Lõuna-Eesti Postimees: Lõunanaabrid naudivad üha enam automaksuvaba Eestit

18.11.2020Meediakajastus

EBAPOPULAARNE TEEMA. Eesti on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus igasugune automaks puudub ja asi on pandud kalevi alla.

Lätlased võidavad aastas sadu eurosid, kui registreerivad oma auto Eestis, kus ainukesena euroliidu riikidest pole veel kehtestatud mootorsõidukimaksu.
«Näiteks peaksin oma Audi eest maksma 600 eurot aastas,» rääkis Valkas elav Džintars, kes sõidab kodumaal ringi Eesti numbrimärgiga autoga.

Läti automaksu suurus sõltub 2009. aastast esimest korda registreeritud sõiduautode (sh elektriautod) puhul auto süsinikdioksiidi (CO2) heitkogusest kilomeetri kohta, mis on kombineeritud mootori võimsusega. Maks on 12-1056 eurot aastas.
Kui auto CO2 heitkogus pole teada, siis sõltub automaks masina täismassist ja mootori võimsusest (kW ja cm3), maksu suurusjärgud on sarnased.
«Mul on väga palju tuttavaid, kelle masinad on samuti Eestis arvel,» seletas Džintars. «Kui Läti politsei peab auto kinni ja tuleb välja, et oled lätlane ja elad dokumentide järgi Lätis, saad trahvi. Sellepärast kirjutasingi ennast sisse sõbra poole, kes elab Valgas. Politsei ei saa mulle nüüd midagi teha – olen paberite järgi Eesti elanik,» lausus mees, kelle sõnul on ka mitu tema tuttavat end Eestisse elama registreerinud.
Eesti saab Džintarsi sõnul samuti kasu. «Käin tööl Lätis, aga maksud laekuvad elukoha järgi ehk Eestisse.»
Ka asjaajamine, sealhulgas auto registreerimine Valga ARKis on tema sõnul Eestis mugavam. «See tekitab halva tunde, et Läti riik ütleb, et lihtsalt maksa auto eest ja kõik.»

Skeemitamine kogub populaarsust

Maanteeameti Valga esinduse juhtivspetsialist Aivar Tumanov (pildil) lausus, et lätlasi näeb nende juures aina enam. «Iga nädal võtab kaks-kolm lätlast auto arvele. Just kallimaid autosid pannakse Eesti registrisse. Reeglina alla kümne aasta vanused autod. Neil on seal automaks ja luksusautomaks,» rääkis Tumanov, kelle sõnul on lätlased enamjaolt teinud Eestisse firma, mille arvele auto siis pannakse.

Enne 2017. aastat ei hakanud lätlased Eestis «elukoha» leidmise või auto pärast firma tegemisega vaeva nägema. Eestisse (põhiliselt Valga linna) asusid nad end elama registreerima pärast seda, kui Läti hakkas sanktsioneerima kodanikke, kelle auto oli Eestis arvel. Aastal 2016 oli selliseid autoomanikke tuhatkond.
Nimelt peavad lätlased 2017. aastast maksma välismaal registreeritud sõidukit kasutades nn käitamismaksu. See on päevas 10, kuus 250, pooles aastas 600 ja aastas 1000 eurot.

Selle maksu pärast kaevati aga Läti riik Euroopa Kohtusse – maksu peeti diskrimineerivaks. Kohus otsustas, et maks peab Lätis olema kõigile võrdne.
Läti transpordiministeeriumi pressiesindaja Baiba Gulbe ütles, et pärast seda otsust on transpordiministeerium algatanud sõiduki kasutusmaksu maksjatele võrdsuse tagavad seadusemuudatused. «Eeldatavasti kiidetakse need muudatused heaks ja need jõustuvad 1. jaanuaril 2021,» ütles ta.

Gulbe selgitas, et jaanuarist hakkavad Eestis registreeritud autosid juhtivad lätlased maksma sama suurt sõidukimaksu kui lätlased, kes sõidavad Lätis registreeritud autoga.
«Praegu peavad need lätlased, kes sõidavad Eestis registreeritud autoga, maksma suuremat sõidukimaksu M1ja N1-autokategooria puhul,» ütles ta. M1 on kuni 8 + 1 istmega väikebuss, N-kategooria on kuni 3,5-tonnise täismassiga kaubikud.
Valga vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Kuido Merits ütles, et vallal puudub konkreetsem info Läti automaksu ja sellest tuleneva autode registreerimise kohta Eestis.

