Menüü 
Majandus24.postimees.ee: Käitlejad süüdistavad Eesti Energiat prügiveo kallinemises (Andres Reimer)
04.01.2017MeediakajastusEesti Energia asendab Iru elektrijaamas kohaliku prügi välismaalt oksjoni korras sisse veetava kraamiga, mis tõstab jäätmekäitlejate hinnangul tavainimeste jaoks jäätmeveo tasu isegi kuni veerandi võrra.
Riigile kuuluv energeetikafirma ei pikenda seniste partneritega enam varasemaid mitme aasta pikkusi lepinguid, vaid hakkab prügiautodele müüma Iru koostootmisjaama väravast sisse pääsemise õigust oksjonil.
«Eesti jäätmekäitlejad ei suuda Iru koostootmisjaamale nii palju maksta kui rikaste välisriikide ettevõtted, kus prügi põletamine on erinevalt Eestist maksustamata,» ütles Postimehele Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude. «Samuti ei suuda siinsed ettevõtted üksikult pakkuda nii suuri koguseid nagu välistarnijad.»
KAKS KORDA KALLIM VÄRAVATASU
Muudatuse mõjul peavad kohalikud prügifirmad hakkama jäätmeid taas viima prügilatesse, kus väravatasu on ligi kaks korda kallim kui Irus. Kuna väravatasu moodustab prügiveo hinnast olenevalt konteineri suurusest 40–60 protsenti, võib Luude hinnangul tõusta tavainimese jäätmekäitlustasu kuni veerandi võrra.
«Alates 1. jaanaurist meil pole enam Iru jaamaga lepinguid, sest Eesti Energia keeldub neid sõlmimast,» ütles Tallinna Sadamas laevadelt jäätmeid vastu võtva Green Marine juht Carl-Jüri Piht. «Tekitatakse olukord, kus välistarnijate mõjul tõusevad hinnad.»
Iru koostootmisjaama poliitikaga avaldas rahulolematust ka Tartu linn, sest ei saa just väidetavalt Eesti Energia prügiimpordi tõttu Aardlapalu jäätmekäitlemisjaamas käideldavat jäätmekogust põletamisele viia.
«Irust öeldi meie lepingupartnerile Eesti Keskkonnateenustele, et nemad on äriühing, kellel on leping Iirimaa ja Soome jäätmete sisseveoks, ning pole nende asi, mis Eesti prügist saab,» selgitas Tartu linnamajandusosakonna juhataja Rein Haak. «Soome prügi põletamine on väga vale juba sellepärast, et meie, eestlased, maksame sellele omalt poolt rohelise energia sildi all peale.»
Haagi sõnul kujutab jäätmete põletamine kõige efektiivsemat taaskasutust, sest teised ettevõtmised prügi toorainena kasutamiseks on seni läbi kukkunud.
«Minu haldusalas tekivad sageli suured jäätmete kuhjad, mille efektiivsest taaskasutusest ettevõtjad räägivad, kuid need ettevõtted haihtuvad kohe, kui on riigilt oma toetusraha kätte saanud,» selgitas Haak.
«Kui silmas pidada näiteks Raadile kuhjatud rehvimägesid, siis lõpuks maksab riik teist korda peale, kui hakkab neid omal kulul minema vedama.»
Eesti Energia kinnitas, et välispartnerid maksavad oma jäätmete põletamise eest kopsakamaid summasid, kuid samas kummutas oma lepingupartnerite väited, justkui kavatseks kontsern asendada kohalikud jäätmed imporditavatega.
«Iru jäätmepõletusjaama põletatud jäätmetest põhilise osa moodustavad Eesti päritolu segaolmejäätmed ning nii jääb see ka edaspidi,» vahendas ettevõtte kütustevaldkonna osakonna sõnumit meediasuhete juht Kaarel Kuusk.
«Kui varem sõlmisime jäätmekäitlejatega kahepoolseid lepinguid, siis nüüd teeme konkursi ja lepingud saavad sõlmitud hankepõhiselt ning vastavalt hankes kujunenud hinnale. Hankesüsteemi sisseviimine puudutab vaid Eesti-siseseid tarneid ja osaleda on võimalik kõigil Eesti jäätmekäitlusettevõtetel võrdsetel alustel.»
Energiafirma üldkoosoleku rolli täitev rahandusminister Sven Sester kinnitas, et Eesti jäätmekäitlejad saavad ka tulevikus Iru hangetel osaleda ning imporditud jäätmete maht ei ületa üht neljandikku.
«Eesti Energia on kinnitanud, et nende hangetel on võimalik osaleda kõigil Eesti jäätmekäitlusettevõtetel võrdsetel alustel,» lausus Sester. «Iru jäätmepõletusjaamas põletatud jäätmetest moodustavad vähemalt 75 protsenti Eesti päritolu jäätmed, see on olnud nii jaama avamisest saadik ja nii jääb ka edaspidi.»
Samas leidub ka selliseid jäätmekäitlejaid, kes peavad Eesti Energia kavandatavat muudatust õiglaseks, sest pääsevad nüüd oma prügilastidega varasemast paremini Irus löögile. «Seniajani meie ei saanudki Iru väravast sisse, sest meie kogused on suurte käitlejate omast palju väiksemad,» ütles Lääne-Virumaa omavalitsuste asutatud jäätmekeskuse juht Priit Raamat.
«Kui nüüd tehakse lühema ajavahemiku peale väiksematele kogustele suuremal hulgal hankeid, siis pääseme ka meie oma 8000-tonnise aastamahuga Iru jaama otse ilma vahendajateta jäätmeid viima.»
