Majanduskasvu eelarve

19.10.2017Arvamus
Majanduskasvu eelarve

Kolmapäeval oli Riigikogus esimesel lugemisel järgmise aasta eelarve, mis toetab meie majanduse, julgeoleku ja perede heaolu kasvu nii, et eelarve on tasakaalu lähedal, maksukoormus ei tõuse, laenukoormus väheneb ja riigi rahandus on ka 2018. aasta lõpus heas korras.

Ka meie majandusel läheb hästi, majanduskasv on jõudnud normaalsele tasemele ja palgad ja pensionid kasvavad prognoosi kohaselt kiiremini kui hinnad.

Samas opositsiooni jutud sellest, et lähiaastatel saabub Eestisse 2005-2009. aastaga sarnane buum ja krahh ja selle põhjuseks on riigieelarve, on pehmelt öeldes liialdatud. Pigem liigub meie majandus mõistlikul kasvukiirusel ka edaspidi ning valitsuse eelarvepoliitika ei kuumuta ega jahuta majandust märkimisväärselt. Selleks otsustas valitsus vähendada kevadel kavandatud eelarve niigi väikest – pooleprotsendist – eelarve puudujääki veel poole võrra.

IRL-i üks olulisemaid lubadusi valimistel oli maksureform, mis langetab töötavate inimeste maksukoormust. 1. jaanuarist 2018 jõustubki uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem. Sellega tõuseb madalama ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu 500 eurole. Tänu sellele jääb kuni 1200 eurot kuus teenivatele inimestele kuus kuni 64 eurot rohkem raha kätte. Järgmisel aastal võib see tähendada kuni 768 euro suurust sissetuleku kasvu.

Parim majanduspoliitika on hea hariduspoliitika. Tänu IRLile on Eestis siiani tasuta kõrgharidus. See eelarve astub aga olulise sammu selles suunas, et õpetajad saaksid väärikat palka. Järgmisel aastal kasvab õpetajate palga alammäär 100 euro võrra jõudes 1150 euroni. Kuna riik annab vahendeid rohkem kui alammäära tagamiseks tarvis, tõuseb õpetajate palk keskmiselt 1380 euroni. See kehtib nii riigi- kui eraüldhariduskoolide õpetajate kohta. Ka lasteaiaõpetajate palk peab jõudma järgi kooliõpetajate töötasule. Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks panustame tänavu sügisel 2,5 miljonit eurot. Järgmisel aastal on toetus omavalitsustele 13,5 miljonit eurot. Gümnaasiumivõrgu korrastamisse investeeritakse järgmisel aastal 14 miljonit eurot ja põhikoolivõrgu korrastamisse 21 miljonit eurot. Lubasime eesti keele õppe kvaliteedi tõusu, teadus-arendustegevusele lisafinantseeringute suunamist ja erakoolide jätkuvat rahastust. Kõik need positsioonid on järgmise aasta eelarves sees.

Julgeolek on IRLi teine prioriteet. Tänases geopoliitilises olukorras peame veelgi rohkem oma tähelepanu suunama nii oma kohustuslikule ajateenistusele, aga ka kaitseliidu rahastamisele ja liitlaste kohalolekule. Kaitse-eelarve koosneb kolmest olulisest osast: pikaajaliste arenguplaanidega kaitsevõime ülesehitamisest, liitlaste kohalolu tagamisest ning riigikaitseinvesteeringute programmist tehtavatest investeeringutest. Järgmisel aastal eelarvest suunatavad 528 miljonit eurot tähistavad kaitsekulude kõrgeimat taset Eesti ajaloos ning meie kaitsekulud ületavad 2% meie SKP-st.

Kolmanda olulise teemana toon välja perepoliitika. IRL on olnud seda meelt, et riigi tugi suurtele peredele peab kasvama, sest ainult siis, kui meie peredes on palju lapsi saab meie riik, rahvas ja kultuur kasvada ja areneda. Sellepärast on järgmisel aastal 3 ja enama lapsega pere toetus juba 500 euro kuus ning see tähendab, et riigi tugi suurtele peredele on 2 viimase aastaga kasvanud ligi 4 tuhande euro võrra.

Samuti on otsustatud, et edaspidi saab Haigekassa lisaraha ka mittetöötavate pensionäride eest, mis tagab selle, et Haigekassa tulud kasvavad ka rahvastiku vananedes. Selle tulemusena kasvab Haigekassa eelarve järgmisel aastal 34 miljonit euro võrra ja ma väga loodan, et see läheb ravijärjekordade lühendamiseks ja inimestele parema raviteenuse pakkumiseks, mitte selleks, et pakkuda raviteenuseid neile, kes makse ei maksa.

Lisaks on oluline teada, et valitsussektor investeeringuid on taasiseseisvunud Eesti ajaloo kõrgeimal tasemel. Opositsioon, eriti Reformierakond on rääkinud, et kohe langeme võlaorjusesse ning varsti-varsti kukub kõik kokku. Tegelikult oli valitsussektori võlakoormus eelmisel aastal 9,4%, sel aastal 9% ja on järgmisel aastal 8,6% SKP-st. Nelja aasta riigieelarve strateegias väheneb võlakoormus aga 6,9%-ni SKP-st.

Peatun ka maksukoormusel. See, et maksukoormus tõuseb, on veel üks müüt, mida levitatakse. Tegelikult püsib maksukoormus 2018. aastal samal tasemel kui 2016. aastal, mis on 34,4 protsenti SKPst. Ka pikaajalisemalt ette vaadates on maksukoormus samal tasemel. Ja ma ei väsi kordamast – tööjõu maksukoormus langeb, sest kui tahame konkurentsivõimelised olla, siis peame tähelepanu pöörama just tööjõumaksude langetamisele.

Ja lõpetuseks, IRL on aastaid seisnud haldusreformi läbiviimise ja kohalike omavalitsuste tugevdamise eest. Lõpuks oleme saanud 15 aastasest seisakust lahti. Haldusreform on läbi viidud ja 2018. a. riigieelarves on kohalike omavalitsuste tulubaasis ettenähtud tõus. Seda nii ühekordsete ühinemispreemiate kui ka pikaajalise rahastuse tõusu näol. Eesti vallad ja linnad hakkavad saama senisest rohkem raha oma elu korraldamiseks ja ma usun, et see koos uute omavalitsuste parema juhtimisega, tõstab samuti meie elukvaliteeti kõikjal Eestis.

Kokkuvõttes olen seisukohal, et järgmise aasta riigieelarve on vastutustundlik ja riigi rahandus on ka 2018. aasta lõpul heas korras.