Menüü 
Majandus24.postimees.ee: Sester nopib pandimaksuga sendi, euro jätab vedelema (Andres Reimer)
15.04.2017MeediakajastusRahandusminister Sven Sester jätab investeerimiskliimat kahjustava panditulumaksu eelnõuga kahe silma vahele raha, mida maksuamet saaks kaubanduskoja väitel majanduse hallist tsoonist niigi kokku koguda.
«Sester räägib, et tervikuna viiakse igal aastal laenu sildi all Eestist välja ligi 1,3 miljardit eurot. Kui nii, siis selle pealt korjatav tulumaks oleks ju oluliselt suurem summa kui näiteks 2020. aasta eelarvesse panditulumaksust planeeritud 18 miljonit eurot,» ütles kaubandus-tööstuskoja tegevdirektor Mait Palts.
Ettevõtjate arvates tekitatakse panditulumaksuga olukord, et tulumaks on sisuliselt sama, kuid selle rakendamisel võetakse aluseks hoopis teine lähenemine. «Selle tulemusena ei jää meil meie investeerimiskeskkonna tutvustamiseks enam ühtegi positiivset argumenti,» tõdes Palts.
Kaubanduskoja seisukoht on, et kehtivate seadustega on võimalik teenida suurem summa, kui tegelikult kokku kogutakse. Kusjuures riigikohus andis maksuametile juba kümme aastat tagasi üksikasjaliku juhendi, kuidas praegu kehtivate seadustega oluliselt suurem summa kokku koguda.
Nimelt mõistis riigikohus 2007. aastal maksuametilt lambakasvatuse osaühingu Niiter kasuks välja ligi 1300 euro suuruse summa. Lõuna maksukeskus oli varem tõlgendanud kahe samale omanikule kuulunud ettevõtte vahel lammastega tehtud tehinguid tulu varjamisena ja määranud laenutehingu summale tulumaksu.
«Ettevõtlusega mitteseotusele võib viidata laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks, ebamõistlik tagasimakse graafik, tagasimakse tähtaja korduv pikendamine või laenusumma korduv suurendamine,» kõlas üks paljudest riigikohtu otsuses seisvatest näidetest.
Kaubanduskoda saatis maksuametile ka järelepärimise, miks lastakse suured summad lihtsalt tuulde. «Maksuamet kirjutas meile vastuseks, et midagi nad teevad, ent olukord olevat keeruline. Eks ongi keeruline, kuid kui peale hakata, saaks raha küll ja ei peaks paari miljoni kaupa uute maksudega raha kogumisega tegelema,» rääkis Palts.
«Praegu jääb vägisi mulje, et minister ei taha sisuliselt probleemiga eriti tegeleda, kuid üritab seaduse muutmisega tagada, et midagi saaks võtta eelarvesse ja vähendada struktuurset puudujääki.»
Maksuameti passiivsust põhjustab ettevõtjate meelest pelglikkus pikkade ja ennustamatute tulemustega kohtuprotsesside ees. Maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik tunnistas, et laenude ümberhindamise võimalus on maksu- ja tolliametil seadusega tõepoolest olemas.
«Niiteri lahend on küll teed rajav otsus laenu ümberhindamisel, kuid ei anna siiski lõplikku õigusselgust, sest kontsernisiseselt on alati võimalik näiline äriline põhjendus tekitada,» rääkis Lemendik. «Kui taolistel laenudel võib puududa laenutagatis, ei saa rääkida raha tagasimaksmise võimatusest, sest enamasti on emaettevõttel piisavalt vahendeid, et vajadusel oma kohustused tütarfirma ees täita.»
Maksuamet kaitseb seisukohta, et süsteemi muutmisega on võimalik palju laiemat mõju saavutada, mida näitas käibedeklaratsioonile 1000-euroste arvete lisamine.
«Praegune olukord ei ole seetõttu ka maksumaksja vaatest hea. Meil on võimalused teha üksikkontrolli ja saavutada mõju sellega, et jõuame oma maksumenetlustega ükshaaval näiliku tehingu ümberhindamiseni,» lausus Lemendik.
