Maaleht: Põllumees saab riigieelarvest kriisiabi 4,6 miljonit

07.09.2016Meediakajastus

Sel nädalal arutatakse valitsuse kabinetinõupidamistel 2017. aasta riigieelarvet, mis on planeeritud suuremaks kui 8,9 miljardit eurot. Põllumeestele on lubatud sellest anda 4,6 miljonit eurot kriisiabi.“Kevadel lepiti eelarvestrateegia kokku, aga see ei tähenda, et sügisel kakluseks ei läheks,” ütles Maalehele Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar, tuues esile haigekassa ootamatu üle 30miljonilise puudujäägi, mis nüüd uues eelarves klaarida tuleb. Ka on 2017. aastasse lisandunud Eesti Euroopa Liidu eesistumise kulu, milleks arvestatakse 35–40 mln eurot.

Rahandusministeeriumist selgitati, et riigi eelarvestrateegia (RES 2017–2020) raames kinnitati sel kevadel iga valdkonna eesmärgid ja riigi rahanduse kava. Näiteks 2017. aasta eelarvesse kuuluvad madalapalgaliste tagasimakse, suurte perede toetus ja elatisabifond, mis rakenduvad just uuel aastal. Samuti edeneb vähehaaval Rail Balticu ettevalmistamine.

Rahandusministeerium peaks oma majandusprognoosi avalikustama järgmisel nädalal, 2017. aasta riigieelarve eelnõu saab valmis septembri lõpuks.

Toetused põllumajandusele“Kõige kuumem koht põllumehe jaoks on lisamaksed riigieelarves. Eelarvestrateegias lubati põllumeeste kriisiabiks 4,6 mln eurot, samas on maaeluministeeriumil eri võimalused selle raha kasutamiseks,” rääkis Padar.

“Maaeluministeerium on üleminekutoetuste maksmist viimastel aastatel järjekindlalt taotlenud, kuid eelarveliste vahendite vähesuse tõttu pole seda tehtud,” tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. Ka minister kinnitas, et eelarvesse on planeeritud 4,6 mln eurot toetusraha raskustes põllumajandussektorile. Lisaks muutub 2017. aastast otsetoetuste maksmine selliselt, et üle 90% piimakarjadest hakkavad saama suuremat toetust lehma kohta.

“Tuleva aasta eelarvesse on planeeritud maaelu-, põllumajandus- ja kalandustoetusi koos ELi rahaga kokku 333,7 miljonit eurot, mullu oli see 307,8 miljonit eurot. Seega kasvab toetustele kuluv raha 8,4%,” selgitas Kruuse. Ta lisas, et uues eelarves on kavas ka näiteks maaeluministeeriumi ja selle allasutuste majandamiskulude 3% vähendus, välja arvatud muuseumide majandamiskulud.

Uuest eelarvest lubatakse Eesti toidule uute turgude leidmiseks 200 000 eurot. Lisaks ELi toetustele suurendatakse riigipoolset osa koolipiima ja -puuvilja ning -köögivilja toetuseks 100 000 euro võrra. Välja on toodud ka biomajanduse edendamine, uue mesindusprogrammi raken­damine.

Tartumaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Sõrra tõi aga esile, et pakutav kriisiabi 4,6 mln eurot on siiski naeruväärselt vähe.

“Mõelge, milline kriis on piima- ja sealihatootmises, ka teraviljasaagid võivad tänavu jääda kolmandiku võrra väiksemaks. Läti ja Leedu suudavad täies mahus top-up’i maksta, aga meie ei suuda,” kritiseeris Jaan Sõrra.

Suurem palk ja maksuvaba tuluPalgafondi kasv nähakse järgmise aasta eelarves ette õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning politseinikele, päästjatele ja tolliametnikele. Maksuvaba tulu tõuseb 170 eurolt 205 eurole kuus ja sotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendini.

Madalapalgalised, kelle aastatulu jääb 2016. aastal alla 7818 euro ja kes on eelmisel aastal töötanud täistööajaga vähemalt kuus kuud, saavad läbi maksu- ja tolliameti taotleda palga tagasimakset. Madalapalgaliste maksutagastusele on arvestatud umbes 38 mln eurot.

Lastega peredele antakse lisa ka järgmisel aastal. Alates 1. juulist 2017 saavad kolme kuni kuut last kasvatavad pered täiendava toetusena juurde 200 eurot kuus. Seitsme või enama lapsega pered saavad juurde 370 eurot kuus. Riigieelarvest on selleks ette nähtud 17,3 mln eurot. Laste huvitegevust plaanitakse toetada kuue miljoniga. Käivitub elatisabifond, mis garanteerib üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha. Selleks on ette nähtud 7,2 mln eurot.

 

KOMMENTAAR

SVEN SESTER

rahandusminister

Toetame üha rohkem

Tuleval aastal toetame maaelu ja põllumajanduse arendamist kaks korda suuremas mahus, välisvahenditele lisandub siseriiklikest 10 miljonit eurot. Sellest 4,6 mln on kriisiabi piima- ja sea-kasvatussektorile, 1,8 mln eurot on toetused põllu- ja maamajanduse infosüsteemidele ning 3,8 mln on maaelu arengu ja kalanduse toetused ning koolipiima toetus.

Kavatseme 2017. aastal jagada põllumajanduse, merenduse ja kalanduse sektorite arengutoetusteks kokku 340 miljonit eurot, millest siseriiklik panus on 40 miljonit eurot. Nendele maaeluministeeriumi valitsemisala kaudu jagatavatele toetustele pakuvad lisa maaelu arengut toetavate projektide rahastamine regionaalarengu meetmete kaudu ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu eraldatavad toetused.