Maaleht: Uus valitsus lubab aidata nõrgemaid (Argo Ideon)

23.11.2016Meediakajastus

“Eesti elanike arvu taas tõusule viimiseks soovime tõsta kõigi inimeste heaolu, pikendada tervelt elatud aastaid ning kutsuda kõiki Eestist lahkunud inimesi kodumaale naasma,” kuulutas neljapäeval esimest täistööpäeva peaministrina alustav Jüri Ratas parlamendis.

Uue valitsuse tähelepanu Eesti rahvaarvule on nii kõikehõlmav, et Ratase sõnul “iga seaduseelnõu ja programmiline dokument peab panustama rahvastikukriisi lahendamisse ja väljarände pidurdamisse”.

IRLi, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide võimuliidu koalitsioonilepe osutub tutvumisel samas suhteliselt lühikeseks, 15-leheküljeliseks dokumendiks.

Maksuvaba tulu tõuseb

Osa uue valitsuse samme on seal konkreetsemalt välja öeldud. Paljusid kajastatud teemasid paber aga sisuliselt vaid loetleb või mainib põgusalt. Mida nende puhul reaalselt tegema hakatakse, selgub töö käigus, ning vähem kui kahe nädalaga koostatud dokumendist olekski rohkemat keeruline oodata.

Kõige suurem ja tuntavam muutus tavakodaniku seisukohalt on uus üksikisiku tulude maksustamise süsteem.

See on avaldatud leppes sõnastatud nii, et kuni keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu tõuseb 500 euroni kuus, keskmisest palgast rohkem teenivate inimeste maksuvaba tulu hakkab sujuvalt kahanema sissetuleku kasvades ning maksuvaba tulu kaob 2100 eurost suurema sissetuleku puhul.

Reform 2018. aastal

Uue valitsusliidu poolt võimukõneluste käigus avaldatud materjalide kohaselt saab selleks piiriks, kus maksuvaba tulu kärpima hakatakse, juba 1200eurone brutosissetulek.

Et lepingus seda numbriliselt ei mainita, jätab võimaluse teisteks tõlgendusteks või ka tulevikus selle piiri muutmiseks. See võib juhtuda alles mõne järgmise valitsuse ajal – arvestades, et reform saab nagunii hakata toimima alles 2018. aastast ning Riigikogu uued valimised on juba kevadel 2019.

Tegu on ka uue valitsusliidu kõige kulukama maksupoliitilise sammuga, mille kulu riigieelarvele esialgse arvutuse järgi on 2018. aastal 139 miljonit eurot, ning järgnevatel aastatel see veidi langeks.

N-ö kõrgepalgalistelt maksimaalselt enam võetavad 38 eurot kuus katavad väikesepalgalistele tehtavast soodustusest vaid väikese osa. Kui oleks tahetud teha lihtsalt ümberjagamist, mille tulemus eelarve seisukohalt jääb nulli, sel juhul tulnuks alustada maksuvaba miinimumi äravõtmist juba hoopis madalama sissetuleku puhul. Sellisel juhul aga mõjutaks ümberjagamine positiivselt väheseid.

Tulumaksumäär ise aga jääb samaks, 20% juurde, ning see annab ka võimaluse öelda, et “klassikalist” astmelist tulumaksu ei ole tehtud. Praxise vanemanalüütik Alari Paulus on jõudnud uut süsteemi nimetada “sega-astmetega tulumaksuks”, aga läinud nädala kolmapäevases ETV “Foorumis” kasutas saatejuht Andres Kuusk ka näiteks eufemismi “diversifitseeritud tulumudel”.

Tuludeklaratsioonide esitamisel 2018. aastast ei saa enam abikaasad teha ühiseid deklaratsioone, kuid laste eest olevad maksuvabastused säilivad.

Eelarvetasakaalu ei püüta igal aastalUus valitsus lubab koalitsioonilepingus riigieelarve tasakaalu põhimõtet järgida. Siin tuleb aga tähele panna, et seda kavatsetakse teha “keskmisena”.

Seega, igal konkreetsel aastal ei pea eelarve tasakaalus olema.

