Menüü 
Majandus24.postimees.ee: Suurima elektritootja varad odavnesid kardetust vähem ning koondamisi pole karta (Andres Reimer)
19.01.2016MeediakajastusEesti Energia majandustulemuste ootuses kõlanud kurjakuulutavad prognoosid ei täitunud, sest ettevõte hindas nafta hinna madalseisu tõttu varasid alla vaid paari protsendi ehk 66 miljoni euro võrra.
«Tegemist on raamatupidamisliku allahindamisega, mis ei mõjuta Eesti Energia rahavoogu, äritegevust ja võimet laenusid teenindada,» ütles ettevõtte finantsdirektor Andri Avila. «Allahindamise mõju puudutab perioodi kasumit ja põhivarade väärtust ning on saadud katteväärtuse testiga, mis võtab arvesse sarnaste varade väärtuse muutumist ja majanduskeskkonda.»
Elektritarbijad võivad kergemalt hingata, sest ehkki valitsus andis väärtuse säästmiseks loa Auvere elektrijaamas puidu põletamiseks, jätab see samm taastuvenergia tasud endisele tasemele. «Eesti Energia poolt Auverest saadav taastuvenergia tasu ei tule tarbija arvelt, sest selle maksab kinni välisriik, mis ostab Eestilt taastuvenergia kvooti,» selgitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. «Ilma valitsuse otsuseta puitu põletada oleks olnud allahindamise tulemus teistsugune.»
Erinevalt peamiselt õlitootmisele keskendunud Viru Keemia Grupist ei oota Eesti Energia töötajaid ees koondamised, sest Sutteri kinnitusel suudab ta tooteportfelli mitmekesisusega tagada piisava töömahu. Selleks aga peab nafta aasta keskmine barrelihind tõusma 2020. aastaks ligi 50 dollarini ning ei tohi tänavu saavutatud madalseisu pikaks ajaks püsima jääda.
Varade allahindamine ei lükka tasakaalust välja ka Eesti Energias teenitud dividendituluga paika timmitud riigieelarvet, sest rahandusminister Sven Sesteri (IRL) kinnitusel saab omanikutulu võtta energiafirmast praegu häirimatult välja. «Varade allahindamine otseselt dividendide võtmist ei mõjuta,» lausus Sester, lisades siiski: «Arvestades tänast turuolukorda, pole võimatu, et dividendiprognoosid järgmisteks perioodideks tuleb üle vaadata.»
Eesti Energia võlakirjainvestorid võivad oma väärtpaberiportfelli vaadata muretult, sest varade allahindamine ei too kaasa Eesti Energia krediidireitingu langetust. «Krediidireitingu võimalik muutmine ei sõltu ju niivõrd varade mõningasest allahindamisest, mis iseenesest ei olnudki kuigi suur – üksnes paar protsenti Eesti Energia kõigist varadest –, vaid põlevkivienergeetika konkurentsivõimest,» ütles LHV Panga analüütik Heido Vitsur BNSile.
Eesti Energia reitingut võivad mõjutada energia- ja põlevkivituru üldised arengud, mis ei sõltu ettevõtte juhtkonna ega ka valitsuse otsustest.
Pikaajalise majandusministrina varem Eesti Energia arengut suunanud Juhan Partsi (IRL) kinnitusel ei räägi väärtuse alla hindamine midagi Auvere uue elektrijaama tegelikust väärtusest, sest seadme tasuvus on arvestatud 25 aasta peale ning tööiga isegi 40 aastaks.
«Auvere elektrijaam on Eestile absoluutselt vajalik ning selles kahtlevad üksnes inimesed, kes veel viis aastat tagasi rääkisid, et riigikaitset pole vaja, sest sõda niikuinii ei tule,» selgitas Parts. «Puidu kasutamine Auveres on õige otsus, seda peaks tegema suuremal määral, kui valitsus lubas, sest see annab Eestis tuhandeid töökohti ja saastab keskkonda põlevkivist vähem.»
638 miljonit eurot maksnud Auvere elektrijaama väärtus langes 39,6 miljoni euro võrra ja põlevkivi kasutamisvõimaluste uurimise projekt Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis odavnes ligi poole ehk 26 miljoni euro võrra. Eesti Energia põhivara väärtus enne allahindamist oli ligi 2,5 miljardit eurot.
Ainukese majandustegevust iseloomustava numbrina avaldas Eesti Energia mullu kolmanda kvartali 93 miljoni euro suuruse kasumi ning fakti, et neljandas kvartalis kasumit ei teenitud. Ettevõte lubas oma majandustegevuse terviklikuks hindamiseks vajaliku tegevusaruande avalikustada 25. veebruaril. Avalikult võlakirju emiteerinud ettevõttena peab Eesti Energia olulise info avalikustamisel eelistama just börsi.
