Majandus24.postimees.ee: Hansson: eelarve miinusesse laskmine on ohtlik (Lennart Ruuda)

04.04.2017Meediakajastus

Valitsus otsustas pikalt dogmana püsinud range eelarvetasakaalu reeglit lõdvendada, Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul peitub selles aga mitu ohtu.

«See on oportunistlik ja selgelt ainult praeguse valitsuse kasuks. Eelmised valitsused on tekitanud rahalisi ülejääke ja see valitsus saab seda kasutada,» ütles ta.

Keskpanga juht lisas, et kui selline mõtteviis peaks jätkuma, võib iga valitsus tulla ja oma valimislubaduste täitmiseks eelarvetasakaalu reeglist lahti öelda. «Nii ei jää vundamendist midagi järele, see on väga libe tee,» märkis ta.

Hansson ütles, et kui valitsus oleks tõepoolest pikemas plaanis Eesti tulevikule mõelnud, võinuks lõdvema eelarve seadus jõustuda alles paari aasta pärast.

«Oleks ju võinud öelda, et meie pole need, kes sellest otseselt kasu teenivad, aga tulevased valitsused võivad sellest võita,» soovitas ta. «Praegu on see tõesti liiga oportunistlik. Seda enam, et Eesti jääb peagi Euroopa rahast ilma ja meie rahvastik vananeb, mistõttu on reservidel suur väärtus.»

Rahandusminister Sven Sester (IRL) teatas eile, et valitsus muudab riigieelarve baasseadust nii, et tulevikus võib majanduse elavdamiseks eelarve struktuursesse miinusesse lasta. See tähendab, et valitsus saab aastas kasutada 0,5 protsenti SKTst ehk umbes 115 miljonit eurot reserve selleks, et võtta laenu suurte investeeringute tegemiseks: teede ehitamine, linnahalli renoveerimine, IT-teenuste arendamine jt.

«Kui vaadata praegust konjunktuuri, siis majandus ei vaja eelarvelist stiimulit. Tööhõive on väga kõrge, palgakasv meeletu. Kui sellises olukorras majandust veelgi rohkem stimuleerida, tekivad mullistused ja mingid sektorid kuumenevad üle,» rääkis Hansson.

Kui riik otsustab näiteks suure hulga raha investeerida teede ehitamisse, hakkavad ehituses palgad kasvama. See viib aga viimaks olukorda, kus ettevõtete kasumlikkus kannatab, nad saavad vähem investeerida.

«Mõni ettevõte võib küll kasvu tunda, aga mujal lähevad ääre peal olevad firmad pankrotti, kuna ei pea palgasurvele vastu,» märkis keskpanga juht.

Kuigi Hanssoni kinnitusel on riiklikud investeeringud suurtesse taristuobjektidesse olulised, pole see tema sõnul praegu asi, mida Eesti vajaks. Tema hinnangul peab riik investeerima kriisi päevil, kuid viimase kvartali majandustulemused näitavad, et Eesti majandus on pigem kasvuteel.

Üks uue riigieelarve baasseaduse väljatöötaja, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu ütles vastuseks, et eelarve defitsiiti lubamise seaduse eesmärk on eelkõige majandust tasakaalustada ning muuta riigi investeeringud  paindlikumaks.

Ministeeriumiametnik tõi ühe elulise näite. «Oletame, et tahad aasta lõpus detsembris külmkappi osta. Samas on sul põhimõte, et seda raha tohib kasutada ainult sel aastal. Kui aga poodi lähed, on külmikud otsas ja selgub, et uued tulevad alles jaanuaris. Kas jätate külmiku siis jaanuaris ostmata, kuna reegel ei luba järgmisel aastal raha kasutada?» küsis ta.

Sama kehtib Kirsipuu sõnul ka suurte riiklike investeeringute puhul, kus pole vahet, kas üks või teine investeering tehakse detsembris või jaanuaris. «Kahe aasta kokkuvõttes on summaarsed investeeringud sama suured, lihtsalt on toimunud mingid nihkumused aastate vahel, mis võib ühel perioodil eelarve miinusesse viia,» märkis ta.