Leppes on toodud ka piir, et defitsiit võib ulatuda 0,5%ni SKTst aastas. Seda struktuurselt, ühekordsed mõjud eelarvele tuleb sellest arvestusest välja jätta. Niisuguste mõjude hulka võiks kuuluda näiteks mõne riigiettevõtte osaluste müük või börsileviimise tulu – konkreetselt on nimetatud ASi Tallinna Sadam kuni 30% osalust ja Eesti Energia taastuvenergiafirmat Enefit Taastuvenergia kuni 49% osalust.

Koalitsioon lubab mitte müüa riigifirmasid, mille osaluse võõrandamine võiks tähendada julgeolekuriski. Sellistest on varem (kuid mitte konkreetselt lepingus) nimetatud elektri ja gaasi võrguettevõtet Elering.

Riigi poolt laenuvõtmise tabu kaotamisest oli võimukõneluste jooksul palju juttu, kuid lepe ise on selles osas vähekonkreetne, seadmata näiteks mingeid piire laenatavale summale. See, et laenata võib olulise infrastruktuuri arenduseks, aga mitte jooksevkuludeks, on dokumendis siiski ära mainitud.

Üks konkreetne projekt on võimulepingus selgelt välja öeldud. See kõlab nii: “Ehitame koostöös Tallinna linnaga välja rahvusvahelise turismi- ja konverentsikeskuse Tallinna Linnahallist.”

Arhitektuuriliselt väärtuslik, kuid lagunev linnahall on olnud Tallinna munitsipaalvõimu aastatepikkuseks painajaks, ning Edgar Savisaare juhitud linnavalitsus rääkis pikka aega sellele välisinvestori leidmisest. Nüüd kui Keskerakond pääseb valitsusse, saab erakond ka selle probleemi enne 2017. aasta kohalikke valimisi juba riigi toega laualt maha tõstetud.

Muudest investeeringutest on nimetatud interneti lairibavõrku ja omavalitsuste elamufondi. Maanteede või raudteede uuendamise kohta aga võimulepingust midagi teada ei saa, vaid avaldatud tekst ütleb lihtsalt: “Teostame suuremahulisi taristu investeeringuid.”

Nullkodakondsust ei tuleEesti kodakondsuse andmise aluspõhimõtteid Keskerakonna esimehe Jüri Ratase juhtimisel tegevust alustav võimuliit muutma ei hakka.

Muud oleks IRLi osalusel sündiva valitsuse puhul ka võimatu ette kujutada, nimetatud küsimus on tolle erakonna jaoks olnud aastaid üheks “punaseks jooneks”.

See tähendab, et kui n-ö halli passi omanikud tahavad saada Eesti kodakondsust, tuleb neil ka uue valitsuse võimuajal läbida naturalisatsioon. Siiski lubatakse kodakondsust senisest veel lihtsamalt, avalduse esitamise põhjal, Eestis sündinud lastele.

Eesti keele õppimist lubab võimuliit soodustada juba alates lasteaiast, Narvas ja Tallinnas peavad tööle hakkama eesti keele majad, mis pakuvad tasuta kursusi. Täiesti uus soodustus on, et kes tahab taotleda Eesti kodakondsust, võib minna selleks tasuta eesti keele kursustele ja saada keeleõppimise ajaks puhkust, mille tasustab riik.

Üks leppe punkt lubab teatud mitmekeelsetes gümnaasiumides pilootprogrammina “pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust” aineõppel, koos süvendatud eesti keele õppega. See annab võimaluse leevendada reegleid, mis käivad eesti keeles antavate ainetundide mahu kohta, juhul kui õpilased eesti keele korralikult selgeks saavad.

Tähelepanuväärne punkt ütleb: “Jätkame Eesti riigi senist rändepoliitikat. Me ei toeta kohustuslikku kvoodisüsteemi varjupaigataotlejate ümberasustamisel ja -paigutamisel.”

Tegu on suure ja põhimõttelise vaidlusobjektiga kogu Euroopa Liidus, ning Eesti on lubanud oma osa põgenikepaigutamise solidaarsusest teatud mööndustega ära teha.

