Majandus24.postimees.ee: Poliitikud: maksureformist pole pääsu (Kadri Hansalu)

22.03.2016Meediakajastus

Erakonnad on nõus muutma peamiselt tööjõumakse ja ettevõtete tulumaksusüsteemi, kuid ei jõuta kokkuleppele, mis mahus ja kuidas seda teha.

Kuigi mitmed poliitikud ja ettevõtlusliitude esindajad kinnitavad kui ühest suust, et võrreldes Euroopa Liidu riikidega ei ole Eesti maksusüsteem tähelepanuväärselt halvas seisus, siis, nagu küsis ettevõtja Jaan Pillesaar tabavalt, kellele lähevad korda keskmikud?

Enam ei väitnud ühegi erakonna esindaja Postimehele teemat kommenteerides, et reformi ei ole vaja. Kuid muudatuste ulatuse ja nende võimalikkuse suhtes ollakse endiselt kardinaalselt erinevatel seisukohtadel.

Reformierakonna auesimees Siim Kallas rõhutas reedesel Vabaerakonna ja maksumaksjate liidu maksukonverentsil, et kui makse muuta, siis tuleks seda teha suurelt – näiteks kui sotsiaalmaksu langetada, siis korraga poole võrra. Tema ettepaneku kohaselt võiks seda katta muuhulgas suuremate varamaksude (nt autole, kinnisvarale, maale) kehtestamisega.

Siiski tunduvad varamaksud olevat erakondade jaoks veel piisavalt tundmatu territoorium, et nende suhtes selgeid seisukohti avaldada, põhiliselt ollakse valmis muutma tööjõumakse ja ettevõtte tulumaksusüsteemi.

Reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer ütles, et nende erakonna taha tööjõumaksude kiirem langetamine kindlasti ei jääks, kuid reaalselt oleks seda võimalik läbi viia vaid parempoolsete erakondade koalitsioonis.

«Tööjõumaksude langetamise vajadus on ilmne ja ega see pole mingi uudis,» sõnas ta. Samas rõhutas Holsmer, et kui sotsiaalmaksu oluliselt kiiremas tempos langetada, tekib riigieelarvesse arvestatav puudujääk, sest näiteks juba üks protsent sotsiaalmaksu langetust vähendab eelarve tulusid 90 miljoni euro võrra.

Holsmeri hinnangul tuleb selliste otsuste puhul vaadata ka valitsuse ja parlamendi koosseisu. Tema sõnul tahavad vasakpoolsed erakonnad suurendada erinevaid otsetoetusi ja teha maksuerandeid, mis kasvatavad riigieelarve kulude poolt sadades miljonites eurodes.

«Kõike korraga lihtsalt ei saa,» nentis Holsmer, lisades, et tööjõumaksude langetamine ei leia vasakpoolsetelt eriti suurt toetust, pigem vastupidi. «Soovitakse ju kehtestada astmeline tulumaks ja taastada ettevõtete tulumaks,» rõhutas ta. «Sotsiaalmaksu vähendamist ei näe nende programm samuti ette. Ses mõttes suudaks vaid parempoolsete erakondade koalitsioon tööjõumakse märksa kiiremas tempos langetada.»

Katteallikatena näeb Holsmer eelkõige pahede ja tarbimise kõrgemat maksustamist. Lisaks peaks selleks, et sotsiaalmaksu poole võrra vähendada, majanduses tekkima oluline kvalitatiivne hüpe ning loodav lisandväärtus peaks tänu edukalt toimivatele ettevõtetele riigieelarve miinuse katma.

Sotsiaaldemokraadist endise majandusministri Urve Palo sõnul tuleks Eesti praegune maksusüsteem põhjalikult üle vaadata ning uuesti kokku panna. «Üksiku maksumuudatusega võib olukorra ainult hullemaks teha,» nentis ta. Näiteks tõi Palo sotsiaalmaksu üheprotsendilise langetamise, mis Eesti ettevõtteid ja majandust konkurentsivõimelisemaks ei muuda, samas võtab riigi kassast hinnalised 90 miljonit eurot aastas.

Seda auku kaeti Palo sõnul aga muude täiendavate ja sealhulgas ettevõtlusvaenulike maksutõusudega, nagu majutusasutuste käibemaksumäära ja kütuseaktsiisi tõus.

Suuremaid muudatusettepanekuid Palol siiski veel välja pakkuda pole. Tööjõumakse saaks tema sõnul kärpida, aga üksnes siis, «kui leida alternatiivseid maksutulu allikaid». Katteallikate leidmiseks on vaja tema hinnangul vaadata üldpilti, seada eesmärgid ja seejärel tegutsema hakata. Traditsiooniliselt on sotsiaaldemokraadid toetanud ka astmelist tulumaksusüsteemi.

