks nii tehti, saadi vastus: «Pank enda otsust ei kommenteeri.» Teine juhtum: Eestis elavale Saksa kodanikule kuuluva firma pangakonto suleti alaliselt. Põhjuseks toodi: «Vähene seos Eestiga,»» kurjustas Luvištsuk.

Ta nentis, et asja taga on pankade soov vähendada riske, lisaks peavad nad olema teadlikud ka oma klientide klientide klientidest. See võtab päriselus aga üsna absurdseid mõõtmeid. «Kõige kurioossem lugu, mida olen kuulnud, oli see, kui Eestis tegutsev pank nõudis, et klient esitaks mitte ainult lepingud firmadega, kellele kaupa müüdi, mitte lihtsalt ostjafirmade registreerimisdokumendid, vaid ka ostjafirmade juhtkonna passikoopiad ja ruumide kommunaalmaksete arved. Peab mainima, et kõik ostjad olid ELi firmad nn vanast Euroopast,» kirjeldas Luvištsuk. Monopoolses seisundis pankade säärane tegutsemine kahjustab tema sõnul tugevalt nii Eesti mainet kui ka siinset majanduskeskkonda.

Rahapesu vastu peab võitlema, aga Luvištšuki hinnangul on teravik suunatud praegu valesse kohta. «On vaja muuta rõhuasetust – pangad ei pea tegelema uurimistööga, sellega peavad tegelema finantsinspektsioon ja rahapesu andmebüroo. Pangad aga peavad korraldama raha liikumist nii, et Eesti majandus kasvaks. Peame muutma seadusi nii, et pangad ei saaks ühepoolselt, ilma põhjaliku ja tõestatud selgituseta lõpetada lepingut enda klientidega,» nõudis Luvištšuk.

Pangad on ärevil

Kommertspangad eraldi eelnõu kommenteerida ei soovinud ning viitasid, et nende eest kõneleb Pangaliit. Pangaliit tunnistas, et selline seadusemuudatus tuli neile üllatusena. «Pankade jaoks tähendaks selle eelnõu rakendamine sisuliselt kohustust piiranguteta kõikide Eesti residentide teenindamiseks, hoolimata nende vormist, taustast, riskiprofiilist ning tegevusest. See on senist praktikat arvestades väga ootamatu ettepanek, kuivõrd nii rahvusvahelised rahapesu tõkestamise standardid kui Euroopa Liidu seadusandlus eeldavad teatud riskitegurite ilmnemisel ärisuhte lõpetamist või selle loomisest keeldumist,» selgitas Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul.

Paul nentis, et kui eelnõus toodut praktikasse rakendada, tuleks Eestis kogu rahapesu tõkestamise süsteem ümber kujundada. Pauli hinnangul tähendab eelnõu, et sellisel kujul ei ole võimalik kliendisuhteid piirata ega lõpetada ka rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ega ka siis, kui tuleks rakendada kellegi suhtes rahvusvahelisi sanktsioone. «See omakorda tähendaks, et pangad saaksid rahapesu vastu võidelda vaid nõnda, et esitavad teatisi rahapesu andmebüroole. Seejärel lasuks kogu edasine vastutus riigil. Sisuliselt peaksid pangad olema vabastatud igasugusest vastutusest, mis on seotud klientide tehingutega. Seda ei toeta aga ei avalikkus ega riigi ning järelevalveasutuste ootused pankade tegevusele,» oli Paul kriitiline.

Iseenesest on tulevikus rahapesuvastasele võitlusele oma koht Eesti riigieelarves ette nähtud: rahapesu andmebüroo viiakse rahandusministeeriumi alla ning vastavalt riigeelarve kavale antakse üksusele aastas suurusjärgus kolm miljonit eurot. Rahandusministeerium ei kommenteerinud, mida nad seadusemuudatusest arvavad.

Kas eelnõul on elulootust

Kas valitsuserakonnad asja toetaksid? Kuna eelnõu algatati alles septembri lõpus, on tegu nii uue asjaga, et Keskerakond teatas, et fraktsioonis arutatakse seda alles tuleval nädalal ja siis kujundatakse ka seisukoht. EKRE päringule ei vastanud. Isamaast viitas Sven Sester, et kuigi algatatud eelnõu osutab õigele probleemile, vajavad rahapesuvastased küsimused veel lahendamist. «Ettevõtluse jaoks on arvelduskonto omamine elutähtis teenus ja konto sulgemine või mitte avamine tähendab sisuliselt ärikeeldu. Samal ajal ei saa lihtsalt öelda, et pank peab konkreetset isikut igal juhul teenindama, sest erakordsete või kahtlaste tehingute korral võib olla kiireloomuline konto sulgemine hädavajalik,» ütles Sester. Ta lisas, et Isamaa kujundab eelnõu osas seisukoha pärast kohtumisi erinevate ekspertide, ettevõtjate ja pangandussektori esindajatega.

Reformierakonna poliitikutest ja eelnõu algatajatest Eerik-Niiles Kross ega Annely Akkermann täiendavatele küsimustele ei vastanud.