Ilmselge kummardusena IRLi suunas kõlab koalitsioonilepingu punkt Tallinnasse rahvusvahelise kommunismikuritegude [uurimise] keskuse ja Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali rajamise kohta.

Kes kaotavad?

■    Alates 2100 eurost rohkem teeniv inimene saab alates 2018. aastast kuus umbes 38 eurot vähem kätte, võrreldes kehtiva plaaniga.

■    Abikaasad ei saa esitada ühist tuludeklaratsiooni.

■    Kehtestatakse suhkrujookide maks.

■    Täiendavalt tõuseb veini-, siidri- ja õlleaktsiis.

■    Eluasemelaenu intresside mahaarvamise ülempiir langeb 300 eurole.

■    Hoiuseintressi maksuvabastus kaob.

■    Tõstetakse gaasiaktsiisi.

■    Mootorsõidukitele kehtestatakse registreerimistasu.

■    Kehtestatakse pangalõiv.

■    Piiratakse kasumi maksuvaba väljaviimist Eestist.

■    Finantsasutused maksustatakse.

■    Sotsiaalmaksu määra ei langetata, see säilib 33%-l.

■    Trahvimäärad muutuvad sõltuvaks sissetulekutest – kes rohkem teenib, maksab rohkem trahvi.

Kes võidavad?

■    Üldine maksuvaba tulu tõuseb 500 euroni kuus.

■    Kuni 1200 eurot teeniv inimene saab alates 2018. aastast 62 eurot kuus rohkem kätte, võrreldes kehtiva plaaniga.

■    Õpetajate keskmine palk tõuseb 120%ni Eesti keskmisest palgast.

■    Tõuseb ka lasteaiaõpetajate ja kultuuritöötajate palk.

■    Koolitoidutoetus suureneb 1 euroni.

■    Taastatakse matusetoetus – 250 eurot.

■    Erakoolid saavad lisaraha.

■    Lapserikkad pered hakkavad saama 300 eurot toetust kuus.

■    Kohalike omavalitsuste tulubaas suureneb.

■    Maakondlik ühistransport saab lisaraha.

■    Maagümnaasiumid saavad lisaraha.

■    Taastatakse riiklik üleminekutoetus (top-up) ja täismahus kriisiabi põllumeestele.

■    Kolme aasta jooksul investeeritakse 315 mln eurot infrastruktuuri, elamumajandusse

ja kaitsevõime suurendamisse.

■    Alustavatele ettevõtetele tulevad maksuerisused.

■    Tööjõu maksukoormust langetatakse.

■    Diisliaktsiisi tõus jääb 2018. aastal ära.

■    Majutusasutuste käibemaksutõusu ei tule.

■    Ettevõtete tulumaksumäär väheneb stabiilsete dividendimaksete korral 20% pealt 14%-le.

■    Firmaautode erisoodustussüsteem lihtsustub.

■    Piirkonnapolitseinike arv suureneb.

■    Päästjad ja demineerijad saavad lisaraha varustuse soetamiseks.

■    Vabatahtlikud päästekomandod saavad täiendavat toetust.

■    Looduskaitseliste maade väljaostmist kiirendatakse.

Õpetajatele palka juurde, õllesõpradelt raha vähemaks

Uus valitsusliit kavandab jätta madalapalgalistele rohkem raha kätte, seevastu tõuseb veelgi veini-, siidri- ja õlleaktsiis, maks kehtestatakse ka suhkrujookidele ja autodele.

Madalapalgaliste sissetulek suureneb

86% töölkäijatest teenib kuni 1758 eurot kuus. Seega võidab uue valitsuse tulumaksuvabastuse reformist üle poole miljoni töötava inimese.

Auto esmane ostmine maksustatakse

Ülejärgmisest aastast tuleb uue või välismaalt toodud pruugitud auto registreerimisel maksta mootori iga kilovati eest tasu.

Maksu hakatakse kasseerima ühekordselt. Teise ringi ehk juba korra Eestis arvel olnud autosid ei maksustata. Kõige suuremat kümnist tahab uus võimuliit võtta võimsamate mootoritega sõidukite ostjatelt.