Rahandusminister Sven Sester (IRL) rõhutas, et tema siht maksupoliitikas on eeskätt ettevõtluse arengu soosimine, ning ta kavatseb veel sel aastal selleks täiendavaid ettepanekuid esitada. Eelkõige tuleks ka tema sõnul võimaluse korral langetada täiendavalt tööjõumakse.

«Ei tohi unustada, et meie inimeste heaolu sõltub enim Eesti majanduse edust,» märkis Sester. «Makse maksta peab olema lihtne, maksudest hoiduda keeruline. Kui maksud hästi laekuvad, saab maksumäärad madalamad hoida.»

Opositsioonierakonnad on suurematele muudatustele eriti altid. Vabaerakond lubas kahe aasta pärast esitleda ettepaneku täiesti uueks maksusüsteemiks. «Maksukeskkond, mis on meid täna siia toonud, ei vii meid enam tõhusalt edasi – me oleme tõsise arenguprobleemi ees!» leidis erakonna esimees Andres Herkel.

Tema sõnul ei saa näiteks olla rahul sotsiaalmaksu määraga ega ka kogu koormust tööandja õlule paneva kogumisprintsiibiga. «Samuti lonkavad mõlemat jalga jaotusmehhanismid – jätkusuutlik ei ole ei pensioni- ega sotsiaalsüsteem,» märkis ta. «Selgelt on Eestis üle võlli mindud ka riigilõivude ja aktsiiside kehtestamise ja tõstmisega.»

Keskerakonna juhatuse liikme Kadri Simsoni sõnul toetavad nemad endiselt üksikisiku tulumaksusüsteemi astmelisemaks muutmist, aga sümpaatne on ka Hans H. Luige suust kõlanud ettepanek klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamisest koos maksuvaba miinimumiga.

«See tähendab, et väiksemad ja alustavad ettevõtted kuni mingi kasumisummani ei pea tulumaksu maksma, kuid suuremad ja kasvufaasist juba väljunud ettevõtted panustavad ettevõtte tulumaksu kaudu riigi arengusse,» leidis Simson.

Praeguse ettevõtluse tulumaksusüsteemi reformimine on kõigil meelel ja keelel, kuid muudatuste suhtes jagunetakse kahte leeri: paremerakonnad pigem ei soovita seda kaotada, küll aga on valmis arutama väiksemat maksumäära; vasakerakonnad pooldaksid pigem klassikalise tulumaksusüsteemi taastamist.

Holsmeri hinnangul võiks näiteks avada arutelu väiksemast maksumäärast kui 20 protsenti, kui ettevõte maksab mitmel järjestikusel aastal dividende.

EKRE juhatuse liige Martin Helme kehtestaks samuti ettevõtte tulumaksu koos «suhteliselt kõrge» maksuvaba osaga. «Kui meil on ettevõtte tulumaks, millel on tulumaksuvaba osa miljon eurot aastas, siis väike- ja keskmised ettevõtted seda sisuliselt ei maksaks,» arutles ta. «See omakorda tähendab aga, et kodumaist ettevõtjat see praktiliselt ei puudutaks, kuna absoluutne enamus Eesti rahvusliku kapitaliga ettevõtetest on väikesed või keskmised. Küll aga maksaks rahvusvahelised suurkorporatsioonid ja pangad.» Sellest teenitud tulu arvelt vähendaks EKRE nii käibemaksu kui ka näiteks elektri- ja kütuseaktsiisi.

Kommentaar

Lasse Lehis, Eesti Maksumaksjate Liidu juht

Väga suuri ümberkorraldusi maksusüsteemis on mitmel põhjusel väga raske teha. Esiteks, need maksud, mida me tahaksime vähendada, moodustavad eelarvest nii suure osa, et asenduse leidmine on pigem võimatu. Isegi kui tõsta näiteks maamaksu kümme korda või hakata maksustama sõiduautosid ning samal ajal vähendada sotsiaalmaksu, võib inimeste palk sellest küll tõusta, aga lõppkokkuvõttes maksavad needsamad inimesed selle raha tagasi.

Teine asi, millega arvestada, on see, et uue maksu kehtestamiseks ei piisa poliitilisest tahtest, vaid tuleb kirjutada ka juriidiliselt vettpidav seadus, mida hakatakse täitma ja mida maksuamet suudab kontrollida. Tuleks meeles pidada, et need inimesed, kellelt plaanitakse rohkem raha ära võtta, loevad ka uudiseid ja oskavad arvutada ning ei pruugi sugugi selle peale aplodeerida.

Seega tuleb enne suuri muudatusi teha põhjalik eeltöö ning hinnata nii majanduslikke kui juriidilise aspekte, samuti tuleb huvigrupid sisuliselt kaasata.