Majandus24.postimees.ee: Valitsus tegi meeldiva üllatuse (Tõnis Oja)

29.12.2015Meediakajastus

Möödunud aasta kõige parem uudis finantsturgude jaoks tuli üllatuslikult meie muidu alalhoidlikult ja aravõitu valitsuselt. Nimelt lõpetati enam kui kolm aastat kestnud ebamäärane poolaktiivne, aga samas ka poolenisti kõrvaltvaatav seisukoht finantsteenuste maksu kohta. Eesti loobus selle kehtestamisest.

Euroopa Komisjon tuli finantsteenuste maksu ideega välja 2011. aasta sügisel. Ehkki kõigi liikmesriikide toetust kokku ei saadud, ei jäetud jonni ning üritati maksu kehtestada tagaukse kaudu, milleks on nn süvendatud koostöö. Selle koostöö kaudu maksu kehtestamisel pole vaja Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide konsensust, vaid piisab üheksa riigi valmidusest.

Kolm aastat tagasi, 2012. aastal liituski süvendatud koostööga finantstehingute maksu kehtestamiseks 11 riiki, teiste hulgas ka Eesti.

Eesti osalemise motiiv jäi toona ning on jäänud senini ebaselgeks. Eesti finantsturud on peaaegu olematud, just nendel aastatel langes Tallinna börsi käive rekordmadalale tasemele ning finantstehingute maksuga oleks riik kogunud heal juhul vaid mõni miljon eurot. Ilmselgelt oleks maksust tingitud kahju olnud maksutulust suurem.

Valitsuse ametliku seisukoha järgi soovisime osaleda protsessis selleks, et olla asjadega kursis. «Me ei taha täiendavat maksukoormust oma elanikele. Aga me tahame Euroopa Liidus olla initsiaatorite hulgas, nende hulgas, kes töötavad välja Euroopa Liidu tulevikustsenaariume,» ütles toonane peaminister Andrus Ansip (Reformierakond).

Uudisteagentuur Reuters kirjutas, et Eesti lisandus koostööga Saksamaa diplomaatilise surve tõttu.

«Mõtle, mis aeg siis oli,» kommenteeris Eesti toonast otsust rahandusministeeriumi kõrge ametnik. Aeg oli Euroopa, eriti eurotsooni jaoks tõesti ärev. Euroopa võlakriis oli siis haripunktis ning eurotsooni lagunemine täiesti reaalne.

Eesti detsembri alguses vastu võetud otsus öelda finantsteenuste maksule «ei» välisajakirjanduses väga suurt tähelepanu ei äratanud. Financial Times kirjutas küll, viidates mõnele ministrile ja kõrgele ametnikule, et Eesti võib veel protsessi naasta, aga rahandusminister Sven Sester (IRL) ütles selgelt, et meile see seadus ei meeldi. «Meie liigume sellest eemale, seal on palju lahendamata küsimusi,» ütles Sester Briti majanduslehele. «Eesti esitatud kujul sellisest maksu vastu võtta ei saa.»

Ega maksu kehtestamine lähe libedalt ka ülejäänud kümnes riigis. Seaduse vastuvõtmise tähtaeg on korduvalt edasi lükkunud. Detsembris möödus järjekordne tähtaeg ning nüüd loodetakse otsused lahtiste otste kohta vastu võtta hiljemalt järgmise aasta juuni lõpuks.