Esialgse kava järgi tuleks sõiduki mootori iga kilovati eest maksta registreerimisel 2,50 eurot. Alates 130 kilovatist kasvab see tasu 7,50 eurole. Kui aga mootori võimsus küünib juba 200 kilovatini, tõuseb sealtmaalt kümnis 17,50 euroni iga võimsusühiku kohta.

Selle põhjal maksab Eesti ühe populaarsema pereauto, 1,4-liitrise mootoriga Škoda Octavia esmane registreerimine 275 eurot ja ettevõtjate hulgas enim hinnatud viieliitrise jõuallikaga S-klassi Mercedese arvelevõtmine 3213 eurot. Kui suurem osa Euroopa riike maksustab autosid selle järgi, kui palju need saastavad keskkonda ehk süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguse põhiselt, siis uue võimuliidu väljakäidud kava paneb ühte patta elektriautod, hübriidsõidukid ja bensiinimootoriga sportautod ning maasturid. Seega tuleb nullsaastega Tesla elektriauto ostmisel tasuda Eestis maksu 2775 eurot.

Autode müügi ja teenindusettevõtete liidu esindajate hinnangul muudab just selline lähenemine Eesti maksuplaani tagurlikuks ning nad soovitavad võtta arvesse ka keskkonnategureid.

Teisipäeval andis sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski Ärilehes siiski lootust, et kui vastavat eelnõu hakatakse välja töötama, tulevad kõne alla ka erandid näiteks elektriautodele.

Automüüjate hinnangul kaasneb sellise maksuga autopargi vananemine. Eesti keskmine autopargi vanus on 14 aastat, samas kui Euroopa keskmine on 10 aastat. Senine kogemus Ida-Euroopa riikides näitab, et automaksu kehtestamisega väheneb uute sõidukite müük.

Koalitsioon loodab 2018. aastal teenida autode esmase registreerimismaksuga eelarvesse 14 miljonit eurot.

Raivo Murde

Populaarsete autode tulevane maksukoorem

Mudel
Võimsus
Esmaregistreerimise tasu
Škoda Octavia 1,4 TSi
110 kW
275 eurot
VW Passat 2,0 TDI
110 kW
275 eurot
Honda CR-V 2,0 L i-VTEC
114 kW
285 eurot
Subaru Outback 2,5i
129 kW
322,5 eurot
BMW X5 30d
190 kW
775 eurot
Lexus RX 450h
193 kW
797,5 eurot
Audi A6 3.0 TDI quattro
235 kW
1372,5 eurot
Tesla Model S
310 kW
2775 eurot
Mercedes-Benz S 500 4Matic
335 kW
3212,5 eurot

Allikas: Maaleht

Suhkrumaks võib limonaadi kaks korda kallimaks muuta

Valitsus plaanib alates 2018. aastast kehtestada magustatud jookidele maksu, mis tooks riigi kukrusse 24 miljonit eurot aastas, tõsta koolitoiduks eraldatud summa ühe euroni õpilase kohta päevas ning kavandab toetusi väikeste maagümnaasiumide eluspüsimiseks, kuid Alatskivi keskkooli jaoks on see hiljaks jäänud.Suhkrumaks võib limonaadi kaks korda kallimaks muuta

Valitsus plaanib alates 2018. aastast kehtestada magustatud jookidele maksu, mis tooks riigi kukrusse 24 miljonit eurot aastas.

Mis toodetele ja kui suur maks peale pannakse, seda veel ei tea. Rahandusministeerium teatas vaid, et suhkru või kunstmagusainega magustatud jookide maksu eesmärk on tarbimist hinnatõusu kaudu vähendada. Täpsed ettepanekud töötatakse välja eelnõu ettevalmistamise käigus.

Põhimure, millele sellest maksust rääkides viidatakse, on see, et iga teine Eesti täiskasvanu ning iga kolmas laps on ülekaaluline või rasvunud.

Tervise Arengu Instituudis vastvalminud rahvastiku terviseuuringust selgub, et eestimaalased söövad keskmiselt 12 ühikut magusat päevas, lapsed isegi rohkem, kuigi WHO soovitab süüa vaid 4–6 ühikut. Üks ühik maiustusi on näiteks 100 g karastusjooki või 1 komm. Peaaegu pool magusast süüakse ära kookide ja saiakestena, kuni veerand suhkru, šokolaadi või kommidena, viiendik magusate piimatoodetena ja vaid 6% karastusjookidena.

