Eesti jagamine kaheks piirkonnaks – arenenud Harjumaaks ja vähemarenenud ülejäänud Eestiks – on tõusnud päevakorda seetõttu, et Tallinn ja Harjumaa ajavad Eesti SKT nii kõrgeks, et Eestil on uuel eelarveperioodil oht jääda ilma kolmandikust senistest eurotoetustest.

Samas on kaheks jagamise juures üks suur küsimärk Tallinna ja Harjumaa investeeringud: Harjumaa kui enamarenenud piirkond võib sellega kaotada kuni miljard eurot.

Sama probleemi ees, kus pealinn kihutab ülejäänud riigi arengust kaugele ette, on ka mitu teist riiki. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna asejuhi Kadri Tali sõnul on eurorahastamise mõttes mitmeks regiooniks jagatud näiteks Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia. Üldjuhul tähendab see enamarenenud pealinna eraldamist ülejäänud riigist.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna asejuht Kadri Tali: «Näiteks Slovakkia on olukorras, kus kõrgelt arenenud Bratislava saab vähe raha ja ülejäänud riik palju rohkem, aga selles piirkonnas pole innovaatilisi projekte, mida toetada.»Tali ütles, et kuigi selline regioonide eraldamine võib, aga ei pruugi riigile kokku rohkem euroraha tuua, on selle raha otstarbekas investeerimine problemaatiline.

«Näiteks Slovakkia on olukorras, kus kõrgelt arenenud Bratislava saab vähe raha ja ülejäänud riik palju rohkem, aga selles piirkonnas pole innovaatilisi projekte, mida toetada. Samas jäävad valdavalt pealinnas asuvad ettevõtjad ja teadusasutused ka toetusest ilma,» kirjeldas Tali probleemi olemust.

Seni on saanud ise otsustada

«Toetuste idee on teha tarku investeeringuid ja struktuurseid reforme, mis kasvataksid majandust, aga kui raha ja ideed kokku ei saa, siis pole seda ju oodata.»

See ongi põhiline probleem, mis tekib väikeste riikide mitmeks regiooniks jagamisel. Väike riik toimib enamasti terviklikult, pealinn on ka kogu riigi sisuline keskus. Näiteks on seal lennujaam, enamik teadusasutustest, suurhaiglad, aktiivne ettevõtlus jne. Nii on see ka Eestis.

«Need teenindavad kogu Eestit, aga euroraha poleks neisse võimalik enam samas mahus investeerida,» selgitas Tali, mis juhtub, kui eraldada Harjumaa muust Eestist.

«Tekitaksime endale olukorra, kus euroraha ei saa kasutada üleriigiliste reformide elluviimiseks; näiteks haigla- või koolivõrgu korrastamiseks väljaspool Harjumaad saaksime kõik ära teha, aga Harjumaa jaoks tuleks midagi muud välja mõelda,» rääkis Tali.

Sama kehtib näiteks ettevõtlusmeetmete kohta, milleks ettenähtud rahast kulub praegu üle poole Harjumaal, sest seal on lihtsalt kõige aktiivsem ettevõtlus.

«Praegu saame ise olla paindlikud ja vajadusel suunata rohkem raha Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse, lõikamata Harjumaad sealjuures täiesti ära,» ütles Tali. «Kui oleme üks piirkond, siis saame ise otsustada, kuhu ja kui palju raha suunata. Lisaks pole praegu kindel, kas kahe piirkonnaga Eesti saaks üldse rohkem raha.»

Millised on konkreetsemad tulemused juba mitmeks piirkonnaks jagatud riikides, on veel vara öelda, sest see süsteem rakendus alles 2014. aastast.

Mis juhtus aastal 2015?

Eestil olnuks võimalik taotleda Eurostatilt eurotoetuste tarvis riigi kaheks piirkonnaks jagamist juba 2015. aastal, kuid toonane rahandusminister Sven Sester otsustas sellest loobuda.

Tollane peaminister Taavi Rõivas ütles eile Postimehele, et tema jaoks on müstika, miks rahandusminister seda teemat 2015. aastal ei taibanud valitsusse tuua. «Tava on, et kõik suured ja poliitilised otsused kaalutakse kabinetis ühiselt läbi, isegi kui formaalselt on tegu konkreetse ministri haldusalaga,» ütles Rõivas.

«Samas ei tähenda see automaatselt, et toonane otsus Eestit Euroopa jaoks kaheks mitte jagada oli vale, aga sisulisi valikuid peab selgitama minister, kes valiku tegemise enda peale võttis.»

