Majandus24.postimees.ee: Tulla võib pikk majandusseisak (Tõnis Oja)

12.10.2015Meediakajastus

Kui rahandusminister Sven Sester tänavu aprillis esimest korda ministeeriumi majandusprognoosi esitles, pidi ta tunnistama, et kasvuprognoosi tuli alandada juba kaks aastat järjest. Kuna ministeerium koostab prognoosi kaks korda aastas ja sügisel tuli teha seda jälle, tähendab, et sügisel jõuti prognoosi alandada juba viiendat korda.

Enam-vähem samasuguse mustri järgi on elanud ka teised analüüsikojad: alandatakse jooksva aasta prognoosi, aga kaugema tuleviku suhtes ollakse optimistlikumad. Värskeima niisuguse esitas eelmisel nädalal SEB, kes alandas selle aasta majanduskasvu prognoosi 0,3 protsendipunkti võrra 1,9 protsendile, aga tuleviku suhtes on pank optimistlik.

«Kõigest hoolimata oleme optimistlikud,» ütles panga majandusanalüütik Mihkel Nestor prognoosi tutvustades. Järgmise aasta majanduskasvuks prognoosib pank juba 2,7 ning ülejärgmiseks 3,4 protsenti.

Optimismi aluseks on Ameerika Ühendriikide ning Saksamaa majandus, mis on näidanud viimasel ajal tugevnemist ja peaks elavdama välisnõudlust ning seega ka eksporti.

Samas näitavad kõige viimased uudised, et globaalne majandus on hapram, kui seni arvatud, ning ees võivad olla väga sünged ajad. Möödunud teisipäeval selgus, et augustis kukkusid üllatuslikult tööstustellimused Saksmaal 1,8 protsenti, juuli näitaja korrigeeriti 0,8 protsendipunkti võrra miinus 2,2 protsendini.

Briti-Hongkongi suurpanga HSBC ökonomist Rainer Sartoris ütles Financial Timesile, et numbrid olid üllatuslikult tunduvalt madalamad, kui oodati. Saksamaa ettevõtted olid hoiatanud Hiina majanduse languse eest (Hiina osakaal Saksamaa ekspordis on 6,5 protsenti) juba pikemat aega, samuti on Saksamaa üritanud vähendada suurt sõltuvust sellest riigist ja müüa teistesse arenenud riikidesse.

Teise olulise negatiivse uudisena alandas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) samal päeval maailma majanduskasvu tänavust prognoosi 3,1 protsendini. Veel aprillis ennustas IMF selle aasta majanduskasvuks 3,4 protsenti. Ehkki rikaste riikide majandusel eesotsas Ühendriikidega läheb veidi paremini, on arenevate riikide majandus, mis on seni finantskriisijärgset globaalset majandust vedanud, langenud juba viiendat aastat järjest.

Harvardi ülikooli professor ja kunagine USA rahandusminister Lawrence Summers kirjutas eelmisel nädalal majanduslehes Financial Times, et maailma majandust ähvardav pikaaegne stagnatsioon – arenenud riikide majanduse võimetus rahuldaval kiirusel kasvada isegi lõdva rahapoliitika tingimustes – hakkab mõjutama enamikku arenevaid turge eesotsas Hiinaga. On oht, et tekib stagnatsioonispiraal, kus arenenud riikide majanduskasvu aeglustumine mõjutab arenevaid riike ning see omakorda aeglustab arenenud riikide majandust ja nii edasi ja nii edasi.

Professori sõnul on risk, et globaalne majandus langeb lõksu, nagu juhtus Jaapanis, kus majanduskasv on stagneerunud juba 25 aastat ning millest väljumiseks pole võimalik suurt mitte midagi teha.

Selle taustal pole olukord eriti parem ka meil. Ehkki tööstustoodangu osa jääb meie majanduses üha väiksemaks ning teenuste osakaal kasvab, on tööstustoodangu näitajad olulised indikaatorid kogu majanduse kohta.

«Majandus on hea kanaarilind. Nii kuidas läheb tööstusel, nii läheb kogu majandusel,» ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Tööstustoodangu näitajad on meil läinud aga üha kehvemaks. Augustis kahanes tööstustoodangu maht kolm protsenti, kusjuures langus algas juba aprillis ning see süveneb üha .

Eurostati andmetel kukkus meie tööstustoodangu maht juulis 5,9 protsenti (Eesti statistikaameti andmetel 6,7 protsenti), olles Euroopas selgelt languse poolel. Näiteks Leedus kasvas tööstustoodang samal ajal 5,9 ning Lätis koguni 8,3 protsenti.

Ka üldist olukorda hindav majandususaldusindeks on Josingu sõnul Euroopa madalaimate hulgas: tahapoole jäävad vaid Soome, Luksemburg ja Kreeka.

«Eesti tööstuse nõrkuse taga on praegu eeskätt madalatest maailmaturuhindadest mõjutatud energiasektor. Elektritootmise asendamine odavama elektri impordiga on iseenesest ju igati arukas majandamine. Sellega hoiame kokku väärtuslikku põlevkivi muude kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks (nagu põlevkiviõli). Põhjamaades ja ka Saksamaal on rekordiliselt madalad elektrihinnad,» ütles Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm.

Swedbanki peaanalüütik Tõnu Mertsina lausus, et töötleva tööstuse languse taga on peamiselt elektroonikatoodete (Ericssoni tugijaamad) ekspordi ning tootmismahu kasvu aeglustumine ning viimased kolm kuud järjest isegi langus.

«Samas on töötleva tööstuse tootmismahtude vähenemine üsnagi laiapõhjaline – languses on üle poole tegevusalarühmadest,» möönis Mertsina. «Peale elektroonika on töötleva tööstuse langusele aidanud rohkem kaasa veel keemiatööstuse ja jookide tootmismahu pikaajaline vähenemine,» sõnas ta.

Ökonomisti sõnul on probleemiks ka hindade langus, mis koos tootmismahtude alanemisega annab täiendava hoobi ettevõtete käibele. «Kuna tööjõukulud kasvavad, vähendab see tööstusettevõtete kasumlikkust ning see omakorda teeb investeerimise raskemaks,» toonitas Mertsina.

Globaalne majanduskasv

prognoos

4,1% – 2006

3.9% – 2007

1,5% – 2008

4,1% – 2010

2,8% – 2011

2,2% – 2012

2,4% – 2013

2,5% – 2014

2,8% – 2015

3,3% – 2016

3,2% – 2017