Krediidiinfo andmetel on üks suuremaid Eestist kapitali välja viivaid ettevõtteid Tartu õlletehas A. Le Coq, ettevõtte kinnitusel pole nad selleks laenu kasutanud, küll aga maksnud dividende. Alates 2011. aastast on õlletehase dividendide maht ületanud 52 miljonit eurot.
Tegemist on Eesti ühe suurima dividendimaksega, millelt on riigieelarvesse tasutud üle 13 miljoni euro tulumaksu. Lisaks dividendidele on A. Le Coq andnud emafirmale ka laenu.
Pandimaks toob õlletootja arvates kaasa investeeringute vähenemise ja halvab majanduskasvu. «Viimased maksed on seotud sellega, et vabad vahendid on kõigil Olvi grupi ettevõtetel kontsernikontol, millest tehakse vajalikke investeeringuid ja mille pealt arvestatakse ka intresse, mis suurendavad A. Le Coqi puhul kasumit, mis omakorda kuulub maksustamisele,» selgitas ettevõtte tegevjuht Tarmo Noop.
Emafirma kasutuses olevad laenuvahendid jäävad A. Le Coqi bilanssi ja Noobi sõnul kindlasti ka tagastatakse. Pandimaksu kehtestamisel aga tagastatakse emaettevõtte laen kiirendatud tempos ning A. Le Coqi võimalus võtta osa kogu kontserni arengu finantseerimisest väheneb.
«Pandimaksu mõju on halvav ennekõike Eestis tegutsevatele kontsernidele, kus kontsernikonto kasutamine muutub võimatuks, ja see halvendab oluliselt majanduse paindlikkust ja ettevõtete investeerimisvõimekust, millega just Eesti on siiani silma paistnud ja mis on olnud Eesti üks olulisemaid konkurentsieeliseid,» leiab Noop.
Kapitali välja viimise etteheide tabab aeg-ajalt ka panku, mis oma vaba raha parimaks juhtimiseks kasutavad nii teiste pankade, emaettevõtete kui ka keskpankade kontosid.
«Swedbank toob Eesti riiki rohkem raha sisse kui välja, seega meid panditulumaks ei mõjuta,» ütles Swedbanki finantsjuht Vaiko Tammeväli.
«Me ei ole kunagi viinud emaettevõttele antud laenude kaudu Eestist kasumit välja, et vältida maksukohustust. Swedbank Eesti on saanud emaettevõttelt märkimisväärselt enam laenu, kui talle ise laenanud oleme.»
2015. aastal andis Swedbank Eesti emaettevõttele laenu 37 miljonit eurot, saanud on aga 110 miljonit, 2016. aastal anti emaettevõttele 57 miljonit, saadi 67 miljonit. Viimase kolme aastaga maksis Swedbank dividendidelt ettevõtte tulumaksu 178 miljonit eurot. Tööjõuga seotud makse, käibemaksu ja muid kohustuslikke tasusid on Swedbank maksnud 133 miljonit eurot. Eesti suurim pank hoiab enamikku oma vabu vahendeid Euroopa Keskpangas, kasutab aga ka emaettevõtte kontot.
KOMMENTAAR
Asso Lankots
Leiburi tegevjuht
Rahvusvahelistes ettevõtetes liigub vaba raha läbi kontsernikonto pidevalt kontserni kuuluvate ettevõtete vahel ringi ning seda kasutatakse kontserniettevõtete investeeringute või käibevahendite finantseerimiseks. Sellise kontsernisisese raharingluse abil rajas Leibur hiljuti Sauele külmutatud pagaritoodete tehase.
Varasemalt on meil selline raha liikumine vormistatud laenuna, sest nii on olnud odavam. Laenu puhul on kriitiliseks faktoriks intressimäär, mille puhul tuleb jälgida seda, et see seotud osapoolte korral vastaks siirdehindade reeglitele. Oleme audiitoritega pidevalt konsulteerinud ja vajadusel laenuintresse korrigeerinud.
