Maaleht: Sven Sester: RMK rajad jäävad avatuks ja tasuta kasutamiseks (Ivar Soopan )

21.10.2015Meediakajastus

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) äriühinguks muutmise üksikasjad on endiselt selgusetud, kuid rahandusminister Sven Sester kordas lubadust, et RMK matkarajad jäävad tasuta kasutamiseks.

Kaks nädalat tagasi tuli Sven Sester välja ettepanekuga kaaluda RMK muutmist riigi osalusega äriühinguks.

“Eelkõige on põhjus RMK valitsemise ja juhtimise muutmises sarnaseks teiste riigi olulisi ressursse valdavate üksustega, mis tegutsevad äriühingu vormis,” märkis Sester. “RMK tegutseb kogu riigis ainsa riigitulundusasutusena. Läbipaistvuse, õigusselguse ja võrreldavuse huvides oleks otstarbekam aktsiaseltsi vorm.”

Tasuta matkamiseks mõeldud loodusradade ja telkimisplatside tasuliseks muutumist eitas Sester ka ideed avalikustades. “Sarnaselt sellega, kuidas mitmed suured äriühingud peavad üleval ja pakuvad kõigile tasuta kasutamiseks terviseradasid, saab ka RMK äriühingu vormis avalikkusele pakkuda täpselt sama mida praegugi.”

RMK on riigitulundusasutus, seda tegevusvormi ei kasuta enam ükski Eesti riigi osalusega asutus või ettevõte. Riigi osalusega äriühinguks muutudes peaks mõningal määral muutuma ettevõtte tegevus, struktuur, kasumiootus jms kriteeriumid.

Maaleht saatis Sven Sesterile ja keskkonnaminister Marko Pomerantsile hulga küsimusi, et saada RMK reformist selgemat ülevaadet. Ministrite vastused senisest suuremat selgust ei toonud. Järgnevalt Maalehe küsimused ja ministrite vastused.

Maalehe küsimused:

– Mis on need olulised argumendid, mis muudavad riigi osalusega äriühingu riigitulundusasutusest paremaks?

– Miks tuli ettepanek rahandusministeeriumilt, aga mitte keskkonnaministeeriumilt? Viitab see sellele, et ettevõtmisega soovite eelkõige vähendada riigi kulutusi, aga mitte sisuliselt muuta RMK tegevust?

– Palun selgitage, kuidas riigi kulutused vähenevad, kui RMKst saab äriühing? Mis kulud kaovad?

– RMKs on praegu 731 töötajat (neist töölisi 271, tööjuhte 247, spetsialiste 166 ja juhte 47). Kas äriühinguks muutudes tähendab see koondamisi, et ettevõttel oleks väiksem tööjõukulu?

– Olete öelnud, et matkaradade, lõkke- ja telkimisplatside kasutamine ei muutu tasuliseks, ent kuidas saab äriühingul olla mõttekas neid hooldada, remontida ja arendada (ilma sellelt raha teenimata), kui äriühing on oma olemuselt kasumi teenimisele orienteeritud?

– Kui RMKst saab riigi osalusega äriühing, kas see võib kaasa tuua organisatsiooni tükeldamise, mõne osa eraldamise ning erastamise? (Näiteks puidutöötlemine poleks enam äriühinguna tegutseva RMK ülesanne ja see osa tööst tellitaks sisse erasektorist.)

– RMK üks oluline valdkond on metsakasvatustöö – metsa istutamine ja uuendusraie. Need on kulukad tegevused. Kas saate kinnitada, et äriühinguna suudab RMK jätkata neid tegevusi piisavalt, et Eestis ei raiutaks rohkem kui istutatakse/uuendatakse?

– Kui RMK muutub riigi osalusega äriühinguks, millised RMK õigused ja/või kohustused kaovad?

Sven Sesteri vastus:

Rahandusministeerium toetab igati RMK tegevust looduse propageerimisel ja loodusturismi võimaluste pakkumisel metsasõpradele ega plaani metsaradasid sulgeda või tasuliseks muuta. Sellist võimalust isegi ei kaaluta. Kindlasti tuleb nende tegevustega jätkata ning võimalik äriühingu tegevusvorm siin takistuseks pole.

