Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul soovitakse eelnõuga muu hulgas vähendada bürokraatiat, teatas riigikogu pressiteenistus.

«Nii kaobki meresõiduohutuse seaduse muutmisel näiteks mitmel tegevusalal tegevusloa kohustus või asendatakse see majandustegevusteate esitamisega. See on olnud nii ka mitmes meie lähiriigis ja see on taas üks põhjus, miks lipuriigi valikul võiks edaspidi vaekauss Eesti poole kalduda,» ütles ta pressiteates.

Sester lisas, et muudatustega leevendatakse ka turvanõudeid, millega vähenevad laevaomanike halduskoormus ja tööjõukulud.

Näiteks ei nõuta tema sõnul enam kohalikus rannasõidus sõitvatelt laevadelt turvaülevaatuste läbimist, reederi ja laeva turvaülema ametikohti, laeva turvaplaani ja turvajuhendi koostamist ning nende veeteede ametiga kooskõlastamist ja turvaõppuste ning turvaharjutuste korraldamist, kui laeva kogumahutavus on üle 500 või kui laeva kogumahutavus on alla 500, ent laev veab üle 250 reisija.

Majanduskomisjoni liige Annely Akkermann märkis, et lisaks asendatakse senine nõue teha sadamarajatistele ülevaatus korra 12 kuu jooksul nõudega teha ülevaatust kord viie aasta jooksul. Tema sõnul pole Eestis igal aastal turvaülevaatust vaja teha, sest ohutusnõuete täitmise kontrollimine tagab ka vajalikele turvanõuetele vastavuse.

Eelnõuga suurendatakse ka õigusselgust ja arusaadavust meresõiduohutuse valdkonnas. Eelnõu vastuvõtmisel tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele.

Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on esimesel lugemisel 25. novembril.