Majandus24.postimees.ee: Erisoodustusmaks tööandja bussitranspordilt võib kaduda (Siiri Liiva)

11.01.2017Meediakajastus

RIIKLIK KARUTEENE. Ettevõtted, kes veavad oma töötajaid tööle ja koju, on koormatud erisoodustusmaksuga ning ajakuluka arvepidamisega.
Tööandjad saatsid esmaspäeval rahandusministrile ettepaneku erisoodustusmaksu täielikuks kaotamiseks töötajate transpordilt. Rahandusministri sõnul on võimaliku seadusemuudatuse analüüs neil juba töös ja varaseim aeg, millal see kehtima võiks hakata, on 2018. aasta.

«Paljud Eesti tööandjad on töökohtade mehitamiseks sunnitud organiseerima bussiliini, mis töötajad tööpäeva alguseks kohale toob ja tööpäeva lõppedes koju viib. Ilma selleta oleks töötajaid raske leida või tagada nende õigeaegne kohalejõudmine,» kirjutasid tööandjad 9. jaanuaril saadetud pöördumises rahandusminister Sven Sesterile.

Seejuures juhtisid nad aga tähelepanu sellele, et praegu kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt peavad tööandjad maksma selle transpordi pealt erisoodustusmaksu. Seaduses toodud erisustel – sobiva ühistranspordi võimaluse puudumisel või ebasobivate sõiduaegade korral – on ettevõte vabastatud maksu maksmisest.

Kuigi üsna suures ulatuses pääseb tänu nendele erisustele maksu maksmisest enamik ettevõtteid, tekitab individuaalsete juhtumite hindamine segadust ja vajadust maksu- ja tolliametiga konsulteerida. Lisaks on täpne arvepidamine ettevõtete jaoks ajakulukas. See ajendas ka tööandjad ministrile pöördumist tegema.

-Mõjutab värbamispoliitikat

Ajakulu on üks argument, mille toob näiteks välja Lõuna-Eestis tegutseva elektroonikatööstuse Enics Eesti juht Jaanus Aal. Kuigi ettevõte, mis pakub oma transporti ligi 80 protsendile töötajatest ehk 650 inimesele, saab ka seaduses välja toodud erisusi, arvestades suuremalt osalt töötajate transpordilt maksuvabastust, tähendab selle üle arvestuse pidamine lisatööd. «Sellega peab eraldi tegelema – meeles pidama, kuidas seda asja vormistada ja teha,» rääkis Aal.

Lisaks ei ole tema sõnul seadusemuudatuse toetamise taga küsimus niivõrd rahas, mis läheb erisoodustusmaksu maksmisele, kuivõrd üldises ideoloogias. Näiteks avaldab seadus praegusel kujul olulist mõju ettevõtte värbamispoliitikale, eriti kui asi puudutab kaugemal elavate spetsialistide tööle võtmist või üldse selle kaalumist.

«Kui me võtaks mõne tippspetsialisti, kes käiks Kesk-Eestis ja oleks valmis kas või iga päev või üle päeva sõitma, siis ka see läheb erisoodustuse alla,» kirjeldas elektroonikatööstuse juht.

Seadusemuudatuse järel saaks ettevõte kas või oma bussiringe nii ümber korraldada, et see võimaldaks ka nendel inimestel tööl käia. «Näiteks Tartust või teistest tõmbekeskustest me saaks teha siis teistsugust bussiliini,» selgitas Aal.

Ka ütles tööstusettevõtte juht, et näiteks Valga liinil, mille kaudu käib ettevõttes tööl üle 200 inimese, langeks vähemalt pooled inimesed ära, kui ettevõte ise töötajatele transporti enam ei pakuks. «See oleks väga lihtne võimalus inimesi vähemaks jätta, kui me jätaks bussiliini lihtsalt ära,» lausus Aal.

Viimased 15 aastat on oma töötajatele transporti pakkunud ka Tallinna külje all Jüri alevikus tegutseva elektroonikatööstuse ABB kohalik haru, neist viimased kümme aastat üsna arvestataval määral. Kuigi praeguseks ettevõte töötajate transpordilt enam erisoodustusmaksu ei maksa, on selleni jõutud pika protsessi järel.

