Maaleht: Riigieelarve tasakaal ei pruugi jääda uue valitsuse eesmärgiks (Ivar Soopan)

09.11.2016Meediakajastus

Võimaliku tulevase valitsuse kolm osapoolt on koalitsioonilepingu tonaalsust kommen­teerides ettevaatlikud. Veel vastu võtmata riigieelarve saab aga tõenäoliselt senisest vasakpoolsema ilme.

Kõige jutukam oli Riigikogus veel vastu võtmata riigieelarve muutmisest ning tulevase valitsuse vaadetest rääkides Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja erakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid.

Riigieelarve pole veel Riigi­kogus vastu võetud ja uue valitsuse moodustamisel tekib Keskerakonnal võimalus eelarve rõhuasetusi muuta. Seda Keskerakond kavatsebki teha.

Riigieelarve tasakaal vähetähtis

“Eelarve tuleb kindlasti uue koalitsiooni nägu,” ütles Kari­laid. “Kõigi meie koalitsioonipartnerite nägu.”

Ta lisas, et riigieelarve arutellu kaasatakse ka Vabaerakond ja EKRE. “Kuidas see kõik lõpuks välja paistab, on aja küsimus.”

Sotsiaalmaksu langetamine ühe protsendi võrra on olnud senise koalitsioonilepingu üks punkte, mille vajalikkuse üle on vaieldud. Tõenäoliselt seda punkti uue valitsuse kokkuleppest ei leia.

“See on teema jah,” sõnas Jaanus Karilaid. “Haigekassa miinusest on palju räägitud ja seda poleks tohtinud lubada. Pikad ravijärjekorrad, haigekassa puudujääk – ka sellele probleemile tuleb pakkuda ravi.”

Karilaid ei pidanud mõistlikuks, et eelarvet tuleks ilmtingimata hoida jõuga sellises tasakaalus, nagu see praegu on kavandatud.

“Ka see on dogma, mille üle peame arutama ja selle küsimuse lauale panema. Ilma investeeringuteta majandust käima ei saa,” lausus ta, tuues eeskujuks Lääne-Euroopa riigid, kus eelarvetasakaalust nii jõuliselt kinni ei peeta.

Kas see tähendaks ka seda, et riik peaks rohkem laenama?

“Jah,” sõnas Karilaid. “Riigi­laenu suurem võtmine on mõistlik. Kõige tähtsam on kokku leppida, mille jaoks seda võetakse, et investeering oleks otstarbekas. Ka siin on meil konstruktiivsed vaidlused ees.”

Peaminister Taavi Rõivas ütles esmaspäeval, et valitsuskriisi esilekutsumine on praeguses julgeolekuolukorras vastutustundetu. Karilaid märkis seda kommenteerides, et Reformierakond on julgeolekuohule viidates püüdnud iseennast võimul hoida ja võimu kinnistada. Tema sõnul on julgeolekuohust rääkimine Reformierakonna loosung. “Nad on läbi nähtud!” ütles ta.

Hakkavad haldusreformi “sisustama”

Jaanus Karilaiu sõnul ei saa veel välja öelda selgeid meetmeid, mida Keskerakond haldusreformi teemal kavatseb ette võtta. “See oleks lugupidamatuse näitamine valitsuskoalitsiooni partnerite suhtes,” põhjendas ta, miks ei soovi praegu muudatusplaane täpsustada. “Alustame partneritega konsultatsioone selle üle, kuhu asi on toppama jäänud. Haldusreformil sisu väga taga pole olnud, hakkame koos seda sisustama.”

Karilaid märkis, et reformi parendamisel on kümneid võimalusi, aga põhiline on kokkulepe. “Läbirääkimised alles algavad ja loomulikult on see reform teema. Regionaalpoliitika on üldse teema. Majanduse käimatõmbamine on teema, tervishoiu parem rahastamine samuti. Praegu oleme Baltikumi punane latern,” nentis ta ja lisas, et Lätist ja Leedust majandusarengus möödumine on valitsuse üks ülesandeid.

Sotsid ja IRL haldusreformist ei tagane

Riigikogu 15-liikmelise sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütles, et praegu pole võimalik välja öelda neid punkte, mida sotsid sooviksid kehtivas koalitsioonilepingus muuta.

“Soovid soovideks. Me pole asunud veel läbirääkimistele. Me kindlasti tuleme soovidega välja, kui oleme mingi positsiooni lukku pannud,” lausus ta.

Anvelti sõnul on üks asi kindel – haldusreformiga mingit tagasipööret ei tule. Ta märkis, et omavalitsused teevad ühinemisel tublit tööd ja nende tulevik peab ses osas olema kindel.

Anvelt toonitas samas, et sotsid ootavad “väga tõsiselt” Riigikohtu lahendit, et vajadusel olla valmis haldusreformi sisu korrigeerima vastavalt Riigikohtu ettekirjutustele.

“Selles osas tahame olla punktuaalsed seadusega, et ei kitsendataks kohalike omavalitsuste õigusi. Suhtume sellesse väga tõsiselt,” ütles ta.

Ka Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse ning volikogu liige, Rõivase valitsuse rahandusminister Sven Sester ütles, et haldusreform peab kindlasti jätkuma.

“Haldusreform on IRLi jaoks läbi aja olnud üheks kõrgemaks poliitiliseks prioriteediks. Kõige olulisem lahtine küsimus on see, kuidas kujundada omavalitsustel töökohtade loomise ja parema ettevõtluskeskonna eest premeeriv tulumudel, mis tagab kvaliteetsete avalike teenuste pakkumiseks ühtlasemad võimalused üle Eesti,” lausus Sester.

Küsimusele, kas riigieelarve peab olema enam-vähem tasakaalus või on see uues olukorras ja koalitsioonis asjata pingutamine, vastas rahandusminister: “Jah, riigieelarve peab olema struktuurses tasakaalus. See tähendab, et aegadel, kui riigi majanduskasv on allpool potentsiaali, võib majandust stimuleerida ka läbi eelarvepoliitika, suunates täiendavat raha majandusse näiteks läbi lisainvesteeringute.”

 

Jaanus Karilaid: taasriigistamise tont on nüüd küll liialdus

Aktsiaseltsi Äripäev peadirektor Igor Rõtov avaldas enda Facebooki-lehel punktid, mis võivad olla Jüri Ratase valitsuse programmis. Rõtovi sõnul tugines ta avalikele allikatele.

See erineb radikaalselt praegu veel ametis oleva valitsuse poliitikast, aga võimalus, et uus valitsus nii palju vasakpoolsusse kaldub, on pigem väike.

Maaleht saatis Jaanus Karilaiule Rõtovi loetelu ja palus kommentaari. Karilaiu vastus oli lühike: “Läbirääkimised alles algavad. Taasriigistamise tont on nüüd küll liialdus.”

 

IGOR RÕTOVI LOETELU

■ Astmeline tulumaks 33% rohkem kui 2000euroselt teenistuselt.

■ Ettevõtte tulumaks 12%.

■ Riigi aktiivne osalemine majanduses. Taasriigistamised.

■ Valitsemiskulude suurendamine.

■ Riiklike kortermajade ehitamine.

■ Ettevõtete Eesti riigilaevad ja Eesti riigiraudtee loomine.

■ Alkoholireklaami täielik keelustamine.

■ Meediaomandi seadus, mis ei luba ühel omanikul omada rohkem kui kolmandikku üleriiklikust ja kohalikust ajaleheturust ning rohkem kui kolmandikku ühest telejaamast.