Majandus24.postimees.ee: Ettevõtjad näevad kasumimaksus ohtu Eesti konkurentsivõimele (Lennart Ruuda)

19.01.2017Meediakajastus

MAKSUKAVA. Rahandusminister Sven Sester esitas valitsusele kuus ettepanekut maksusüsteemi muutmiseks.
Ettevõtlusorganisatsioonid kardavad, et rahandusminister Sven Sesteri (IRL) plaan tõkestada Eestist kasumi maksuvabalt väljaviimist panditulumaksuga on läbi mõtlemata samm, mis võib välisinvestorid Eestist edaspidi eemale tõrjuda.

Kuna rahvusvaheliste kontsernide Eesti tütarettevõtted eelistavad emafirmadele dividendide maksmise asemel endiselt neile maksuvabalt laenu anda, läks Sester eile valitsusse kavaga, mille eesmärk on seda piirata. Selle tarvis kehtestataks järgmisel aastal panditulumaks, mida ettevõtted peavad kontserni sees üksteiselt raha laenates tasuma hakkama.

See tähendab, et emafirmale antavatele laenudele seatakse teatud piir, mida ületav laenusumma maksustatakse 20-protsendilise panditulumaksuga. Kui laen aga kahe aasta jooksul tagasi makstakse, annab riik ka tulumaksu ettevõttele tagasi.

«Loogika on selline, et kui emaettevõte loob tütre ja annab talle laenu, on see normaalne. Ebaloogilisem on aga see, kui kasumit teeniv tütarettevõte ei maksa välja dividende, vaid hakkab emaettevõtet rahastama. Seda tehakse paljudes äriühingutes,» põhjendas Sester panditulumaksu vajalikkust.

Kahandab Eesti võlu

Eesti ettevõtjad ja esindusorganisatsioonid leiavad, et panditulumaks on liiga läbimõtlemata ja järsk idee, mis peletab võimalikud välisinvesteeringud eemale.

«See võib kahtluse alla seada kogu senise mõtte meelitada siia välismaiseid ettevõtteid,» ütles kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts. «Mingi summa tuleb riigile deponeerida, oma vara neile mingiks ajaks hoiule anda. See pole ettevõtluses mingi mõistlik idee ja mõjub halvasti.»

Seetõttu muutuks panditulumaksu selgitamine rahvusvahelistele investorile tema sõnul väga tülikas, kuna nad pole sellega harjunud. «See võtaks Eestilt konkurentsieelise, mistõttu viivad nad oma investeeringud lihtsalt mujale,» lisas Palts.

Tööandjate keskliidu esimees Toomas Tamsar ütles aga, et kuna panditulumaks on sedavõrd põhimõtteline muudatus Eesti maksusüsteemis, vajaks see korralikku väljatöötamiskavatsust ja mõjuanalüüsi. «See tuleb ettevõtetega väga põhjalikult läbi arutada, et tulemus meie majandusele vastu ei töötaks.»

Kuidas siis kasumi maksuvabalt Eestist väljaviimise probleemi lahendada?

Mait Paltsi sõnul saab selliseid skeeme ka praegu seaduse järgi tuvastada. «Kohtupraktika on olemas. Maksuamet saab õiguse teeseldud tehingud ümber kvalifitseerida ja seaduse järgi maksustada,» ütles ta.

Reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd möönis, et maksuvabalt kasumi väljaviimine on probleem. Samas leiab ta, et maksuameti käsutuses on juba praegu hoovad, millega maksudest kõrvale hoidmise vastu võidelda. «Kui laen ei ole tegelikult laen, vaid midagi muud, saab maksuamet sekkuda. Lisaks on võimalik nõustada, nad on selles edukad olnud,» lisas Sõerd.

Võimalust tuleb kasutada

Ta märkis, et kui riik loodab uue panditulumaksuga teenida aastas vaid 18 miljonit eurot lisatulu, siis ei saa probleem olla nii ulatuslik. Seetõttu tasuks kasumit välja laenavad ettevõtted üles otsida ja nendega ükshaaval tegeleda, mitte teha laiapõhjalist maksumuudatust.

Eestis tegutsevad ettevõtted, kes on siin teenitud kasumi emakontsernile välja laenanud, ütlesid Postimehele, et kuna selline võimalus on olemas, seda ka kasutatakse. Rootsi ja Saksamaa emafirmadele mitmekümneid miljoneid kasumit laenanud tsemenditootja Kunda Nordic Tsement ASi juht Meelis Einstein ütles, et selline on olnud lihtsalt kontserni otsus.

«Nii ta on jah. Samas oleme ka palju dividende maksnud, mis maksustatakse. Aga laenatud raha jääb nagunii kontserni kontole ja see investeeritakse edasi,» rääkis ta.

Samas on ta panditulumaksu kava suhtes kriitiline, öeldes, et välisinvestorite silmis vähendab see Eesti konkurentsivõimet. «See on järgmine tükk, mis meie majanduskliima headust vähendab.»

Telekomifirma Elisa Eesti AS on aastate jooksul samuti suuri summasid Soome emafirmale laenanud. Ettevõtte Eesti juht Sami Seppänen ütles, et Elisa eesmärk pole raha välja viia, vaid leida Eestis investeerimisvõimalusi. «Sellest tulenevalt on emaettevõttele antud laen tähtajaline ning toimuvad regulaarsed intressi ja laenu põhiosa tagasimaksed Elisa Eestile vastavalt kindlale laenugraafikule,» seletas ta.

 

Maksuettepanekud Sesteri portfellis

Rahandusminister Sven Sesteri ettepanekud Eesti maksukeskkonna parandamiseks, mis peaksid vastuvõtmise korral jõustuma järgmise aasta alguses.

Panditulumaks

Seda peaksid tasuma firmad, kes kontserni piires raha Eestist välja laenavad.

Eesmärk on piirata rahvusvaheliste kontsernide võimalusi Eestist maksuvabalt kasumit välja viia. Kuigi emafirmal tuleb laen tütarettevõttele tagasi maksta, võib võlg pikaks ajaks venima jääda, mistõttu on sisuliselt tegu maksuvabalt kasumi väljaviimisega.

Selle tarvis tuleb luua laenu ülempiir, mida ületavad laenusummad maksustatakse 20-protsendilise panditulumaksuga. Kui laen teatud aja, näiteks kahe aasta jooksul tagasi makstakse, tagastab riik panditulumaksu.

Firmaauto maksustamine

2018. aasta algusest võiks kaotada sõidupäevikud ja küsida segakasutuses olevate sõiduki omanikelt erisoodustusmaksu vastavalt auto võimsusele. Kõige enam on laineid löönud ettepanek tähistada ainult ettevõtluses kasutatavad sõidukid värvilise numbrimärgiga.

Ettepanekute eesmärk on muuta firmaautode maksustamise süsteem pettusekindlamaks ja selgemaks ning vähendada ettevõtja halduskoormust.

Küpse firma tulumaks

Küpsete firmade tulumaksumäära tahetakse langetada 14 protsendile. Madalat maksumäära hakkab riik arvutama eelneva kolme aasta jaotatud kasumi põhjal.

Sesteri sõnul on küpsusfaasi jõudnud ettevõtted ülekapitaliseeritud, jaotamata kasumi kogumaht suureneb aasta-aastalt ja potentsiaalne maksutulu jääb riigil kogumata. Seetõttu peaks neile firmadele kehtestama madalama maksumäära, mis motiveeriks ettevõtteid oma dividendipoliitikat muutma.

FIE-tamine soodsamaks

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksustamine ja aruandluse kord peaks muutuma lihtsamaks. Eesmärk on muuta FIEna tegutsemine atraktiivsemaks ja toimivamaks, laiendades töötajate maksusoodustusi või sotsiaalseid tagatisi FIEdele.

Bürokraatiata väikeettevõtlus

Võiks luua bürokraatiavaba ettevõtlusvormi väikeettevõtjatele. Selle tarvis on kavas luua 2018. aasta alguses ettevõtluskonto süsteem, mida füüsiline isik saaks kasutada teenuste ja kauba müügiks teistele füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele kuni 25 000 euro ulatuses aastas. Ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustab riik Sesteri plaani järgi madalama, 20-protsendilise maksumääraga, kusjuures see katab nii tulu- ja sotsiaalmaksu kui ka kohustusliku kogumispensioni makse.

Aktsiaoptsiooni maksustamine

Sester tahab muuta aktsiaoptsioonide maksustamise paindlikumaks, kui ettevõte müüakse tervikuna uuele omanikule. Praegu peab töötaja hoidma optsiooni vähemalt kolm aastat, et selle müüki ei käsitletaks erisoodustusena. Ministeeriumi kava näeb ette, et optsioone maksustataks enne kolmeaastase ajavahemiku lõppu vaid osas, mida pole müügihetkeks välja teenitud.

KOMMENTAAR
Et kasumit ei saaks laenu taha peita

Eesti äriühingud on päris tugevalt ülekapitaliseeritud investeerimisvajadusest olenemata ja  meie konkurentsivõimet regiooni omaga võrreldes.

See otsus, mis  kunagi 2000. aastatel tehti – et kasum  on reinvesteerides maksuvabaon  väga õige otsus, mida kindlasti ei tohi muuta.

Laenude kaudu kasumi väljaB viimine on praegu aga tõsiasi ja tulenevalt maksusüsteemist paraku   mitte ainult laenamisena üle piiri, vaid ka ga riigi sees – emaettevõte loob tütarettevõtte mingi konkreetse äri W tegemiseks ja annab talle nii aktsiakapitali kui ka lisaks laenu.

Väga mõistlik, väga õige! Kui tütarettevõte teenib kasumit, siis teistes riikides maksustatakse see tulumaksuga, aga Eestis ei teki tulumaksukohustust niikaua, kui sa kasumit välja ei maksa. Tihti kasutatakse võimalust tuua tütre kasum laenulepingutega emaettevõttesse tagasi.

Selle piiramiseks oleme valitsuses kokku leppinud panditulumaksus, mida küsitakse siis, kui tütarettevõte laenab emaettevõttele või õdedele. Maksumäär saab olema 20 protsenti.

Kui tütarettevõte annab osakapitali ja võimalikud laenud tagasi emaettevõttele, siis ei ole panditulumaksu.

Kui tütarettevõte on võtnud näiteks pangast lisaks võõrkapitali, annab selle emaettevõttele, siis see ei ole maksustatud panditulumaksuga, sest tegemist ei ole kasumiga.

Kui aga emaettevõttele kantakse raha, mis ületab osakapitali ja võõrkapitali summat, maksustatakse üle jääv osa panditulumaksuga.

Nii on võimalik kasumit üle kanda, keegi ei keela laenulepingut teha, aga siis tuleb kanda 20 protsenti panditulumaksuna riigi spetsiaalsele arvele. Kui raha kantakse tütrele tagasi enne kahe aasta möödumist, vabastab riik selle 20 protsenti ja annab raha tagasi.

See meede on laenudena kasumi väljaviimise piiramiseks.