Praegu on ettevõttel töötajate tööle ja koju sõidutamise teenus vastavalt vahetustele kolm korda päevas kuuel liinil: Keila, Õismäe, Mustamäe, kaks Lasnamäe liini ja Maardu. «Liinide teenindamisega on tööpäevadel seotud 18 bussi, mis läbivad iga päev 1761 kilomeetrit,» kirjeldas ABB Balti riikide tarneahelajuht Heimar Leoste.

Ettevõtte maksunõustaja Heidi Sarapuu sõnul ei oleks neil midagi ka ühistranspordi eelistamise vastu, kuid Jürisse ei sõida ABB vajadusi katvat ühistransporti. Ka rõhutas ta, et väljaspool Tallinna asuvate ettevõtete töötajate tööle transportimine peaks olema selgelt maksuvaba.

«Seadus pole aga selge – praegune regulatsioon käsitleb erisoodustusena igasugust töötajate transportimist ja erandiks on vaid olukord, kus töötaja ei jõua tööle mõistliku ajakuluga,» lausus Sarapuu.

ABB Balti riikide juht Bo Henriksson juhtis Enics Eesti ettevõtte juhiga sarnaselt tähelepanu tööandjate ettepaneku ideoloogilisele küljele: «Kui ettevõte investeerib infrastruktuuri loomise peale, et kõik töötaks hästi ja efektiivselt, siis ei tohiks teda maksustada (loe: trahvida) lisakulude, näiteks erisoodustusmaksuga.»

Tema sõnul teeb riik sellega endale pigem karuteene, kuna ettevõtte konkurentsisituatsioon halveneb ja tekib küsimus, kas üldse jätkata oma tegevust konkreetses riigis või mitte.

-Ministeerium analüüsib

Olukorra teeb segaseks ka asjaolu, et ettevõtete endi sees hinnatakse erisoodustusmaksu alla minevat töötajate transporti erinevalt. «Teame, et mõned tööandjad on MTA-lt saanud hinnangu, et nende korraldatud transport ei ole erisoodustus, kuna kõik töötajad ei jõua ühistranspordiga tööajaks tööle,» rääkis tööandjate keskliidu analüütik-maksunõunik Raul Aron.

Ka kasutatakse praktikas seda, et ettevõtjad küsivad bussisõidu eest tasu, mistõttu ei ole bussivedu samuti erisoodustus. Kuigi riigieelarve tulude kontekstis võib erisoodustusmaksu maksmine olla võrdlemisi väikese osakaaluga, rõhutas Aron, et seadusemuudatus oleks ennekõike tööjõuturu jaoks väga oluline samm.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et ta on tööandjatega selles suhtes nõus, et teatud tingimustel on mõistlik lugeda tööandja kulutusi töötajate transpordiks ettevõtlusega seotud kuludeks ja mitte käsitleda neid töötajale antud erisoodustusena. Seetõttu on ministeerium juba koostöös tööandjatega seda ettepanekut analüüsima asunud.

«Majandust tuleb ergutada ning antud erisoodustuse kohustuse ärakaotamine on järjekordne samm õiges suunas,» lausus Sester.

Tema sõnul aitaks seadusemuudatus mehitada eelkõige madalamalt tasustatud töökohti, et tööl käimine tasuks ennast ära ja leevendada teatud tasemeni tööjõu puudust. Sester lisas, et seda sammu toetab ka rahvusvaheline kogemus. «Kokkulepete saavutamisel võib ettepanek jõustuda 2018. aastaks,» andis rahandusminister lootust.

Probleem

Mida tööandjad täpselt tahavad?

Rõhudes õigusselgusele ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusele, tegi tööandjate keskliit rahandusministrile ettepaneku täiendada tulumaksuseaduse paragrahvi 48 lõige 5 selliselt, et tööandja korraldatud M2- ja M3-kategooria sõiduki (ehk üle kaheksakohalise bussi – toim) kasutamist töö- ja koduvahelisteks sõitudeks ei loeta erisoodustuseks, hoolimata ühistranspordi kättesaadavusest.

Allikas: tööandjate kiri ministrile