Menüü 
Leht.postimees.ee: Valitsus liidab vee- ja maanteede ameti vastuseisust hoolimata (Jaano Martin Ots)
23.10.2020MeediakajastusRiigikogu majanduskomisjoni töörühm kuulas sel nädalal ära lennuameti, maanteeameti ja veeteede ameti ühendamise seaduseelnõule esitatud parandusettepanekud. Opositsiooni ja merenduse asjatundjate vastuseisust hoolimata jätkab valitsus ühendameti moodustamist.
Vaidlus suunati ameti nimele
Majanduskomisjoni esimees kinnitas, et ametite liitmise protsess jätkub ning esmaspäeval arutab komisjon ühendameti nimevariante. Seni on tööversioonina kasutusel olnud «liikuvusamet». Sesteri sõnul kuulas töörühm neljapäeval ära, millised on turuosaliste mured ühendameti moodustamise riskide ja ohtude asjus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul pole põhjust ametite ühendamisest loobuda.
«Esmaspäeval me lõplikke otsuseid veel ei tee, küll aga saadame komisjoni koosolekul sõelale jäänud populaarsemad ühendameti nimed fraktsioonidele aruteluks,» selgitas Sester.
Merendusnõukoja president Tarmo Kõuts rõhutas, et merendus on Eestile nii oluline valdkond, et see peaks kajastuma vähemalt loodava ühendameti nimetuses.
«Transport on küll meremajanduse üks osa, aga mitte kõige suurem. Merendus on palju enam kui transport. Eestil on 45 000 ruutkilomeetri maismaa kõrval üle 36 000 ruutkilomeetri mereala, mida riik jätkuvalt ei halda, juhi ega majanda mõistuspäraselt,» märkis Kõuts. Ideaalvariandis näeksid merendusinimesed eraldi mereadministratsiooni või -ministeeriumi loomist. Valitsus on kompromissina välja pakkunud merenduse asekantsleri ametikoha loomise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.
tegi ettepaneku ametite ühendamise eelnõu teine lugemine katkestada, kuna järelevalve, loamenetlused, valdkonna varade ja taristu hooldamine ning haldamine ühes asutuses võimendab huvide konflikti ja on ebatõhus ka varade kasutamise seisukohalt. juht tõi esitatud ettepanekus välja vastuolu, et kuigi kavandatava ühendameti nime ja funktsioonide kohta ei ole riigikogu veel otsust teinud, korraldab ministeerium juba konkurssi loodavale ametile juhi leidmiseks. Ettepaneku eelnõu lugemine katkestada tegid ka Merendusnõukoda ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing.
Laevad on endiselt lipu alla toomata
«Tunnustame riigikogu, valitsuse ja suurt panust meie merenduse arendamisse ning ponnistustele, et kaubalaevad tuleksid tagasi Eesti lipu alla. Kahjuks ei ole ametite ühendamisel tegemist sisulise reformiga, vaid lihtkujulise füüsilise liitmisega riigireformi egiidi all, mis jääb merendussektorile arusaamatuks,» põhjendas Kõuts, miks ametite ühendamist ei toetata.
«Merendussektor on sügavas kriisis, mida koroonapandeemia omakorda süvendab. Seetõttu peaks meremajanduse koordineerimine olema riigi poolt võimendatud juba täna, mitte järgmisel aastal,» rõhutas Kõuts, nentides, et ka need tegevused, mis oli lipuprojekti raames plaanis sel aastal teha, on suuresti jäänud paberile. Valitsuse otsuse kohaselt tuli sel aastal tuua Eesti lipu alla 35 laeva, kuid praeguseks on neid ainult kaks. Läbirääkimised käivad veel ühe laeva asjus.
«Kes vastutab, et valitsuse otsus on täitmata?» küsis Kõuts.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas ütles oktoobri alguses Tallinnas toimunud rahvusvahelisel merenduskonverentsil esinedes, et riik on merenduse toetamiseks eriolukorras rakendanud mitmesuguseid meetmeid, muuhulgas vabastades laevad veeteetasust ning pakkudes reederitele tööjõumaksude vähendamiseks riigiabi. Asekantsler kinnitas, et jätkub ka laevade Eesti lipu alla toomise protsess.
Riigikogu liikme Peeter Ernitsa hinnangul pole ministeeriumi pingutused merenduse elavdamiseks aga piisavad ning ametite ühendamisega raisatakse aega ja energiat.
Veeteede amet on optimistlik
Ameti peadirektori kohusetäitja Marek Rauk kinnitas, et amet tegeleb ühinemise ettevalmistamisega ning töötab selle nimel, et uues ühendametis oleks merendusteemade areng sama hea, kui see on siiani olnud eraldi ametis.
«Olenemata sellest, mis nimi on uksel, jätkavad veeteede ameti eksperdid ja spetsialistid oma igapäevast tööd mereohutuse tagamisel. Selles osas olukord praegusega võrreldes ei muutu,» ütles Rauk. Tema sõnul pakub ametite ühendamine võimaluse veeteede ameti teenused kliendikesksemaks muuta ning neid strateegilisemalt juhtida.
