Majandus24.postimees.ee: Argo Luude: riigifirmade nõukogud peavad toetama valitsuse poliitikat

12.01.2020Meediakajastus

Riigifirmade nimetamiskomitee liikmeks valitud EKRE liige Argo Luude küsis, et kui meil on apoliitilised riigiettevõtted, mis keskenduvad vaid käibele ja kasumile, siis kuidas peaks valitsus riiki juhtima?

Nimetamiskomitee loomise mõte oli hoida ettevõtete nõukogud eemal poliitilistest tõmbetuultest, kuid nüüd valiti komiteesse EKREsse kuuluv Argo Luude ning Isamaa üks suuremaid rahastajaid, aktiivne partei liige Reet Roos.

Kes esitas teile ettepaneku astuda nimetamiskomitee liikmeks?

Rahandusminister Martin Helme.

Kui nimetamiskomitee eesmärk oli hoida riigifirmade nõukogud poliitikast eemal, siis kuidas mõjutab teie ja Reet Roosi komitee liikmeks nimetamine edasisi valikuid? Kas see ei lähe vastuollu algse ideega?

Selleks, et midagi juhtida ehk sul oleks võim, pead sa juhtima inimesi ja raha. Ehk sa pead saama juhtida inimeste valikuid ja saama suunata, kuhu lähevad rahalised vahendid. Kui sa neid kahte asja teha ei saa, siis sul võimu ei ole. Poliitiline süsteem Eestis käib nii, et erakonnad panevad kokku poliitilise platvormi ja ütlevad, et me tahame, et Eesti riik areneks kindlas suunas. Inimesed annavad selle põhjal hääli ja tekib koalitsioon, kus on lubaduste kogum, mis näitab, kuhu suunas peaks riik liikuma.

Teisipidi teeme nii, et meil on apoliitiline ametnikkond ja apoliitilised riigiettevõtted, siis tekib küsimus, miks meil üldse valitsust vaja on? Kuidas saab valitsus riiki juhtida, kui ta ei saa mõjutada instrumente, mis riigi elu juhivad. Riigiettevõtete puhul oli kindlasti vale, kui nõukogusid mehitati parteide plakatikleepijatega, kes tiksusid nõukogudes ja said raha, mis oli nö varjatud erakonna palk. See oli vale ja seda ma kindlasti taunin.

Täna on poliitiline võim, mis on koalitsioonileppes kokku lepitud. Ma toon näite: on kokku lepitud, et elektsivõrgu tasud võiksid langeda. Kui seda võrguettevõtet juhitakse nagu eraettevõtet, mis keskendub ainult käibele ja kasumile, siis kuidas saab valitsus kokkulepitud poliitilist suunda ellu viia? Riigifirma juhatus ütleb, et nad ei ole nõus võrgutasusid alandama ja nõukogu ütleb, et juhatus teeb tublit tööd. See, et võrguettevõtte kõrged hinnad on terve riigi majandusele sisendina halb, jääb tahaplaanile.

Kui poliitiline võim mõjutab riigiettevõtte nõukogu läbi selle, et nõukogu liikmed viivad ellu poliitilise võimu soove, siis see on õige. Omanikuna sa pead ju saama mõjutada seda, mis ettevõttes sünnib. Kuidas siis muidu?

Ehk riigiettevõtete nõukogudes on praegu liiga vähe poliitilise võimu esindatust?

Ma ei ütle, et see peaks olema poliitilise võimu esindatus. Nõukogudes on küll kompetentsed inimesed, aga nad peavad jagama neid väärtusi, mida valitsev koalitsioon soovib. Nõukogus olevad inimesed peavad aru saama, mis on koalitsiooni soov.

Kuidas vältida olukorda, mis toimus Reformierakonna võimu ajal, mil näiteks Tallinna Sadama nõukogu oli täis erakonna esindajaid, kes ei tabanud samal ajal toimunud Eesti suurimat korruptsioonijuhtumit? Kuidas kindlustada, et riigiettevõtete nõukogus oleks esindatud nii koalitsiooni poliitiline tahe kui pädev kontroll juhatuse üle?

Nimetamiskomitee ongi hea lahend. Enne seda käis asi nii, et poliitikud said tagatoas kokku ja otsustasid ära, kes kuhu nõukogusse läheb. Tekkiski olukord, kus nõukogud olid mehitatud ebakompetentsete inimestega. Nimetamiskomiteesse ei saa enam poliitik tulla ja öelda, et paneme partei jope nõukokku. Inimene peab olema kompetentne, aga jagama neid väärtusi, mis on hetkel valitsevas koalitsioonis olulised.

Kas see tähendab, et riigiettevõtete nõukogus peaks olema liikmeid, kes on koalitsioonierakondadega seotud?

Ei, ma ei lähtuks üldse sellest, mis erakonnas nõukogu liige on. Vaid sellest, kas ta toetab koalitsiooni väärtusi. Kui ta saab aru, et näiteks elektrivõrgu tasud peavad langema, siis pole üldse oluline, millisesse parteisse see inimene kuulub. Kui see inimene ütleb, et võrguettevõte peab teenima suurt kasumit ja seda peab juhtima nagu eraettevõtet, siis minu arvates on see vale. Siis selline inimene ei sobi ja mina ei saaks ta poolt oma häält anda.

Riigivaraseaduse kohaselt peab nimetamiskomitee liikmel olema laitmatu eri- ja ärialane maine, mida defineeritakse krediidiasutuste seaduses. Definitsioon on väga range, näiteks ei tohi liige olla süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga. Te olete 2012. aastal kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud. Kas see ei lähe seadusega vastuollu?

Mina ei oska öelda, kas see on seadusega vastuolus või mitte. Ma ütleks sama, mida Sven Sester, et me peame ühiskonnas selle selgeks vaidlema. Kui inimene on eksinud ja oma karistuse ära kandnud ja see karistus on registrist kustutatud, siis kui kaua me sellele inimesele näpuga näitame? See on laiema diskussiooni küsimus.

Kui näiteks Postimees jääb mõnes vaidluses süüdi, siis me tegelikult ei ütle, et kuna Postimees jäi seal süüdi, siis ei saa lehte enam kunagi tõsiselt võtta.

Ma ei ole absoluutselt uhke selle üle, mis mu minevikus oli, aga see oli kogemus, millest õppida ja mis aitab edaspidi otsuseid langetada.

Nimetamiskomitee

Nimetamiskomitee koosneb kuuest liikmest, kellest kaks on ametikohapõhised ehk kantslerid ning neli nimetab valitsus kolmeks aastaks. Uude koosseisu kuuluvad Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul Toomas Tamsar, rahandusministri ettepanekul Argo Luude, majandus- ja taristuministri ettepanekul Kaido Padar, justiitsministri ettepanekul Reet Roos, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Komitee ülesandeks on teha äriühingu üldkoosolekule ehk vastavat äriühingut valitsevale ministrile ettepanekuid nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, samuti nõukogu liikmete arvu ja neile makstava tasu kohta. Riigi osalusega äriühingute nõukogudes on kokku ligikaudu 120 nõukogu liiget.

Eelmisesse nimetamiskomiteesse kuulusid Erkki Raasuke, Gunnar Okk, Sven Pertens ning David James O’Brock-Kaljuvee.