Menüü 
Majandus.postimees.ee: Opositsioon kaldub võimuliitu toetama vastuseisus OECD maksureformile (Meinhard Pulk)
14.09.2021MeediakajastusKui 139 OECD liikmesriigist on globaalse tulumaksu reformiplaaniga liitunud 130 riiki, siis vastuseisu on sellele avaldanud üheksa riiki: Eesti, lisaks veel veel Keenia, Nigeeria, Peruu, Sri Lanka, Barbados ning Saint Vincent ja Grenadiinid. Kas Eesti peaks senist jäika positsiooni säilitama?
1. juulil vastu võetud reformiplaani järgi tuleks kehtestada vähemalt 20 miljardilise müügituluga kontsernide kasumimaks ja üleilmne miinimummaks (15 protsenti) äriühingute kasumilt, kui kontserni müügitulu ületab 750 miljonit.
Eesti ja (RE) on reformiga liitumisest keeldunud. «Suve algul OECD-s eelkõige suurte riikide taganttõukamisel tehtud esialgne maksustamisettepanek ei ole Eestile vastuvõetav, aga loodame oktoobriks jõuda Eesti huve paremini arvestava kompromissini. Esialgne ettepanek sisaldas väga palju ebaselgust ja vastuolulisi detaile, mis muudaks väikese avatud majanduse haavatavaks,» ütles eelmisel nädalal.
«Ma loodan, et jõutakse kokkuleppele. On see üleminekuaeg või muud asjad, aga loodetavasti saavutatakse ikka mingisugune konsensus,» loodab .
Sikkut rõhutas, et OECD lepe ise ei ole veel mingi lõppstaadium, sest muudatusteks peab ka Eesti oma riigisiseselt seaduseid korrigeerima. «Aga tõesti on väga suur vahe selles, kas riigis on kümneprotsendiline ettevõtete tulumaksumäär, mis tõuseb (OECD reformiga) 15 protsendi peale, või ongi teistmoodi tulumaksusüsteem nagu meil. See tähendab, et mingil määral ettenägemise aeg ettevõtetel võiks olla, et finantsplaanid ümber kohaldada.»
Madison: Eesti süsteem on väga hästi toiminud
Europarlamendi liikme Jaak Madisoni () sõnul on Eesti käitunud õigesti, et ei ole algatusega koheselt kaasa läinud. «See algatus on poliitiline algatus, mis pole kuidagi õiguslikult siduv ühelegi riigile. Tegemist on diplomaatilis-poliitilis survega saavutamaks rahvusvaheline kokkulepe, et kõik järgiksid ühtseid standardeid, antud juhul tulumaksumäära rahvusvahelistele ettevõtetele.»
Ta leidis, et on täiesti arusaadav ja ainuõige, et Eesti pole sellega liitunud. «Eesti on minu teada ainus riik Euroopas, kus puudub klassikaline ettevõtte tulumaks. See on viimase 20 aasta jooksul väga hästi toiminud, toonud siia investeeringuid ja muutnud palju lihtsamaks ettevõtte alustamise,» lausus Madison ning rõhutas, et maksundus on iga riigi siseasi.
Asjaolu, et Euroopas on Eesti ainsana reformile vastu, on Madisoni hinnangul sekundaarne. «Peale meie on opositsioonis veel kaheksa riiki, kes on rahvusvahelise kogukonna liikmed, ÜRO liikmed. Ka nemad kujundavad rahvusvahelist õigust. Ma arvan, et need kaheksa riiki Aafrikas ja Ladina-Ameerikas on selles küsimuses meie liitlased.»
Reformi mõju on seega Madisoni sõnul Eesti majandusele pigem kahjulik. «Tekib küsimus, miks peaks näiteks Lääne-Euroopa või USA ettevõtja looma Eestis ettevõtte, looma töökohti, maksma pärast tulumaksu dividentide pealt, sotsiaalmaksu palkade pealt, kui samad tingimused on olemas ka näiteks Prantsusmaal, Mehhikos või kus iganes.»
Madison nentis, et tegemist on keerulise perioodiga Eesti diplomaatidele ning nende asi on nüüd näidata oma tegelikke võimeid ja oskuseid, kui on vaja päriselt kaitsta Eesti huve. «Meil ei ole ühtegi kohustust sellega liituda. Kui mõni riik vaatab sellele viltu, et me ei taha sellega liituda, siis see on juba nende probleem, kui nad ei saa meie argumentidest aru.»
Madisoni sõnul pole meie mure, et «näiteks Prantsusmaa maksusüsteem on täissotsialistlik, kus karistatakse ettevõtlikkust». Ta lausus: «Reformigu oma maksusüsteemi nagu nemad soovivad. Ma arvan, et siin on viisakas tänada ettepaneku eest, aga antud juhul jätta sellega ühinemata.»
Sester: Eesti on sisuliselt sundvaliku ees
Isamaalasest endise sõnul paneb suurriikide kokkulepe Eesti sisuliselt sundvaliku ette ning ähvardab kaotada ühe meie olulise konkurentsieelise. «Kindlasti peab Eesti valitsus keskenduma lahenduse leidmisele, mis lähtuks meie riigi huvidest.»
Kui palju usku on Sesteril aga ka näiteks Hiina ja Venemaa nõusoleku saanud reformi jätkusuutlikkusse. «Viimastel aastatel on järjest rohkem räägitud riigipiiri ülestest maksuoptimeerimistest, seda eriti just suurte hargmaiste ettevõtete puhul. Riigid on koostöös välja töötanud erinevaid antud tegevust takistavaid meetmeid ning neid ka oma siseriiklikes seadustes jõustanud. Sellised tegevused on vajalikud ning aitavad ausamale ärikeskkonnale kaasa. Mis aga puutub kohustusliku tulumaksumiinimumi kehtestamist, siis mul ei ole usku, et see annaks Eestile täiendavat edu,» vastas Sester.
Sesteri sõnul ei välista miski, et võib tekkida ka riikide lõikes erandeid nagu neid on ka varem riikidevahelistes kokkulepetes olnud. «Kindlasti võib vaidluskoht minna ka muudatuste jõustumisajale ja sealt tulenevatele eranditele teatava aja jooksul. Praeguse informatsiooni järgi sooviks, et valitsus ei väärataks ning hoiaks positsiooni, kus maksustamismoment ei teki mitte kasumi tekkimisel, vaid kasumi väljamaksmisel,» lausus Sester.
Sester meenutas aastate tagust olukorda, kui Eesti oli astunud tõhustatud koostöö formaadis 11 Euroopa riigi hulgas ennaktempos finantstehingute maksu välja töötama ja siseriiklikult juurutama. «Saades ning sellest teada saades, leidsin, et me peaksime lihtsalt väljuma sellest koostööst. Küll siis mind keelitati nii siseriiklikult meie diplomaatide poolt, et meil ei sobi sellisest koostööst väljuda ja et sellistest tõhustatud koostöö kokkulepetest pole kunagi varem Euroopas väljutud ning teiselt poolt teised Euroopa liikmesriigid pakkusid igasuguseid kompromisse, et me jääksime laua taha. Kokkuvõttes tulime selle laua tagant tulema, sest see ei olnud meie riigile ja ettevõtluskeskkonnale kasulik,» märkis ta.