Käesoleva aasta alguses tagastas emaettevõte Leiburile laenujäägi täies mahus. Laenutagastamine emaettevõtte poolt ei olnud otseselt seotud potentsiaalse panditulumaksu kehtestamisega. Ma siiski ei hakkaks hetkel potentsiaalsete mõjude osas spekuleerima, sest võimaliku seaduse detailid ei ole ju selged.
INTERVJUU
Maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov
-Miks loobutakse suuremast tulust ja ei võeta ette samme teeseldud tehingute vastu?
Maksuhaldur tegeleb alati ka keeruliste, suuremahuliste asjadega, mistõttu me ei saa nõustuda küsimuses esitatud väitega. Oluline on, et laenude puhul peab olema tegemist majandusliku sisu poolest laenudega, mitte kasumi jaotamisega. Kui see nii pole, siis on maksuhalduril õigus need maksukorralduse seaduse alusel ümber kvalifitseerida kasumi jaotamiseks ja vastavalt maksustada. Praktikas on samas laenu dividendiks ümberhindamine pikk ja keeruline, vaevaline nii ettevõtja kui ka maksuhalduri jaoks. Keeruline on hinnata näiteks ettevõtte äritegevust, äriplaane või muud tegevusega seonduvat informatsiooni, eriti siis, kui laenu kasutamise tegelik otstarve selgub alles pikaajalise menetluse järel ning uurides põhjalikult kuskil välismaal asuva emaettevõtja tegevust. Selline uurimine on alati kallis ja tegeleb juba tagajärgedega.
-Mis jääb maksuametil puudu, et aktiivselt tegutseda? Miks rahandusministeerium ei kannusta maksuametit?
Maksusüsteemi ei tohi üles ehitada põhimõttel, et maks kuulub tasumisele pika uurimise ja vaidlemise järel, vaid maksustamiseks vajalikud asjaolud peavad olema piisavalt selgelt kirjas seaduses endas. Maksu- ja tolliametil on olemas võimalused teha üksikkontrolli ja saavutada mõju sellega, et nad jõuavad oma maksumenetlustega ükshaaval tehingute ümberhindamiseni.
Siiski süsteemi muutmisega on võimalik saavutada palju laiemat mõju. Maksukorralduse seaduse § 84 ei tohiks muutuda massiliste menetluste lähtekohaks. Hetkel nähtub aga, et dividendide «väljalaenamisel» on siiski süsteemne iseloom, ja see nõuab üldist lahendust, mitte aga üksikuid revisjone.
Mis on panditulumaks?
Valitsus plaanib hakata maksustama kontsernisiseseid laenutehinguid tulumaksuga, et piirata kasumi välja võtmist maksuvabalt. Panditulumaksuga kavatsetakse maksustada nii kohalike kui ka väliskontsernide laenumaksed senikauaks, kuni laen on Eestis asuvale tütarettevõttele tagasi makstud.
Panditulumaksuga maksustatakse vaid see osa tütarettevõtte laenust, mis ületab ettevõtte omakapitali sissemakseid või teisi rahalisi vahendeid, mida ettevõte on saanud. Kui laenuraha on liikunud Eestisse tagasi, on võimalik saada tasutud tulumaks riigilt tagasi.
Eelduslikult peaksid suurettevõtted skeemitamise asemel hakkama regulaarselt kasumit jaotama, mis omakorda annab neile õiguse kasutada vähendatud 14-protsendilist tulumaksumäära.
Allikas: raamatupidaja.ee
FAKTIKAST
Suurimad kontsernisisesed laenajad
Välisomanikega ettevõtted, mis on 2015. aasta majandusaruandes näidanud kapitali välja viimist laenuna.
Ettevõte Eestist välja laenatud miljonit eurot
Henkekel Balti Operations OÜ 88,5
PKC Eesti AS 70
Leibur AS 53,4
A. Le Coq AS 39,9
Swedbank AS 37
Allikas: Creditinfo Eesti AS