«Mis puudutab Valka elanike elukoha registreerimist Eestisse, siis enamik elukoha registreeringuid on ikka seotud inimeste Valka tööle asumisega,» ütles ta. «Kui rääkida teistest põhjustest, siis lastetoetused ja toimetulekutoetus, mis on meil ligi kolm korda suuremad, pakuvad teatud gruppidele huvi küll. Kui pere on suur ja lapsi palju, on see nii-öelda kärbsepaber lapsetoetus, kui aga pere väike – üksikema lapsega, isa võib ju majas olla, aga teda Valka ei registreerita -, siis on nii-öelda meepotiks toimetulekutoetuse saamine.»

Automaksu hiljutine kehtestamine Leedus tõi kaasa kohalike suure meelepaha. Maksu valmistati ette mitu aastat, aga sellest hoolimata kogusid leedulased selle vastu üle 50 000 allkirja.
Leedu valitsus surus seaduse siiski läbi ja alates 1. juulist peavad leedulased sõiduki esimest korda registreerimisel või kasutatud auto omaniku vahetusel tasuma automaksu, mis arvutatakse välja CO2 väljalaske järgi ja mis võib ulatuda 13 eurost 540 euroni. Maksu alla lähevad sõidukid, mis emiteerivad rohkem kui 130 grammi CO2 kilomeetri kohta.
Eraldi koefitsient tõstab diiselautode eest tasutavat summat, sest kuigi need emiteerivad vähem CO2, paiskavad diiselautod õhku ohtlikke lämmastikoksiidi ühendeid.

Ka Leedus hoiatavad eksperdid mitmesuguste maksust kõrvalehiilimise viiside eest. Peetakse tõenäoliseks, et paljud vanad autod müüakse küll maha, aga jäetakse uue omaniku nimele registreerimata. Leedu saastava autopargi väljavahetamist oleks ekspertide sõnul aidanud soodustada iga-aastane maks nagu Lätis.

Soomes on automaks veel soolasem kui Lätis ja Leedus. Alates 2001. aastast välja lastud autodel on põhimaks CO2 heite põhjal. Bensiiniautode puhul on tasu suurus kombineeritud CO2 heite ja mootori võimsuse pealt, diiselautodel CO2 heite ja täismassi pealt.

Automaksu kehtestamine Leedus tegi Eestist ja Poolast viimased kaks Euroopa Liidu liikmesriiki, kus ei ole CO2 heitega seotud automaksu. Kui arvestada, et Poolas makstakse auto esimest korda registreerimisel tasu mootori töömahu pealt, on Eesti ainus ühenduse liikmesriik, kus igasugune automaks puudub, selgub Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) andmetest.

Eestis pole enne valimisi maksu oodata

«Praeguses koalitsioonileppes automaksu võimalikku kehtestamist pole ja valitsus pole selle kehtestamist arutanud,» ütles rahandusministeeriumi avalike suhete nõunik Siiri Suutre (pildil). «Kuna valitsus on otsustanud, et uusi makse ei kehtestata, pole lähiajal tõenäoline ka selle teema tõstatamine.»

Suutre sõnul kaaluti Eestis autode keskkonnalõivu kehtestamist viimati aastail 20162017, kui rahandusminister oli Sven Sester (Isamaa). «Eelnõu hakati ette valmistama, aga riigikokku see ei jõudnudki,» ütles Suutre.
Automaksu kehtestamisega jõuti 2017. aasta märtsis niikaugele, et rahandusministeerium teatas avalikkusele, et Eestis kehtestatakse mootorsõidukitele keskkonnalõiv. Valitsus kiitis heaks selle kontseptsiooni: lõiv oleks suunanud tarbijaid eelistama väiksema kütusekulu ja keskkonnamõjuga mootorsõidukeid.

Rahandusministeerium sai ülesande välja töötada vastav eelnõu ja plaan oli, et see jõustuks hiljemalt 1. jaanuaril 2018.
Lõivumäärad oleksid alanud Eestis enimmüüdud uute autode keskkonnasõbralikumate versioonide puhul 150-160 eurost. Täiendavalt nähti ette soodusmäärad elektri- ja hübriidautodele. Vanemate autode puhul olnuks lõiv märksa väiksem. Näiteks vanema kui kümneaastase auto puhul oli mõeldud tasu suuruseks vaid 20 protsenti tavamäärast. Lõivust oleksid pääsenud veoautod, bussid ja traktorid.

Avalikkuse vastuseisu tõttu teatas Jüri Ratase valitsus paari kuu pärast, et majanduskasvu nimel jäetakse keskkonnalõiv siiski kehtestamata.

Automaksu üritati Eestis kehtestada ka 2008. aastal, kui idee käis välja toona Andrus Ansipi valitsuses rahandusministri ametit pidanud Ivari Padar (SDE). Koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Isamaa teatasid aga peagi, et nad ei toeta ettepanekut, ja mõte pandi kalevi alla.