“Kui hakkame magusaprobleemi lahendama karastusjookidest ja selle tulemusel väheneb nende tarbimine 20 protsenti, väheneb magusasöömine 12 ühiku pealt vaid 11,9 peale,” arvestas A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop.

Suhkrumaksu suurust pole veel avalikustatud, kuid Noop arvutas, et karastusjookide ja maitsestatud vee turg on Eestis umbes 60 miljonit liitrit aastas. Kui magusamaksuga loodetakse koguda 24 miljonit eurot, peaks maksu suurus olema 40 senti liitri kohta.

Noop rõhutas, et sellele tuleb lisada ka kaubanduse juurdehindlus, mis on keskmiselt 40 protsenti, ja 20 protsenti käibemaksu, mis teeb liitri limonaadi umbes 70 senti kallimaks. Poolteiseliitrise limonaadi hind, mis praegu on üks euro, oleks siis koos magusamaksuga kaks eurot.

Ametnikud on rääkinud, et magusamaks peaks mõjutama tootjaid vähendama jookide suhkrusisaldust. Ka A. Le Coqis plaaniti turule tuua vähendatud suhkrusisaldusega joogid, kuid kui limonaadimaks lajatatakse kõikidele magusatele jookidele ühe puuga, olenemata nende suhkrusisaldusest, ei ahvatle see tootjaid jooke tervislikumaks muutma.

“Tegu pole rahva tervise parandamisega, vaid varjatud maksutõusuga, mis annab jõhkra löögi Eesti joogitööstusele,” hindas Tarmo Noop magusamaksu.

Lätis on tema andmetel suhkrumaksu suurus 7 senti liitri kohta ja Soomes kaotatakse see maks järgmisel aastal üldse ära. Heli Raamets

Koolilõuna toetus tõuseb

Valitsus tõstab koolitoiduks eraldatud summa ühe euroni õpilase kohta päevas.

“See on küll hea uudis!” rõõmustas Raplamaal asuva Kivi-Vigala põhikooli söökla kokk-juhataja Rutt Rasva. Praegu on koolilõuna arvestuslik maksumus 78 senti ühe õpilase kohta ehk nii suure summa eraldab riik.

Rasva sõnul tuleb neil koolilõuna keskmiseks maksumuseks natuke üle euro päevas, kusjuures nii madal on hind seetõttu, et koolisööklasse tuleb kõhtu kinnitama ka muud rahvast, kelle pealt teenitakse natuke lisa.

Kivi-Vigala põhikoolis käib 44 last, lisaks tuleb toitlustada lasteaialapsed ja personal, nii et kokad valmistavad 70 portsu päevas. Eelmisel reedel pakuti kahel korral parima koolisöökla konkursi võitnud sööklas lõunaks näiteks pasta-kalasuppi ja pannkooki moosiga.

Ka Vigala vallavanem Priit Kärsna ütles, et koolilõuna toetuse tõstmine on hea uudis. Lapsevanematelt koolitoiduraha ei küsita, vald maksab puudujääva summa.

“Meil on kaks kooli, kus kokku 130 õpilase ringis,” rääkis vallavanem. “Eks seal mingi vahe tuleb tegeliku maksumusega, kuid suurem summa annab võimaluse pakkuda mitmekesisemat toitu. Ega me ei pea valla osa kohe tagasi tõmbama.”

Muudatus peaks koalitsioonilepingu kohaselt jõustuma 2018. aastast.

Heli Raamets

 

KESKERAKOND

Peaminister Jüri Ratas
majandus ja taristuminister Kadri Simson
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Maaeluminister Martin Repinski
Regionaalminister Mihhail Korb

SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Kultuuriminister Indrek Saar
Välisminister Sven Mikser
Siseminister Andres Anvelt
Ettevõtlus- ja majandusarenguminister Urve Palo

ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT

Kaitseminister Margus Tsahkna
Justiitsminister Urmas Reinsalu
Rahandusminister Sven Sester
Keskkonnaminister Marko Pomerants