Rahandusministeerium palus keskkonnaministeeriumil analüüsida RMK tegevusvormi ümberkujundamise põhjendatust ja mudelit. Selle pinnalt saab teha edasisi otsuseid, sh milliseid funktsioone RMK peaks jätkuvalt täitma, milliseid tegevusi võiks mõni muu riigiüksus täita, ja seejärel otsustada, kas praegune erandlik juriidiline vorm – riigitulundusasutus – on põhjendatud või tuleks mõelda muudele juriidilistele vormidele.

RMK tegutseb ka praegu sisuliselt äriühinguna ja rahandusministeeriumi ettepanek keskkonnaministeeriumile kaaluda RMK muutmist äriühinguks oli ajendatud soovist korrastada ettevõtte tegutsemise juriidiline vorm teiste riigi äriühingutega sarnaseks. Seega pööratakse analüüsis tähelepanu kõikidele RMK tegevustele.

Riigil on käsil riigivalitsemise uuendamise reform. Selle raames vaadatakse üle, kas funktsioonid, ülesanded ja tegevused on õigetes riigi üksustes, sh äriühingutes jne ning et eri üksuste tegevustes ei oleks dubleerimist ja neid korraldatakse läbipaistvalt.

Riik peab oma vara ja ressurssi maksimaalselt väärtustama. Riigi vara on meie kõigi ühine ehk maksumaksja raha. RMK tegevused on laialdased – metsahaldus, metsamajandus, puiduturustus, loodushoid ja puhkemajandus, taimla- ja seemnemajandus. Samas on RMK põhitegevus äriline metsamajandustegevus, seetõttu on mõistlik seda teha kõige adekvaatsemas vormis.

Praegused RMK avalikud teenused on aidanud inimestel loodust paremini tundma õppida ning teinud mugavamaks metsas viibimise ja looduse nautimise. Seda tuleb kindlasti jätkata.

Marko Pomerantsi vastus:

Meie sisendit oodatakse 2016. aasta esimeses kvartalis ning analüüsimisega hakkame alles pihta.

Praegu RMK avalikes huvides pakutavad teenused on olulised. Alustada võiks Põlula kalakasvandusest, mis on ainus kalavarude taastamisega tegelev asutus Eestis.

Looduses liikumise võimaluste tagamine ja loodushariduse pakkumine on samuti tähtis funktsioon, kus tasulised saavad olla vaid osa teenustest, nii nagu seda on Elistvere loomapargi külastamine.

Kuna 18% Eesti riigimetsast on rangete looduskaitseliste piirangutega, siis on olulised ka looduskaitsetööd liigikaitseks ja koosluste hooldamiseks, samuti metsandusteaduse toetamine.

Rahandusminister Sesteri ettepaneku arutelu alustan metsandusnõukogus, kus on esindatud asjasse puutuvad osapooled. Lõpliku otsuse langetab Riigikogu.

KOMMENTAAR

Mis saab, kui äriühing läheb pankrotti?

RMK loomisel peeti tähtsaks, et mets on kogu Eesti rahva oma, ja tuleb välistada võimalus, et see satuks võõra kätte. Just seetõttu loodi 20 aastat tagasi meie metsade hoidmise ja majandamise tarbeks riigi ainuke tulundusasutus.

Kui muuta RMK riigile kuuluvaks äriühinguks, kasvab surve metsa müümiseks. Ka Eesti Post on põhjendanud mõne regionaalpoliitiliselt olulise maapostkontori sulgemist sellega, et asi ei tasu ära. Kuidas aga mõõta rahas matkaradade tasuvust?

Mis saab aga juhul, kui see äriühing läheb pankrotti. Kas siis müüakse riigimets lihtsalt pankrotivarana maha? Ja ajaloost õppides – ei pruugi minna kaua aega, kui järgmine minister tõstatab juba uue äriettevõtte erastamise kasulikkuse.

Riigikontroll näitas juba aastal 2010, et üks võimalus on luua praeguse tulundusasutuse asemel kaks asutust – üks metsa majandamiseks ja teine metsa kaitseks ning haldamiseks. Ka sel juhul jääb vastuseta küsimus, kuidas see aitab kaasa efektiivsemale ja arusaadavamale riigijuhtimisele.

RAINER VAKRA
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees