Majandus24.postimees.ee: Valuutafond soovitab Eestil eelarvepoliitikat lõdvendada (Marge Tubalkain)

19.10.2015Meediakajastus

Eile tutvustas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) oma poolteist nädalat kestnud Eesti visiidi tulemusi, tõdedes, et siinne majandus on stabiilne. Küll aga võiks riik IMFi hinnangul eelarvepoliitikat lõdvendada ning raha tootlikkuse kasvuks tööle panna.

IMFi visiiti kokku võttev avaldus ütleb, et Eesti makromajanduslik ja finantsolukord on stabiilne, majanduskeskkond toetab kasvu ning riigiteenused on tõhusad.

«Selle põhjal arvame, et majandus hakkab sel aastal taas kasvama ja saavutab kaheprotsendise kasvu. Järgmisel aastal aga suureneb kasv 2,9 protsendini,» sõnas IMFi delegatsiooni juht Christoph Klingen. Ta tõi ka esile, et näiteks töövõimereform ja ettevõtluse tugisüsteemi ümberkujundamine on majanduskasvu silmas pidades paljulubavad meetmed.

Kasv püsib eratarbimisel

Majanduse peamine kasvuvedur on IMFi arvates reaalpalga kiirele tõusule tuginev eratarbimise kasv, sellal kui ekspordi seis pole kiita ning välisinvesteeringud on tagasihoidlikud. Ent sellal, kui eratarbimine püsib tugev, kosuvad nii investeeringud kui ka eksport.

Klingeni sõnul on tugeva majanduskasvu säilitamine keerukas kogu maailmas, ent Ida-ja Kesk-Euroopas raskendab seda keeruline demograafiline olukord ning tootlikkuse kasvu aeglustumine, mis käib kaasas sissetulekute ühtlustumisega. IMF leiab, et palgakasvu tuleks ohjeldada seni, kuni tootlikkus läänele järele jõuab.

Mõningaid asju, mida valitsus on plaaninud, võiks Klingeni hinnangul teha kiiremini. See puudutab tööturureforme, elukestvat õpet ja kutseõpet. «Lisaks sellele võiks ajakohastada traditsioonilisi tööstusharusid,» märkis ta.

Klingen tõstis murekohana esile Eesti kiiret palgakasvu – statistikaameti andmetel kasvas palk teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,8 protsenti. Järgmisel aastal tõuseb miinimumpalk 430 ja ületuleval 470 euroni. «On oluline, et miinimumpalga väga kiire kasv viimasel kolmel ja tuleval kahel aastal ei määraks üldise palgakasvu tempot,» lausus Klingen, kelle sõnul vähendab liigkiire palgakasv konkurentsivõimet. Ta lisas, et valitsus peab ka avalikus sektoris palgakasvu aeglustama.

Rahandusminister Sven Sester (IRL) nõustus IMFi seisukohaga. «Palgakasv on juba mitu aastat ületanud tootlikkuse kasvu ja paljuski on see saavutatud tegemata investeeringute arvelt,» ütles ta. Ka Eesti Panga hinnangul on palgakasv vähendanud ettevõtete kasumlikkust.

Miinimumpalga üle peetud läbirääkimiste laua taga olnud ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on küll olemas teatav seos alampalga ja keskmise palga kasvu vahel, ent see ei tähenda, et kümneprotsendine alampalga kasv tähendab samaväärset keskmise palga kasvu.

Peterson lisas, et IMFi juhtide sõnul ei ole tugimeetmeid vaja kuni kümneprotsendise palgakasvu korral. Suurema kasvu puhul tuleks miinimumpalga tõusule tööturumeetmetega tuge pakkuda – näiteks võimaldada töötajate väljaõpet või innovatsioonitoetust ettevõtetele. Sellised meetmed kavatseb ametiühing peagi ka ette valmistada. «Kahe aasta pärast tahame suuremat miinimumpalga tõusu,» lausus Peterson.

Pikem tööiga vajalik

IMF on tõi oma viisiidi kokkuvõttes ka esile, et majanduslikult perspektiivikas võiks olla naiste ja võõrtööjõu laiem kasutamine. Samuti pensioniea edasine tõstmine ning tööiga pikendavate kutseharidusprogrammide edendamine.

Sarnaselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) soovitab ka IMF Eestil eelarvepoliitikat pikemas perspektiivis lõdvendada. Klingen sõnas, et nii sel kui ka järgmisel aastal võiks edasi minna planeeritud eelarvega. «Ent kui on võimalik selle raha abil suurendada tootlikkust, ei tohiks kõhelda raha töölepanekul,» ütles ta.

Rahandusminister Sven Sester sõnas, et järgmise aasta eelarve on struktuurses ülejäägis ja nii on see planeeritud 2019. aastani välja. Sester märkis, et eelarvereeglid said sellisena paika alles hiljuti ning need on siiani hästi toiminud. «Pikemas perspektiivis, kui Euroopa Liidu eelarvetoetused vähenevad, võib reeglite ülevaatamine olla mõeldav, aga seda tõesti pikemas perspektiivis,» sõnas minister, lisades, et see peab tooma kaasa majandusarengu.

IMF leiab, et seda manööverdamisruumi võib olla kasulik kasutada tootlikkust kasvatavate kulude suurendamiseks, tööjõumaksude planeeritust kiiremaks vähendamiseks või Euroopa Liidu raha vähenemise kompenseerimiseks.