Eesti üks suuremaid, Jõelähtmel asuv Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus pole seni märganud kasvanud nõudlust prügi ladestamise järele. «Turg on Iru otsuse tulemuste suhtes äraootaval seisukohal,» ütles taaskasutuskeskuse juht Kertu Tiitso. «Tõenäoliselt Irus kasutatavad jäätmemehud säilivad endisel tasemel.»
Jõelähtme prügila valmistab jäätmetest kütust nii Iru koostootmisjamale kui ka Kunda Nordic Tsemendile. Tsemendivabrik, mis seoses toodangu ekspordi kahanemisega Venemaale vähendas prügikütuse põletamist kaks korda, on Iru järel teine jäätmekütuse kasutaja.
«Meie kasutame juba aastaid vaid kohalikku jäätmekütust, ehkki imporditava kütteväärtus on suurem,» ütles ettevõtte juht Meelis Einstein. «Mina arvan, et suurt prügi impordi lainet ei tasu Eestis karta.»
KÜMNENDIK LÄHEB PRÜGIMÄELE
Asjatundjate hinnangul võimaldab ulatuslikku prügiimporti Euroopa piiriüleste hangete seadus. Näiteks Eestist kõrgema elatustaseme ja tarbimisega Iirimaal ja Põhjamaades on prügi käitlemine kallis, sest on koormatud keskkonnatasudega.
Majanduslikult maha jäänud Eestis aga maksavad enamasti väikese sissetulekuga elektritarbijad soojuse ja elektri koostootmise sildi tõttu prügi põletamisele peale ja hakkavad seetõttu Eesti Energia vahendusel senisest veelgi ulatuslikumalt sponsoreerima rikaste Euroopa riikide prügitekitajaid.
Eesti Energia käitles mullu Iru jaamas kohalikke jäätmeid kokku 206 000 tonni, mis oli palju rohkem kui aasta varasem kogus 193 000 tonni. Iru jäätmepõletusjaam suudab aastas energiaks ümber töötada kuni 250 000 tonni segaolmejäätmeid, nt 2015. aastal tekkis Eestis üle 308 000 tonni segaolmejäätmeid. Seega on enamikku Eestis tekkivatest sega-olmejäätmetest võimalik taaskasutada Iru elektrijaamas.
Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam valmis 2013. aastal ning selle maksumus oli 105 miljonit eurot. Pärast Iru elektrijaama jäätmepõletusjaama töölehakkamist on prügi ladestamine prügilatesse praktiliselt lõppenud ning jäätmed on leidnud kasutuse energiatootmises. 2015. aastal ladestati prügilatesse üle 26 000 tonni prügi, mida on vähem kui 10 protsenti aastas tekkinud prügist.
Täisvõimsusel töötades põletab Iru jäätmepõletusjaam tunnis keskmiselt 30 tonni sega-olmejäätmeid. Keskmiselt käib jäätmepõletusjaamas ligi 70 prügiautot päevas.
Elektriks ja soojuseks muundatakse Iru jäätmepõletusjaamas ligi 85 protsenti jäätmetes sisalduvast energiast. Jaama soojusetootmise võimsus on 50 megavatti ning elektritootmise võimsus 17 megavatti.
KOMMENTAAR
Uusi lubasid ei anta olukorra selginemiseni
Peeter Eek
keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja
Prügi sissevedu on Iru koostootmisjaamale huvipakkuv, kuna lähteriikides on segaolmejäätmete käitlusteenuse hinnad kõrgemad, millest isegi logistikakulude mahaarvamisel jääb järele enam, kui Eestis turul siiani segaolmejäätmete põletamisele pakutakse.
Keskkonnaamet on veel 2016. aasta algul andnud segaolmejäätmete sisseveoks lubasid eeldusega, et sissevedu ei kahjusta Eestis jäätmekäitluse olukorda.
Täpsem analüüs on siiski näidanud, et segaolmejäätmete sissevedu kümnetes tuhandetes tonnides aastas siiski võib kahjustada Eestis tekkinud segaolmejäätmete käitlemist. Kohalikud jäätmekäitlejad on alternatiivide puudumisel sunnitud jäätmeid ladestama prügilates. Seetõttu on keskkonnaamet teada andnud, et uusi sisseveo lubasid välja ei anta, kuni olukorra muutumiseni.
Segaolmejäätmetel on Eestis kaks käitlusviisi: põletamine jäätmete põletustehases, Irus ja jäätmete mehhaanilis-bioloogiline töötlus MBT ehk jäätmekütuse tootmine. MBT jäätmekütust põletatakse peamiselt tsemenditootmisahjudes. Tehniliselt on Ragn-Sellsi tehasel Tallinnas Sõjamäel ja Tallinna linnale kuuluval Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusel võimsus sama suur nagu ka Iru põletustehasel. Kuid nendes toodetavat jäätmekütust pole praegu kuskile mujale üle anda kui piiratud mahus Kunda tsemenditehasele. Seega on hetkel käitlusvõimsusi ehk teenuse pakkumist vähem, kui on tellimust segaolmejäätmete taaskasutuseks. Turumajanduses viib see üldiselt teenuse hinna tõusule, nii on ka juhtunud.
Segaolmejäätmete käitlus peabki muutuma kallimaks, et nii jäätmevaldajatel kui jäätmekäitlejatel oleks enam motivatsiooni just liigitikogumise ja ringlussevõtuga tegeleda. Kas selles osas piisab n-ö teenuse hindade ristsubsideerimisest, mis on juba eelnõuna esitatud ja mõnedes KOVides ka rakendatud mõte, või on vajalikud ka jõulisemad lahendused keskkonnatasude muudatuste kaudu, vajab veel arutelu.