Endine rahandusminister Sven Sester ütles eile, et taotlusi saab teha iga kolme aasta tagant ning põhimõtteliselt oleks olnud Eesti valitsusel võimalik taotleda erand juba ELiga liitudes 2004. aastal ja ka korduvalt pärast seda, aga seda võimalust pole kasutatud.

«2021–2027 perioodi kohta oleks taotlus tulnud teha hiljemalt 2013. aastal, mida sel ajal jällegi ei tehtud,» märkis Sester, lisades, et 2016. aastal võimalik mitmeks piirkonnaks jaotuse taotlemine oleks tolleaegse teadmise järgi saanud mõjutada eelarveperioodi pärast aastat 2028, ning selle taotluse saab vajaduse korral teha ka 2019. aastal, nii et selles osas pole hiljaks jäädud.

Sester ütles, et eksperdid on andnud nii aastaid tagasi kui ka praegu selge soovituse Eestit kaheks piirkonnaks mitte jagada. «Eesti on liiga väike, et jagades saavutada Euroopa Liidus seatud alampiiri 800 000 inimest,» selgitas eksminister. «Pigem oleks rehepaplik hakata põhjendama Harjumaad koos Tallinnaga eraldiseisva spetsiifilise regioonina, eriti kui arvestada, et investeeringud Tallinnasse ja Harjumaale teenindavad kogu Eestit.»

Enne Sven Sesterit lühikest aega rahandusminister ja veel enne seda peaminister Taavi Rõivase majandusnõunik olnud Maris Lauri ütles, et ei mäleta, et Eesti kaheks jagamine oleks tema ministriks või nõunikuks oleku ajal teemaks olnud.

Kaheks jagamises palju küsimusi

Rõivase sõnul pole see teema kindlasti nii mustvalge, nagu osa poliitikuid on püüdnud näidata: võimalike lisamiljonite lootus ei pruugi tähendada mitte ainult Tallinna ja Harjumaa olulistest summadest ilmajätmist, vaid ka vähem raha olulistele üleriigilistele reformidele.

«Postimees on kirjutanud teadusest, lisaksin siia kindlasti ka töövõimereformi ning investeeringud tervishoidu,» märkis Rõivas. Lauri nentis, et teema on üpris vastuoluline ja sõltub väga paljudest praegu teadmata asjaoludest, näiteks kui suur tuleb ELi eelarve, milliseks kujunevad kulutuste prioriteedid jne.

«Mitmele aspektile on juba osutatud, näiteks kui Harjumaa kaotaks, siis teised piirkonnad justkui võidaksid, kuid Eesti väiksuse puhul võib Harjumaa kaotus tähendada kaotust ka ülejäänud Eestile,» märkis Lauri.

Lauri sõnul on küsimusi ülimalt palju. Kas me suudame eraldatud raha otstarbekalt kasutada? Millised oleksid kaasfinantseerimiseks vajalikud summad ja kas omavalitsused oleksid võimelised kaasfinantseerimist tagama?

«Kaheks piirkonnaks jagamine on ka pikaajaline ehk kui otsustame Eesti kaheks jagada, siis jõustuks see 2021. aastal ehk ajal, mil uus eelarveperiood on juba alanud,» selgitas Lauri. «Tõenäoliselt ilmneks mõju alles ülejärgmisel eelarveperioodil. Meie praegused arvestused ei pruugi sellal üldse enam kehtida. Ka on teiste riikide kogemused vastuolulised, näiteks mõni riik ei ole kaheks jagamisest midagi võitnud.»

Lauri sõnul tuleb teemat kindlasti arutada, kuid praegu pole võimalik öelda, milline on parim lahendus. «On oluline, et teaksime, mida võib võita ja mida kaotada, ning seda erinevate tingimuste juures. Need tingimused pole praegu aga teada,» nentis Lauri.

Eesti lähiriikidest on Leedu taotlenud struktuuritoetuste jaoks kaheks jagamist ja saanud, mida küsis. Leedu jagati Vilniuseks ja ülejäänud riigiks. Leedu andis oma taotluse ettenägelikult sisse juba 2015. aastal, sest kogu protsess võtab aega kolm aastat.

Rahandusministeerium kaalub Eesti jaotamise küsimust uuesti pärast Euroopa Komisjoni eelarveraamistiku ettepaneku esitamist mais, mil on olemas reaalne põhi, mille alusel kahe stsenaariumi kohta võrdlusi koostada.