Kasahstanis olid pühapäeval ennetähtaegsed parlamendivalimised, mida rahvusvaheliste valimisvaatlejatena jälgisid kohapeal keskerakondlane Marko Šorin ja Isamaa liige Sven Sester.

«Esimene üllatus oli see, et Kasahstan on ääretult külm koht, siin on pidevalt miinuskraadid, stepp ümberringi – väga tuuline ja külm. Sain siin külma, nii et mul on kerge palavik,» tunnistas Šorin Postimehele.

Üks valimisjaoskond oli Šorini sõnul n-ö maailma äärel, keset steppi, kuhu nad sõitsid 45 minutit mööda loksuvat teed. Seal oli koos tuulekülmaga miinus 16 kraadi.

«Aga üldiselt, kui rääkida nüüd sellest, mis siin toimub ja miks me siin oleme, siis peale eelmise aasta verist jaanuari lubas Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev, et hakkab läbi viima reforme. Ta on osad reformid ka ellu kutsunud, kuid rahvas loodab kiiremat tempot, millele president on vastanud, et tema on järjekindel ning tegutseb omas tempos,» kirjeldas Šorin.

Pühapäeval toimusidki parlamendi alamkoja ja KOVide ennetähtaegsed valimised, mida oli jälgimas üle 300 rahvusvahelise vaatleja, kellest 78 oli OSCE liikmesriikidest, nende seas kaks Eestist, Sven Sester ja Marko Šorin.

Kasahstanis on üle 12 miljoni valija ja üle 10 000 jaoskonna. Šorini sõnul oli prognoositud valimisaktiivsus 54 protsenti, mis piirkonniti kõikis päris palju: pealinnas Astanas oli 42 protsenti, aga Almatõs, mida peetakse opositsiooniliseks piirkonnaks, käis valimas 25,8 protsenti valimisealistest inimestest. «Suhteliselt madal valimisaktiivsus on seotud sellega, et kuigi poliitmaastikul on lõdvendusi tehtud, siis muutusi väga veel ei usuta,» selgitas Šorin.

Kasahstani valimistel osales seitse erakonda, kaks erakonda on ennast erakorralisteks valimisteks registreerinud. «Täisnimekiri on ainult presidendi parteil. Teised ei ole täisnimekirja suutnud välja panna. Nad otseselt ei pea seda ka väga oluliseks, sest muutustesse ei usuta. Kogu valimisprotseduuri peetakse riigi kindla kontrolli all olevaks ja opositisoon, kes on killustunud, enda edusse ei usu,» rääkis Šorin.

Šorini sõnul on küll väikeseid reforme tehtud: varem sai erakonda luua alles siis, kui on olemas 20 000 liiget, kuid nüüd on see 5000. «Aga on kehtestatud mõned kvoodid, näiteks kui palju peab olema naisi, puuetega inimesi ja kui palju peab olema noori. Kohalikud ise on hädas, sest millisesse arvestusse panna näiteks noor puudega naisterahvas. Mõned seadusega kehtestatud normid on inimestele ebaselged,» kirjeldas Šorin.

Palju segadust tekitavaid nõudeid

Segadust tekitas tema sõnul ka see, et valimistel osaleja peab olema Kasahstani kodanik, kes on vähemalt 25-aastane ning on 10 aastat järjest riigis elanud – kuid kuidas seda kümmet aastat täpsemalt arvestatakse, sellest aru ei saada.

Kahte uut erakonda kritiseerib opositsioon teravalt. «On lihtsalt selliseid poliitilisi liikumisi, kes on kümme või kakskümmend korda üritanud ennast registreerida ja neil ei ole see õnnestunud. Seetõttu arvatakse, et need kaks uut erakonda on riigitruud ja ei ole võimelised muudatusi tooma,» rääkis Šorin.

Sestrile ja Šorinile näidati briifingute ajal fotosid, kuidas ühe meediakanali juhi auto süttis põlema. «Oli see juhus või mitte, seda ei öeldud,» lisas Šorin.

Kasahstanile on iseloomulik ka valimiskampaania algus- ning lõpuaeg. Algusaega ei tohi rikkuda ning kui keegi kandidaatidest alustas kampaaniaga enne seda, siis ta ei pääse valimistel kandideerima. «Näiteks postitas üks naine enne õiget aega, et ta toetab ühte kandidaati, ja ta vallandati töölt selle pärast,» lausus Šorin.

Huvitav elu väljaspool pealinna

Sestri ja Šorini valimisvaatlus algas pühapäeva hommikul kell 6.30, kui nad läksid valimisjaoskonda Astana jäähallis. Kell 7 pandi seal kõlarist mängima Kasahstani hümn, kõik tõusid püsti ja laulsid kaasa. Ja siis sai valimispäev alata.

«Ülejäänud valimisjaoskonnad olime me Sveniga valinud nii, et need oleksid pealinnast väljas, külades. Üsna ekstreemsed tingimused. Mitut jaoskonda pidime otsima nii, et küsisime kohalikelt teed. Isegi kui oli aadress antud, siis tänavanimesid ei ole ning meie mõiste järgi on mõnda tänavat raske tänavaks nimetada. Aga selline on päriselu. Tahtsimegi näha, milline on elu väljaspool ultramoodsat pealinna,» rääkis Šorin.

Šorini jaoks oli kõige ekstreemsem jaoskonnakogemus keset steppi. «Sõitsime loksudes ühes suunas 45 minutit mööda teed, mis sulaajal on üks suur porimülgas. Tänu suurele külmale saime sinna üldse ligi. Ja seal on siis endine kolhoosikeskus, kus elab 39 inimest – seitse meest ja ülejäänud naised – ja nad kõik on selle jaoskonna valijad. Ja kui me kohale jõudsime, olid 34 valijat juba ära käinud. Meile öeldi, et selle jaoskonna valimisaktiivsus on alati 100 protsenti,» rääkis eesti poliitik. Kohapeal kuulsid nad sedagi, et viimati käidi seal valimiskampaaniat tegemas 1990. aastatel ning et eestlased on nende jaoskonnas üldse esimesed vaatlejad.

«Lõpuks öeldi nii Svenile kui ka mulle, et üks meist peaks sinna jääma,» muigas Šorin sellest naiste külast rääkides. «Kutsuti tagasi. Linnast väljas, külades on inimesed ääretult sõbralikud. Päris mitmes külas rüüpasime jaoskonna tagaruumides teed ja sõime nende valmistatud pirukat,» lausus Šorin.

Rahutu Kasahstan

Ligikaudu 12 miljonit valijat sai nädalavahetusel anda oma hääle parlamendivalimistel, kus oli valida ka sõltumatute kandidaatide vahel. Parlamendi alamkojas on praegu esindatud vaid president Kassõm-Žomart Tokajevile lojaalsete erakondade liikmed.