Menüü 
Majandus24.postimees.ee: Börsilangus toob Narva elektrijaamade kohale tumedad pilved (Andres Reimer)
27.03.2016MeediakajastusEesti Energia võimalused jätkata kahjumlikuks muutuva põlevkivienergeetikaga on sattunud küsimärgi alla, sest elektrienergia börsihind kukkus viimastel kuudel hoiatavalt sageli Narva jaamades toodetud elektri omahinnast allapoole.
«Ühiskonnale on liiga kallis ehitada ühendusi ja siis hoida igaks juhuks tootmisvõimsusi Eestis, mis turupõhiselt ei ole tasuvad,» ütles Eesti elektrivarustuse eest vastutava Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
«Elering on alates 2017. aastast suuteline hoidma Eesti elektrisüsteemi probleemideta töös ka olukordades, kus Narva elektrijaamades on elektritoodang null megavatti.»
Viimase kuu jooksul oli elektri börsihind viiel päeval odavam kui tootmise eeldatav omahind Narva elektrijaamades ligi 27 eurot MWh. Kusjuures mullu detsembris oli kuu keskmine börsihind 26,72 eurot MWh. Kuni vabaturule üleminekuni 2013. aastal kehtis konkurentsiameti poolt Eesti Energiale kooskõlastatud hind 29,4 eurot MWh, mis sisaldas tootmiskulusid ja kaheksaprotsendilist kapitalitootlust.
Varustuskindlus on Veskimägi sõnul elektritarbijatele tagatud ka ilma Narva elektrijaamadeta tänu Eesti ja Soome vahele Eleringi rajatud kahele ühenduskaablile ning avariireservjaamadele. Samuti võime loota vahelduvvoolu ühendustele Lätiga ning sealt kaudu oleme alates sellest aastast ühendatud võimsate Leedust Rootsi ja Poolasse ehitatud ülekandeliinidega.
«Mis ei tähenda, et regioonis tervikuna ei oleks elektrijaamu vaja, kuid otsuse, mis jaamad jäävad, mis kaovad, teeb turg,» selgitas Veskimägi. «Eesti Energia Narva elektrijaamu ei saa ega tohi, vaatamata tema omandistruktuurile, käsitleda teisiti kui näiteks Viru Keemia Gruppi või Nelja Energia elektrijaamu Eestis. Turg tähendab usaldust ja kui tänastel ning potentsiaalsetel uutel turuosalistel on tunne, et ühel turuosalisel on eelised võrreldes teistega, siis see kahjustab turgu ja on ühiskonna huvide vastu.»
Veskimägi asus samas murendama arusaama, et just Narva elektrijaamade töö kindlustab Eestile energeetilise julgeoleku. Varustuskindluse seisukohalt näeb ta Lätis või Soomes tegutsevat elektrijaama isegi kindlama partnerina kui kodust elektrijaama.
«Narva jaamade ja Venemaa elektriühenduste usaldusväärsus elektrisüsteemi talitluse seisukohalt on sama, lähtuvalt nende jaamade jahutusvee süsteemi sõltuvusest Venemaast võimalikes kriisiolukordades,» tõdes Veskimägi.
«Kui keegi peaks otsustama Venemaal lülitada välja liinid Eestiga, siis saab see sama jõud jätta seisma Narva Elektrijaamad.»
Narva elektrijaamade ja kaevanduste töötajad loodavad, et Eesti Energia suudab turuhinna madalseisust hoolimata põlevkivienergeetikaga jätkata ja säilitada Ida-Virumaa inimeste heaoluks hädavajalikud tuhanded töökohad.
Praegune olukord lööb valusaimalt elektrijaamu teenindavate ettevõtete töötajaid, sest remondi- ja hooldustööd, mida saab edasi lükata, on edasi lükatud. Elektri tootmisega vahetult seotud töötajate käsi käib tänu paindlikule graafikule paremini.
«Kui hind lubab, töötame täie võimsusega, kuid järgmisel päeval võib kõik muutuda ja peame võimsused maha võtma,» rääkis Narva Energia ametiühingu esimees Andrei Zaitsev Postimehele. «Töötajad on tänaseks harjunud, et selline olukord võib kestma jääda väga pikaks ajaks.»
Narvalased kardavad, et elektrijaamade sulgemisega võib tööpuuduse tohutu kasvu tõttu kaasneda sotsiaalne plahvatus ning kannatab samuti Eesti energeetiline julgeolek. «Kaabel ei taga meie julgeolekut, sest ühendus võib iga hetk katkeda,» lausus Zaitsev.
Sellegipoolest tunnistavad ametiühingud, et Eesti põlevkivienergeetika liigub oma lõpu poole. «Eestil seisab ees 10–20 aasta pikkune väljumine põlevkivienergeetikast, kuid me tunneme muret selle pärast, et säilitada töökohad lähiajal,» tõdes Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.
Energeetikatöötajatele pakub lohutust asjaolu, et majandusministeerium, mille haldusalas Elering tegutseb, kaitseb energiaregulaatori juhi Taavi Veskimäe arusaamale risti vastupidiseid seisukohti. «See põhimõte, et Eesti peab suutma ise toota sada protsenti tarbitavast elektrienergiast, jääb kehtima,» kinnitas majandusministeeriumi avalike suhete juht Rasmus Ruuda. «Propellerite ja paneelidega ei ole veebruarikuu öösel midagi teha – seega põlevkivienergeetika jääb.»