Kirsipuu sõnul on see puhtalt paindlikkuse küsimus ja mingit üle jõu elamist või kohustuste lükkamist tulevaste põlvede kraesse ei ole. Uute reeglite järgi jälgitakse riigieelarve struktuurset tasakaalu edaspidi pikema ajavahemiku ehk nelja aasta keskmisena. Samas jääb kehtima põhimõte, et kui eelarveaastal tekib lubatust suurem puudujääk, tuleb see järgmistel aastatel tasa teha.

«Kolme aasta pärast oleme jälle nullis ehk ilusti struktuurses tasakaalus. Eelarvereegel ütleb, et sa võid kulutada vaid eelmiste aastate ülejääke. Kui mõned teised riigid lasevad eelarve regulaarselt miinusesse, siis meie kasutame ära vaid ülejäägi, mis on varem tekkinud,» selgitas rahandusministeeriumi ametnik.

Eesti Panga presidendi Hanssoni kriitikale, et laenu eest investeerimine soodustab teatud sektorite ülekuumenemist, vastas Kirsipuu, et see ongi arutelu koht. Tema sõnul on kõlanud väga vastandlikke seisukohti, kas Eesti riik on praegu majanduskriisis, kriisist taastumas või hoopiski üle kuumenemas.

«OECD arvab, et oleme väga sügavas kriisis, Euroopa Komisjon arvab, et on mullistus. Meie leiame, et oleme seal kuskil vahepeal,» rääkis Kirsipuu.

Ministeeriumiametnik ütles, et kui vaadata sektorite kaupa, siis näiteks ehitussektor praegu ülemäärases rahas ei suple. «Ehitussektor investeeris mullu vähem kui tunamullu. Riik ei toetanud ehitussektori majanduskasvu riiklike tellimuste mõttes. Sel aastal me seda teeme, tuleval aastal teeme veelgi rohkem. Selline on poliitiline otsus,» lausus ta.

Viimastel aastatel on valitsussektori eelarve olnud ülejäägis. Uus tasakaalureegel on kooskõlas Euroopa eelarvereeglitega. Tasakaalureegli muutused puudutaksid jõustumise järel 2018. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvet.

Kommentaarid

Laenata võiks sotsiaalmaksu langetamiseks

Priit Põldoja
Inbanki nõukogu esimees

Mina olen põhimõtteliselt paindliku fiskaalpoliitika ja finantseerimise pooldaja, eriti silmas pidades seda, et intressid on madalad ja laenu võtmine igati soodus.

Investeerida võiks kindlasti infrastruktuuri, kuna ühendused ja liikumine on Eesti jaoks olulised. Samuti võiks laenu võtta ühekordseks sotsiaalmaksu langetamiseks.

Kuigi see on tehniliselt keerulisem, on idee selles, et madalama sotsiaalmaksu kaudu tekiks rohkem töökohti, ettevõtted arenevad ja hakkavad rohkem tasuma, mis täidaks lõpuks ka selle ühekordse augu. Samas tuleb muidugi ka arvestada, et kui ühe korra laenukraan lahti teha, tuleb see osata õigel ajal kinni panna.

See on vastutustundetu

Aivar Sõerd
riigikogu liige (Reformierakond)

Eelarvepuudujääk praeguses majandustsüklis ei ole millegagi põhjendatud. Eesti majandusele on juba pikemat aega iseloomulik, et tööhõive püsib kõrgel tasemel ja ettevõtetel on pigem tööjõupuudus. Riigi stiimulite lisamine nõudluse poolele süvendaks probleeme majanduses veelgi.

Teiseks, defitsiit on sisuliselt üle jõu elamine ja tulevaste aastate eelarvetulu ette ära kulutamine. Ajal, mil maksutulu juurdekasv on väga hea, oleks üle jõu elamine ehk kulutamine rohkem, kui on tulu, vastutustundetu. Selle pärast, et maksutulu hoogne kasv ei kesta igavesti, praegune valitsusliit ei muretse. Ka praegused madalad riigivõlakirjade intressid võivad tulevikus kasvama hakata.

Valitsusliit on kõrvale heitnud ka eesmärgi taastada varem kogutud reservid, mis läksid osaliselt käiku viimase finantskriisi aastatel. Jääb mulje, et valitsusliidu hinnangul on globaalse majandusarengu riskid maandatud ja tulevikuohtudele praegu mõelda pole vaja.