Menüü 
Leht.postimees.ee: Valgevene opositsioonijuhi Svjatlana Tsihhanovskajaga ei kohtunud ükski Eesti-Valgevene sõprusrühma liige (Aimar Altosaar)
03.06.2021MeediakajastusEestit 31. mail külastanud Valgevene opositsioonijuhi Svjatlana Tsihhanovskajaga ei kohtunud ükski Eesti-Valgevene sõprusrühma liige. Sõprusrühma esimees Igor Kravtšenko vastas Postimehe sellekohasele miks-küsimusele lakooniliselt, et neid ei kutsutud.
Valgevene diktaatori Aljaksandr Lukašenka käsul hakati pärast võltsitud presidendivalimisi rahumeelselt meelt avaldanud rahvast jõhkralt laiali peksma ja massiliselt vangistama. Demokraatlik maailm mõistis selle hukka ning ka Eesti parlament võttis 25. augustil 2020. aastal vastu Valgevene demokraatiat toetava avalduse, mida ainukesena kohalolnutest ei toetanud Igor Kravtsenko. Temast sai Eesti-Valgevene sõprusrühma esimees.
Millega Eesti-Valgevene sõprusrühm õieti tegeleb
Igor Kravtšenko andis teada, et nende rühma eesmärk on edendada kahe riigi vahelisi poliitilisi sidemeid ning kaasa aidata äri- ja kultuurivaldkonna koostööle. Ta kinnitas, et on kohtunud ja kavatseb ka edaspidi suhelda kolleegidega Valgevene parlamendist.
Sõprusrühma aseesimees , kes eelmise aasta augustis arvas, et Valgevene demokraatia toetamisest keeldunud Kravtsenko asemele tuleks sõprusrühma esimeheks valida keegi teine, oli koos teiste opositsiooniliste rühmaliikmetega initsiaatoriks Ryanairi lennuki kaaperdamise järel tehtud avaldusele, millele seekord ka kõik liikmed alla kirjutasid.
Eelmisel nädalal nimelt reageeris sõpruskond sellele, kui diktaator Lukašenka käsul sunniti Valgevene õhuruumi läbiv Ryanairi reisilennuk kõiki rahvusvahelise norme rikkudes maanduma, et sealt maha võtta opositsiooniline ajakirjanik Raman Pratasevitš koos kaaslasega. Saadeti välja pressiteade, milles mõisteti hukka Valgevene võimude järjekordne inimõiguste rikkumise aktsioon.
sõprusrühma liikmed
Valgevene sõprusrühma üheksast liikmest kuus on nagu selle esimeeski. Postimehe küsimustele rühma tegevuse kohta reageerisid neist Aadu Must ja Igor Kravtšenko.
Musta sõnul on parlamendirühmade tegevus mingil määral pidurdunud. Kuid ta kinnitas: «Parlamendirühma aktiivsus või passiivsus ei võta selle liikmetelt õigust ja kohustust kõiki muid võimalusi kasutades Valgevene probleemide lahendamises osaleda. Olen isiklikult selles valdkonnas aastaid aktiivset tööd teinud, seda eelkõige Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juhina.»
Sõprusrühma liige, Kalvi Kõva ütles, et tal oli sõpruskonnaga liitumiseks kaks põhjust. Esiteks aidata Lõuna-Eesti põllumeestel luua ja hoida sidemeid Valgevene põllumajandustehnika tootjatega. Teine teema on päästetemaatika.
«Kuna ma olen ka vabatahtlik päästja, siis on see olnud minu huvi. Olen käinud meie päästjatega Valgevenes ja see on olnud üks võimalus noorematele meestele näidata, kuidas vanasti ka meil need asjad käisid,» rääkis Kalvi Kõva Postimehele.
Tema hinnangul näeb Valgevenes veel paljudes valdkondades konserveeritud nõukogude ajastut, millega võrreldes on meil ja Euroopas elu täielikult teisiti korraldatud.
liige Paul Puustusmaa kõneles oma motiividest. «Kuulun paljudesse ühendustesse, mis kõik on seotud endise N. Liiduga. See annab põnevaid võrdlusmomente. Minu huvi on poliitfilosoofiline,» rääkis ta Postimehele. Enne koroonaaega oli tema arvates Valgevene parlamendi liikmete ja ametnikega ka vahetut läbikäimist.
«Nad on käinud meile riigikogus. Kord käisime ka nende saatkonnas kohtumisel, aga seal ei olnud mitte parlamendi esindajad vaid saatkonna ametnikud, kaugelt näha, et pagunitega ja mundrikandjad, kuigi neil mundrit seljas ei olnud,» meenutas Puustusmaa. Suureks kontrastiks Valgevene saatkonnale nimetab ta enne seda toimunud kohtumist Ukraina saatkonnas, kus esindajaks oli edumeelne noor naisterahvas ja õhkkond oli vaba.
Valgevene poliitvangide ja demokraatlike jõudude toetuseks lõid riigikoguliikmed uue ühenduse. Selle esimehe arvates tuleb Valgevene poliitvangide olukorrale väga tõsist tähelepanu pöörata. Temale teadaolevalt on diktaator kutsunud valgevenelastest vange üle kuulama kõrilõikajad terroristide kontrolli all olevast Ida-Ukrainast, mis näitab kui tihedalt on Kremli kontrolli all nii terroristid kui riiklikku terrorismi harrastav Lukašenka.
Eesti-Valgevene parlamendirühm
Igor Kravtsenko – esimees ( fraktsioon), – aseesimees (Isamaa), Dmitri Dmitrijev, Maria Jufereva-Skuratovski, Mihhail Korb, Siret Kotka, Aadu Must (kõik fraktsioon), Kalvi Kõva ( fraktsioon), Paul Puustusmaa ( fraktsioon).
Valgevene poliitvangide ja demokraatia toetusrühm (Isamaa) – esimees, Leo Kunnas () – aseesimees, , , ja (kõik Isamaa).
Marko Mihkelson: Arusaamatu ükskõiksus
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (): Riigikogus on parlamendirühmad oma tegevuses vabad, sest nende moodustamine on riigikogu liikmete vaba tahte väljendus. Samas on väga kahetsusväärne, kui parlamendirühmad või nende juhid ei hooli Eesti välispoliitika põhijoontest. Liiati on arusaamatu, kui poliitikutel jääb arusaamatuks universaalsete inimõiguste kaitse olulisus. Jääda ükskõikseks Valgevenes toimuva riikliku terrori suhtes on lihtsalt arusaamatu, demokraatlikule ühiskonnale omaseid väärtuspõhimõtteid ja Eesti julgeolekuhuvisid arvestades lubamatu.