Valitsuse liikmed avaldavad veendumust, et nende kavandatud ligi 50 miljoni euro suurune toetuspakett aitab suurendada ühtaegu nii põlevkiviõli- kui ka elektritootjate konkurentsivõimet. «Põlevkivitööstuse olukord on keeruline, aga ettevõtted pingutavad selle nimel, et tootmist jätkata ja töökohad säilitada,» lausus rahandusminister Sven Sester.
«Eesti Energia aktsiaid valitseva ministrina olen ma praegu rahul sammudega, mida Eesti Energia on muutunud oludes ette võtnud. Konkurentsis püsimiseks tuleb olla valmis ka turuhindade muutustele kiiresti reageerima.»
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter selgitas, et Eesti on pannud tema ettevõttele ülesande tagada vähemalt 2023. aastani elektritootmise ja energiakaubanduse võimekus mahus, mis on vajalik Eesti keskmise elektritarbimise katmiseks. Sutter ei soovinud, ärisaladusega põhjendades, elektritootmise omahinda avaldada, kuid kinnitas, et elektri turuhind on viimasel ajal olnud ebasoodne.
«Sellegipoolest oleme suutnud konkurentsis püsida. Oleme stabiilseks töörežiimiks projekteeritud jaamad inseneride nutika töö tulemusena ümber seadistanud nii, et suudame tootmist paindlikumalt ja täpsemalt planeerida turuhindade kõikumisest lähtuvalt,» rääkis Sutter.
«See tähendab, et kallima börsihinnaga tundidel toodame maksimaalselt ning madala hulgituru hinnaga tundidel koormame elektrijaamu võimalikult alla. Kasutame madalate hindade puhul rohkem neid plokke, kus on madalam toodangu omahind, ning seega suurem võimalus turule pääseda.»
Narva elektrijaamades aitab elektri hinna konkurentsivõime tõstmisele kaasa efektiivne õli ja elektri koostootmine, mille käigus elektrit toodetakse õlitoodangu kõrvalsaadusest põlevkivigaasist ja poolkoksist.
Suurim osa elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas müüdud elektrist pärineb endiselt Narva elektrijaamadest, mis viitab selgelt Eesti Energia tootmisvõimsuste olulisusele regioonis. Eurostati selle aasta veebruaris avaldatud uuringu järgi on Eesti endiselt Euroopa Liidu kõige energiasõltumatum riik, milles on suur osa põlevkivienergeetikal. Eesti sõltuvus energia impordist on uuringu järgi 8,9 protsenti, mis on Euroopa Liidu riikide parim näitaja.
KOMMENTAAR 1
Andres Mäe
energeetikaekspert
Elektrivarustuse tagamiseks ei ole ju keelatud Narva jaamadel kahjumlikult töötada. Eesti-Soome ühendused on kokku 1000 MW, millest Eesti vajadusteks piisab. Kuid milline osa kaablites on parasjagu ja mingil ajahetkel hõivatud Eesti tarbijate varustamisega, milline osa Soome, Läti või Leedu tarbijate varustamisega, seda ma ei tea. Narva elektrijamade sulgemise korral võib nende toodangu asemele vabalt tulla ka Venemaal toodetud elekter. Teatavasti müüb Venemaal toodetud elektrienergiat nende energiamüügifirma Inter RAO Leedus ja Lätis. Seega pole mingit takistust Venemaal toodetud elektri Eestis müümisele: kui venelased täidavad Läti ja Leedu turul kehtivaid reeglid, siis on need reeglid täidetud ka meie jaoks.
KOMMENTAAR 2
Rene Tammist
Taastuvenergia Koja juhataja
Taastuvenergia tootjad toodavad turule sõltumata sellest, milline on Narva elektrijaamade tootmise omahind. Elektrienergia turuhind kujuneb elektrijaamade kütusekulu põhjal ning kütusevabad tootmisvõimsused nagu tuul, päike või vesi on oma võimsustega alati turul.
Sama on suures plaanis ka koostootmisvõimsustega, sest nemad toodavad elektrit lähtuvalt soojuskoormusest. Taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandumisest elektriturule on tarbijal põhjust rõõmu tunda, sest mida rohkem on puhastest allikatest elektritootjaid turul, seda soodsam elektrienergia börsihind on.
Teisalt muudab tootmisvõimsuste lisandumine investeerimiskeskkonna keerulisemaks ka taastuvenergia tootjatele, sest madalamad elektrihinnad alandavad jaamade tulukust. Taastuvenergia võimsuste lisandumine on aga trend, millega peab jätkuvalt arvestama, ning põlevkivielektrijaamade vähenev konkurentsivõime on paratamatu reaalsus.
Ainuüksi Soomes lisandub 2020. aastaks ligi 2000 MW tuuleenergia võimsusi ning 2025. aastaks täiendavalt veel 1250 MW. Need tuulikud toodavad rohkem elektrienergiat, kui on Eesti sisemaine elektritarbimine kokku.
Odav elekter rõõmustab tarbijat, kuid ohustab elektritootjatlektri päevane keskmine hind
NordPoolSpoti Eesti piirkonnas viimase kuu jooksul EUR/MWh
24. veebruar- 28,21
9. märts – 33,62
21. märts – 36,42
19. märts – 22,35
25. märts – 29,05
